1. Selgita mõistet kemoteraapia? Nakkushaiguste ja kasvajate ravi keemiliste ühenditega. 2. "Kemoteraapia" võttis kasutusele? a) G. Domagk b) P. Ehrlich c) A. Fleming d) S. Waksman 3. Kuidas antibiootikume klassifitseeritakse? Too iga grupi kohta üks toimeaine näide! 1)Beeta-laktaamsed AB (penitsilliinid, tsefalosporiinid) 2)Aminoglükosiidsed AB (streptomütsiin, kanamütsiin, gentamütsiin) 3)Tetratsükliinid(doksütsükliin) 4)Makroliidid (oleandomütsiin, erütromütsiin) 5)Polüpeptiidsed AB (batsitratsiin, gramitsidiin, polümüksiinid, valinomütsiin) 6)Kinoloonid (nalidiksiinhape, tsiprofloksatsiin) 7)Polüeensed AB (amfoteritsiin B, nüstatiin) 8) Glükopeptiidid (vankomütsiin) + Laia toimespektriga ja kitsa toimespektriga 4. Selgita penitsilliinirühma antibiootikumide klassifikatsiooni? To iga genaratsiooni kohta toimeaine näide? 1. generatsioon oksatsilliin, bensüülpenitsilliin 2. generatsioon ampitsilliin, amoksitsilliin 3./4
gramnegatiivseteks (G+). Värvimismeetodi võttis kasutusele teadlane H. C. J. Gram (1884. a). Selle meetodi puhul värvuvad grampositiivsed bakterid violetseteks, gramnegatiivsed bakterid annavad järelvärvimisel punase värvuse. Gram- positiivse bakteriraku sein Peptidoglükaan ehk mureiin -- polümeer, mille moodustavad polüsahhariidsed glükaan- (glükoosist koosnev polüsahhariid) ja peptiidahelad. Glükaanilt lähtuvaid peptiidahelaid ühendavad peptiidsed sidemed, moodustades urbse struktuuri. Gram-positiivse bakteriraku seina komponendid Teihhoiinhape ja lipoteihhoiinhape (LTA) on mureiini sees asuvad polüsahhariidid või lipiididega kombineeritud polüsahhariidid (LTA). Nende ülesandeks on tugevdada mikroobiraku seina, hoides katioonide kontsentratsiooni 2+ (Mg ) kõrge. Teihhoiinhapete abil on võimalik baktereid klassifitseerida. Gram-negatiivse bakteriraku sein Gram-negatiivse bakteriraku seina komponendid
Rakuväliste signaalide edastamist rakku ja vastava rakusisese muutuse genereerimist nimetatakse signaali ülekandeks Rakuvälised signaalmolekulid hormoonid kasvufaktorid neurotransmitterid feromoonid Hormoonide toimele on kahte tüüpi vastuseid 1. muutused märklaudgeenide ekspressioonis steroidhormoonid 2. rakusiseste sekundaarsete signaalmolekulide süntees peptiidsed hormoonid Muutused märklaudraku geeni(de) ekspressioonis Steroidhormoon, nagu näiteks estrogeen, siseneb märklaudrakku ja interakteerub seal vastava valgulise retseptoriga Hormoon-retseptor kompleks liigub raku tuuma kus ta seostub kindlatele piirkondadele DNA-l ja seeläbi kas aktiveerib või inhibeerib teatud geenide transkriptsiooni Tulemusena muutub vastava geeni poolt kodeeritava valgu hulk rakus Sekundaarsete signaalmolekulide (second messenger) süntees
Pro – ga peptiidsidemes cis- asendis -C=O ja –NH on peptiidrühmas polaarsed ja võivad anda 2 H-sidet (stabiliseeriv side ahelas) Tavatingimustes stabiilne, mitteensümaatiliselt hüdrolüüsub vaid tugevate hapete või alustega kuumutamisel Molekulid võtavad mitmeid sobivaid konformatsioone (vajalikud füsioloogiliste funktsioonide täitmiseks) Peptiidid –koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappe jääkidest, endorfiin on peptiid, peptiidsed ravimid nagu nt penitsilliin. Oligopeptiidid (2-20 aminohappejääki) Polüpeptiidid (25-50 aminohappejääki) Üle 50 aminohappejäägi sisaldavat polüpeptiidi nimetatakse valguks- Vastavalt aminohappejääkide sisaldusele: Dipeptiid, Tripeptiid, Tetrapeptiid Jne Igas peptiidis on ahela ühes otsas vaba aminorühm (peptiidis N-terminus) ja teises otsas karboksüülrühm (peptiidis C-terminus), nimetuse andmist ja AH-jääkide nummerdamist alustatakse N- terminaalsest aminorühmast.
