labor corpus firmat - töö tugevdab keha mens sana in corpore sano - terves kehas terve vaim omnia vincit amor - armastus võidab kõik sit tibi terra levis - olgu muld sulle kerge veni, vidi, vici - tulin, nägin, võitsin bibamus, moriendum est - joome, sest me peame surema per aspera ad astra - läbi raskuste tähtede Dies diem docet - päev õpetab päeva Honores mutant mores - amet muudab inimesi Tabula rasa - puhas tahvel audi, vide, sile - kuula, vaata, vaiki esse est percipi - olemine on tajumine ferro et igni - tule ja mõõgaga gens una sumus - me oleme üks pere habent sua fata libelli - raamatuil on oma saatused hoc erat in fatis - see oli saatusest määratud homo additus naturae - inimene on looduse täiendus inter canem et lupum - koera ja hundi vahel in vino veritas - joobnu ei varja tõtt mutatis mutandis - muutes seda, mida on vaja muuta sit tibi terra levis - olgu muld sulle kerge vitae, non scholae discimus - me ei õpi mitte kooli, vaid elu jaoks
Võrdlus Otsustasin teha oma võrdluse Rene Descartes'i ja George Berkeley kohta. George Berkely (1685-1753) oli Iiri filosoof. Ta esindas idealismi, nimetades oma arusaama immaterialismiks ning eitas mateeria olemasolu. Rene Descartes (15961650) oli aga Prantsuse filosoof, kes esindas interaktsionismi, arvates, et hing ja keha mõjutavad üksteist. Berkeley arvates võivad meil olla ideed, ilma et oleks väliseid objekte, seega pole materiaalsete kehade olemasolu eeldamine vajalik. Descartes aga ütleb, et aistingute põhjuseks on miski, mis erineb meie mõtlemisest, seetõttu on kindel, et peale mõtleva hinge ja Jumala on olemas ka materiaalne maailm. Mõlema arvates saavad üksnes ideed olla teadvuse vahetuks objektiks. See on üks mõte Berkeley ,,Inimtunnetuse printsiipide" esimesest lausest, mille ta võttis üle Descartes'ilt ja Locke'ilt. Teine mõte on, et lihtsad ideed pärinevad algselt kas väl...
konsistentsi, siis tunnistatakse see asjaks ja tähistatakse sõnaga õun; teised ideede kogumid moodustavad kivi, puu, raamatu jms meelelised asjad, mis vastavalt sellele, kas nad on meeldivad või ebameeldivad, kutsuvad esile vaenu, rõõmu, mure jne." Vahetult tajutakse vaid ideesid, ideed aga ei saa eksisteerida väljaspool hinge. Asjade (ideede kogumite) olemasolu seisneb nende tajutavuses. See seisukoht ongi tuntuks saanud ladina keele vahendusel: esse est percipi ( ehk `olemas olla tähendab olla tajutav'). Tähendab, majad, mäed jne on olemas ainult selles mõttes, et neid tajutakse või on võimalik tajuda. Berkeley suunas oma filosoofia metafüüsikute vastu, kes loovad oma kujutlustes maailma asju, mida seal ei ole. Ta materdas metafüüsikat keelefilosoofia vahenditega, öeldes et: 1. Inimesed kasutavad sageli selliseid keelelisi väljendid, millel puudub konkreetne sisu. 2
Kõik muu eksisteerib reaalsena üksnes tema kujutlusena. 3) Abstraktseid üldmõisteid ei ole olemas, need on üksnes meie pettekujutlused ja fantaasia vili. Kõik kujutlused on põhiolemuselt rangelt subjektiivsed ja ainult sellistena reaalsed. G.Berkeley on tõeline subjektiivne idealist. See, mida me nimetame asjadeks on liitaisting ehk aistingute seos ja meil ei ole mingit alust oletada, et nende taga oleks tõelisust. Esse est percipi "olemas olla tähendab tajutav olla". Mingit materiaalset eset ei eksisteeri sõltumatult tajuvast subjektist. Materiaalseid objekte pole üldse olemas. On olemas vaid vaimsed, tajuvad ja mõtlevad olendid ja nende tajud. Selles mõttes on Berkeley üks järjekindlamaid empiriste. Kõik, mida me tajume on üksnes meeltega tajutav. Asjad on maailmas just sellised nagu me neid aistame, ainult et nad ei ole "asjad"