üle 15%. Valkude suur osakaal on kajulik maksale, neerudele ja nõuab suuremat veekäivet organismis. Iga kehakaalu kilo kohta 1,1-1,2 g valke. 2) Ehituslik struktuurne. Täidavad näiteks viirusosakeste kapsiidivalgud, naha, karvad, sulgede, soomuste valgud. 3) Transpordi funktsioon. Hemoglobiin. 100% ulatuses O 2 transport ja teise mehhanismiga 20% CO2 transport. Vereplasmavalgud täidavad samuti transpordi funktsiooni albumiinid. 4) Signaalfunktsioon. peptiidsed ja valgulised hormoonid. Kõhunäärme hormoonid. Insuliin, glükagoon. Insuliin alandab veresuhkru taset ja glükagoon tõstab veresuhkru taset. 5) Retseptoorne funktsioon. A) membraani välispinnal olevad valgulised retseptorid. B) silma võrkkestal olevad valgustundlikud valgud. 6) Liigutuslik funktsioon. Ripsmete ja viburite valgud (tubuliin). Lihasrakkude valgud (aktiin, müosiin). 7) Kaitse funktsioon. a) aktiivkaitse valgulised antikehad, võõrorgaanika vastased antikehad. pH
fragmenti nikotiinamiidist ja pürrolidiini osa ornitiinist ja seega kuulub mõlemasse klassi. Enamjaolt jaotatakse nad suurtemateks gruppideks: 1. “Tõelised alkaloidid” , mis sisaldavad lämmastikku heterotsüklis ja tulenevad amino hapetest. (Atropiin, nikotiin, morfiin, jne.) 2. “Protoalkaloidid” , mis sisaldavad lämmastikku ja tulenevad ka amino hapetest. (Meskaliin, adrenaliin, epinefriin, jne.) 3. Püloamiinsed alkaloidid. 4. Peptiidsed ja tsüklopeptiidsed alkaloidid. 5. Pseudoalkaloidid - Alkaloidi laadsed ühendid mis ei tulene aminohapetest. Selles grupis on terpeeni ja steroidide laadseid alkaloide, lisaks ka puriini-laadseid nagu kohveiin, teobromiin, jne. Omadused Enamjaolt on tegemist nõrkade alustega, kuid mõningad näiteks nagu teobromiin on amfoteersed. Paljud alkaloidid lahustuvad vees halvasti, aga orgaanilistes lahustes (dietüül eeter, cloroform, jne) hästi
mis laiendavad hingamisteid. - Amfetamiinid tõstavad võistluseelse valmisoleku tunnet, vähendavad väsimust, tõstavad agressiivsust ning samas tõstavad enesehinnangut, mis võib viia väärarvestusteni. Amfetamiinide kasutamise puhul võib maksimaalsele koormusele järgneda äkksurm. - Kortikosteroidid tekitavad eufooriatunde. Neid kasutatakse treeningperioodil taastumise kergendamiseks. - Peptiidsed hormoonid ja nende analoogid. Nende ainete kasutamisel sünteesib organism ise lisakoguse testosterooni ja teisi meeshormoone, seetõttu võrdsustatakse seda kehavälise hormooni manustamisega. - Erütropoetiin on glükoproteiin, mis tekib neerudes ning stimuleerib punaste vereliblede arvu kasvu. Arvatakse, et EPO kasutamine on põhjustanud mitme jalgratturi surma. - Kasvuhormoonid, mis soodustavad lihaste kasvu. Suurtes kogustes manustamine
elektronmikrosk oobis Mikrobioloogia I 2017 • Lühikesed pindaktiivsed peptiidid (üks ots hüdrofiilne, teine hüdrofoobne) on võimelised moodustama membraani ja assambleeruma agregaatideks: nanotorudeks, fibrillideks, põiekesteks, membraanideks. Selline peptiid on nagu membraanne fosfolipiid: tal on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba. Peptiidsed • Asp-Asp-Gly-Gly-Gly-Gly-Gly-Gly nanotorud ja nanopõiekesed. Asp roosa, Gly roheline. Membraansete lipiidide hüdrofiilne “pea” (glütserool ja sellega seostunud fosforhappe jääk) Hüdrofoobne “saba” (rasvhappe jäägid) Mikrobioloogia I 2017 • Pindaktiivsed peptiidid, mis koosnevad 4-10 glütsiinist
Hormoonid Eritingimused 1) Valdavalt sünteesib organism ise 2) Väga kõrge bioaktiivsus (inimestele mõjub juba 10*-9g.....10*-12g) 3) Lühike eluiga (nii aktiivset ainet ei saa kaua organismis hoida) 4) Mitmekordsed kontrollsüsteemid 5) Hormoonid mõjutavad ensüümide sünteesi ja/või aktiivsust (hormoon on nagu päästik) 6) Lisaks ensüümide aktiivsuse mõjutusele, mõjutavad hormoonid ka muid protsesse näiteks arengut, sugulist küpsemist, kasvu. Jaotus 1) Peptiidsed ja valgulised hormoonid nt insuliin langetab veresuhkrut 2) Steroidhormoonid nt suguhormoonid (meestel testosteroon, naistel östrogeen) soodustavad sugulist küpsemist. 3) Aminohapete teisendid nt türoksiin- kilpnäärme hormoon (kiirendab ainevahetust) Ülehulk: kasvuhormooni liig (sünteesib ajuripats) kasvuhormooni sünteesitakse pidevalt ja normist suuremates hulkades, tagajärjeks on pidev kasv ning gigantism kuni 2,5 m (ainsana põhjustatud kasvuhormooni liiast). Alahulk:
(jämesoole dis. osa, pärasool ja pärak). Toime ENS vahendusel, mediaatoriks atsetüülkoliin. Sümpaatiline impulss pärsib seedet, mõju võib olla üle ENS neuronite või otsene. Mediaator on noradrenaliin. Domineerib fight-or-flight olukorras, kui seedimisel on madal prioriteet. Sensoorsed rakud paiknevad seedetraktis, mõjuvad ka toidu nägemine ja lõhn. KNS ülesanne – koordineerida seedesüsteemi eri osade talitlust. Hormonaalne regulatsioon - olulisemad seedetrakti fn reguleerivad peptiidsed hormoonid: gastriin, koletsüstokiniin (CCK), sekretiin, glükoosisõltuv insuliini vabastav polüpeptiid (GIP) ja vasoaktiivne soolepeptiid (VIP). Toodavad endokriinsed rakud seedetraktis (v.a VIP), stiimuliks närviimpulss või soole sisu. Endokriinrakkudel on iseloomulik lokalisatsioon – nt gastriini tootvad rakud paiknevad maos, CCK tootvad rakud aga duodenumis. Mõjutavad seedenõrede sekretsiooni (maonõre, pankreasenõre, sapp). Hormoonitabel eraldi lehel. 4
füüsilise koormuse korral, mitte aga normaalsel elutegevusel ja toitumisel. Imetajas valkude lagunemine lõpuni ei lähe, peatub uurea e kusiaine tasandil. 4. Valkudega on otseselt seotud mitmete elutähtsate ainete transport. Näiteks transpordib hemoglobiin hapnikku (100%) ja vähemal määral (20%) ka süsihappegaasi kudedest kopsudesse. 5. Struktuurne funktsioon kattevalgud (küüned, kabjad, sarved, sõrad, juuksed, karvad). 6. Signaalne funktsioon: peptiidsed ja valgulised hormoonid, mis kindlustavad info ülekande organismi tasandil (nt kõhunäärme hormoonid). Insuliin, mis stimuleerib Cn(H2O)m ainevahetust st tõstab rakumembraani läbilaskvust glükoosi suhtes ja soodustab glükoosist glükogeeni sünteesi. 7. Retseptoorne funktsioon: 1) avaldub raku membraani pinnal olevate valguliste retseptoritena, mis võtavad vastu kk-st signaale ja edastavad selle infi rakku.