1752.augustil kolis Berkeley Oxfordi, kus tema teine poeg ülikooli asus. Tema elu seal ei kestnud aga kaua, juba 1753. aastal suri ta täiesti ootamatult, ajal mil tütar talle teed serviis, apopleksia tagajärjel. Berkeley eksperimentaalfilosoofia George Berkeleyd loetakse empiristiks; see tähendab, et ta pidas igasuguse tunnetuse aluseks kogemust. Oma ,,Inimtunnetuse põhijoontes" (1710) väljendas ta seda ,,esse on percipi", olla tähendab olla tajutud. Tema silmis ei olnud võtmeteaduseks mitte matemaatika, vaid psühholoogia. Berkeley pidas oma ülessandeks ateismi väljajuurimist, ta uskus, et religioosset usku ei ole võimalik kaitsta ilma materialistliku maailmakäsituse hävitamist. ,, Õpetus mateeriast ehk kehalisest substantsist" kirjutas Berkeley oma ,,Traktaadist inimtunnetuse alustest", ,,moodustas skeptismi peamise aluse ja toe, täpselt samal pinnal võrsusid ka kõik
kogemust) vormid. 2. Aru -Aru tasemel on inimestel kaasaündinud 12 mõtlemise aprioorset kategooriat. 3. Mõistus- leiame lahendamatud vastuolud ehk puhta mõistuse antinoomiad Subjektiivne idealism: George Berkeley 18. sajandil väitis, et ainus, mida võime kindlalt teada, on meie tajud ja tajude poolt tekitatud ideed. Välismaailm meie meelte taga on fiktsioon. Ainus reaalsus on tajud ja seega eksisteerida tähendab olla tajutav (esse est percipi). Seda seisukohta tuntakse solipsismina. 4. Empiristlik tunnetusteooria(J.Locke, D.Hume, G.Berkeley) George Berkeley viib tegelikkuse vaimse käsitluse ennekuulmatule tasemele. Maailmas ei ole olemas midagi materiaalset -ei ole puid, lauda, tooli jne. On ainult Jumal, piiratud hinged ja ideed, mis neil hingedel on. G. Berkeley on äärmuslik idealist. Substants- reaalsuse põhimine aines, kõigi asjade nähtuste jääv alus. Berkeley väidab, et keel eksitab meid
14 kõik omadused ilma eranditeta vaimsed ning nad pärinevad meist, mitte asjadest. Selle tõestuseks on see, et tajume erinevaid asju erinevalt ja seetõttu omistame neile erinevaid omadusi. Descartes on jõudnud järeldusele, et tema olemise olemus on olla puhtalt mõtlev asi. Ning Berkeley on kindel, et tema idealismis on võimalik säilitada fantaasia ja reaalsuse erinevust. George Berkeley võttis kasutusele ütluse: esse est percipi ( olemas olla tähendab olla tajutav). Rene Descartes'i üksidee: cogito, ergo sum (mõtlen järelikult olen olemas). Kasutatud kirjandus Descartes, R. Arutlus meetodist. Tallinn, 1995 Descartes, R. Meditatsioonid esimesest filosoofiast. Akadeemia, 1996, nr 8 Descartes, R. Eessõna Filosoofia printsiipidele-Akadeemia, 2004, nr 2 Kivi, R. Descartes'i filosoofia mõistest. -Akadeemia, 2004, nr 2 Koort, A. Rene Descartes'i filosoofiast. Koort, A. Inimese meetod. Tartu, 1996
ratsionalismi. Descartese ratsionalism sisaldas empirismi. Berkley 1685-1753 Fanaatiline idealism – tegelikkuse vaimne käsitlus viiakse ennekuulmatule tasemele. Ta oli iirlasest geenius. Tema arvates ei ole mateeriat olemas. Ta väidab, et esemed ei ole midagi muud kui aistingud. Kui talle näidata üksikuid esemeid näiteks õuna, kohvitassi ja tooli, siis ta väidab, et need on vaid üksikud esemed, mitte mateeria. Ta väidab, et kõik omadused on oma päritolult hingelised. Esse est percipi – eksisteerida tähendab olla tajutav. Ta mõõdab eksistentsi empiirilise kogemuse mõistega. Sellist seisukohta filosoofia ajaloos nimetatakse fenomenalismiks. Kogu maailm ei ole muud, kui tohutu kogum fenomene, hinge ideid. Tema mõttekäik on teravmeelne. Ta on näidanud, et pole olemas midagi muud peale hingede ja hingede ideede, siis millest muust võib seaduspärasus tulla kui mitte piiritust hingest – Jumalast. Maailma ei ole ju olemas. Hume 1711-1776