füüsilise koormuse korral, mitte aga normaalsel elutegevusel ja toitumisel. Imetajas valkude lagunemine lõpuni ei lähe, peatub uurea e kusiaine tasandil. 4. Valkudega on otseselt seotud mitmete elutähtsate ainete transport. Näiteks transpordib hemoglobiin hapnikku (100%) ja vähemal määral (20%) ka süsihappegaasi kudedest kopsudesse. 5. Struktuurne funktsioon – kattevalgud (küüned, kabjad, sarved, sõrad, juuksed, karvad). 6. Signaalne funktsioon: peptiidsed ja valgulised hormoonid, mis kindlustavad info ülekande organismi tasandil (nt kõhunäärme hormoonid). Insuliin, mis stimuleerib Cn(H2O)m ainevahetust st tõstab rakumembraani läbilaskvust glükoosi suhtes ja soodustab glükoosist glükogeeni sünteesi. 7. Retseptoorne funktsioon: 1) avaldub raku membraani pinnal olevate valguliste retseptoritena, mis võtavad vastu kk-st signaale ja edastavad selle infi rakku.
Imetajas valkude lagunemine lõpuni ei lähe, peatub uurea e kusiaine tasandil. 4. Valkudega on otseselt seotud mitmete elutähtsate ainete transport. Näiteks transpordib hemoglobiin hapnikku (100%) ja vähemal määral (20%) ka süsihappegaasi kudedest kopsudesse. 5. Struktuurne funktsioon kattevalgud (küüned, kabjad, sarved, sõrad, juuksed, karvad). 6. Signaalne funktsioon: peptiidsed ja valgulised hormoonid, mis kindlustavad info ülekande organismi tasandil (nt kõhunäärme hormoonid). Insuliin, mis stimuleerib Cn(H2O)m ainevahetust st tõstab rakumembraani läbilaskvust glükoosi suhtes ja soodustab glükoosist glükogeeni sünteesi. 7. Retseptoorne funktsioon: - avaldub raku membraani pinnal olevate valguliste retseptoritena, mis võtavad vastu kk-st signaale ja edastavad selle infi rakku.
füüsilise koormuse korral, mitte aga normaalsel elutegevusel ja toitumisel. Imetajas valkude lagunemine lõpuni ei lähe, peatub uurea e kusiaine tasandil. 4. Valkudega on otseselt seotud mitmete elutähtsate ainete transport. Näiteks transpordib hemoglobiin hapnikku (100%) ja vähemal määral (20%) ka süsihappegaasi kudedest kopsudesse. 5. Struktuurne funktsioon kattevalgud (küüned, kabjad, sarved, sõrad, juuksed, karvad). 6. Signaalne funktsioon: peptiidsed ja valgulised hormoonid, mis kindlustavad info ülekande organismi tasandil (nt kõhunäärme hormoonid). Insuliin, mis stimuleerib Cn(H2O)m ainevahetust st tõstab rakumembraani läbilaskvust glükoosi suhtes ja soodustab glükoosist glükogeeni sünteesi. 7. Retseptoorne funktsioon: 1) avaldub raku membraani pinnal olevate valguliste retseptoritena, mis võtavad vastu kk-st signaale ja edastavad selle infi rakku.