Mis on meie mõistuse sisu- ideede- päritolu? Kogemust; sellel põhineb kogu meie teadmine ja sellest lõppkokkuvõttes kõik tuleneb. Inimese suhe ümbritsevaga on vastasmõju suhe ja teadmisi hangib ta reaalsust vaadeldes. Teadmised ei ole sünnipärased. locke´i järgi peame me teadmisele lähenema "ajaloolise, puhta meetodi" kaudu. Inimese mõistus on nn puhas tahvel. Kogemus on kriteerium, mis määrab ära meie uskumuste tõesuse või mittetõesuse. GEORGE BERKELEY ESSE EST PERCIPI Eksisteerida tähendab olla tajutav. Berkeley keskne huviobjekt on väljendi eksistents tähendus. Eksistentsi mõiste on seotud tajuga ja ka põhineb sellel. Teadmaks, et esemed on olemas, ei pea ma neid nägema, aga mingil viisil pean ma neid tajuma. See on fenomenalism, sest selle lähtekohaks on see, mis ilmneb meie meelte kaudu. Olemasolev lahutatakse väliselt ilmnevas. Kogu maailm ei ole muud kui tohutu kogum fenomene, hinge ideid. Maailm on hiigelsuur ideede kobar. Hinge
René Descartes (1596-1650) (Cogito, ergo sum), närvide kirjeldamine, ajus ,,hinge koht" ja selle võime keha mõjustada läbi kokkupuute ,,elu hingeõhuga"; interaktiivne dualism; kehalised ja hingelised nähtused mõjutasid vastastikku. John Locke (1632-1704) tabula rasa, mõistus on puhas leht, kogemuse roll, välised ja sisemised meeled ja tajud). George Berkley (1685-1753) - aistingud ja taju ainuke reaalsus, milles saab kindel olla (Olla tähendab tajuda Esse est percipi) Gottfried W. von Leibniz (1646-1716) toimub aktiivne sensoorse sisendi töötlus, alateadlikud aistingud. Immanuel Kant (1724-1804) mõtlemise kategooriad. Arthur Schopenhauer (1788-1860) tahe, kannatused, vajaduste rahuldamine, sublimatsioon. Eduard von Hartmann (1842-1906) mitteteadvus kui inimest motiveeriv jõud. Füsioloogilised uurimused Inimese füsioloogilise funktsioneerimise tundma õppimine mõjutas arusaamist psühhika ja mateeria vahelistest seostest
sõltumatuna teadvusest (hingest), ja et sõna ´mateeria´ ei osuta reaalselt eksisteerivale. Pole vastuolu jumalike ja argitõdede vahel, sest materiaalset maailma pole. Primaarsed kvaliteedid ei saa eksisteerida ilma sekundaarseteta. Iga keha kuju peab olema 21 millegagi täidetud, ei saa olla, et kuju on, aga pole mitte millegi kuju. Ümmargune asi on alati ka mingit värvi või heledust asi. Seega polegi mingeid primaarseid kvaliteete Esse est percipi olla, see tähendab tajutav olla. Siin püüdis ta vältida panpsühhismi. (Panpsühhism: igal füüsikaline objektil on teadvus ja taju.) Berkeley taipas, et siis saab öelda, et nt kuumas asjas on kuumusaistingu kvaliteet jne. Ta väitis, et taju on omane vaid hinge tüüpi substantsile. Füüsikalisi objekte pole vaja lisada. Kust tuleb aga aistingute stabiilsus ja regulaarsus? Need ei allu tahtele, neid ei produtseeri inimene, vaid lõpmatult võimas Jumal
Välistaju rõhutamine viib sensualismi ja materialismi. Rõhutas sisetaju osatähtsust. 12 Kõik kujutlused on üheväärsed. Substants ja kujutlus mingist üldisest mateeriast on olematu fiktsioon. Ainus, mis reaalselt eksisteerib on kujutlus. Olemine ja tunnetamine on absoluutselt identsed. Abstraktseid üldmõisteid ei ole olemas, kõik kujutlused on rangelt subjektiivsed. Subjektiivne idealist. Olemas olla tähendab tajutav olla (esse est percipi). Materiaalseid objekte pole olemas. On vaid vaimsed, tajuvad ja mõtlevad olendid ja nende tajud. Kõik, mida tajume, on üksnes meeltega tajutav. Fantaasia võime esile tuua omal soovil. Tõelisuse kujutlused tekivad meist sõltumatult. Jumal kutsub esile aistinguid meie hinges. Objektid eksisteerivad ka siis kui me neid ei taju - Jumala teadvuses. DAVID HUME (1711-1776) Piiratud skeptitsist. Peateos on "Traktaat inimloomusest".
annaabi.ee 