Need lähevad rakku läbi membraanis paiknevate valguliste kanalite. · Ürgrakule oleks ainult lipiididest moodustunud membraan liiga hüdrofoobne ja selline rakk ei saaks hästi keskkonnast kätte toitaineid. Ilmselt omandas ürgrakk keskkonnast aineid difusiooniga ja selleks ei sobi väga hüdrofoobne membraan. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid (üks ots hüdrofiilne, teine Peptiidsed nanotorud hüdrofoobne) on võimelised ja nanopõiekesed. assambleeruma agregaatideks: Asp roosa, Gly nanotorudeks, fibrillideks, roheline. põiekesteks, membraanideks. Selline Selline peptiid on peptiid on nagu membraanne nagu membraanne fosfolipiid: tal on hüdrofiilne pea ja fosfolipiid ja saab
kompleksid. Nende proteasoomi otstes paiknevate valkude ülesanne on arvatavasti selekteerida lagundamisele määratud valke ja sööta neid silindri sisemusse. Proteasoomides lagundatakse neid valke, millele on kovalentselt külge seotud ubikvitiin. Ubikvitiin seotakse aga degradeerimisele määratud valgu külge ensümaatiliselt, lüsiini jäägi külge. Ubikvineeritud valgud tuntaksegi ära proteasoomide poolt. Mehhanismid, mille abil proteasoomides tekkinud peptiidsed fragmendid satuvad rakuvälispinnale kompleksis koesobivusantigeenidega. Selle protsessi tähtsus organismi rakulise immuunsuse seisukohalt (näit. kuidas T-lümfotsüüdid suudavad ära tunda viiruse poolt nakatatud rakke). Kui mingi rakk on viiruse poolt nakatatud ja raku valgusünteesiaparaat on hakanud tootma viiruslikke valke (vaatamata sellele, et need valgud ei pruugi omada üldse transmembraanset domääni ega saa membraaniga seostuda sel
normaalsel elutegevusel ja toitumisel. Imetajas valkude lagunemine lõpuni ei lähe, peatub uurea e kusiaine tasandil. 4. Valkudega on otseselt seotud mitmete elutähtsate ainete transport. Näiteks transpordib hemoglobiin hapnikku (100%) ja vähemal määral (20%) ka süsihappegaasi kudedest kopsudesse. 5. Struktuurne funktsioon kattevalgud (küüned, kabjad, sarved, sõrad, juuksed, karvad). 6. Signaalne funktsioon: peptiidsed ja valgulised hormoonid, mis kindlustavad info ülekande organismi tasandil (nt kõhunäärme hormoonid). Insuliin, mis stimuleerib Cn(H2O)m ainevahetust st tõstab rakumembraani läbilaskvust glükoosi suhtes ja soodustab glükoosist glükogeeni sünteesi. 7. Retseptoorne funktsioon: 1) avaldub raku membraani pinnal olevate valguliste retseptoritena, mis võtavad vastu kk-st signaale ja edastavad selle infi rakku. 2) Valgustundlikud valgud (nt silma võrkkesta kepikeste ja kolvikeste valgud)
kompleksid. Nende proteasoomi otstes paiknevate valkude ülesanne on arvatavasti selekteerida lagundamisele määratud valke ja sööta neid silindri sisemusse. Proteasoomides lagundatakse neid valke, millele on kovalentselt külge seotud ubikvitiin. Ubikvitiin seotakse aga degradeerimisele määratud valgu külge ensümaatiliselt, lüsiini jäägi külge. Ubikvineeritud valgud tuntaksegi ära proteasoomide poolt. Mehhanismid, mille abil proteasoomides tekkinud peptiidsed fragmendid satuvad rakuvälispinnale kompleksis koesobivusantigeenidega. Selle protsessi tähtsus organismi rakulise immuunsuse seisukohalt (näit. kuidas T-lümfotsüüdid suudavad ära tunda viiruse poolt nakatatud rakke). Kui mingi rakk on viiruse poolt nakatatud ja raku valgusünteesiaparaat on hakanud tootma viiruslikke valke (vaatamata sellele, et need valgud ei pruugi omada üldse transmembraanset domääni ega saa membraaniga
ENDOKRIINSÜSTEEMI ÜLDISELOOMUSTUS Koordineerivad ja reguleerivad koos närvisüsteemiga organismi talitlust, sünteesivad ja sekreteerivad hormoone Endokriinorganitele on iseloomulik viimajuhade puudumine nende organite sekretoorsete rakkude toodetud hormoonid suunatakse reeglina rakke ümbritsevatesse vere- ja lümfikapillaaridesse Keemiliselt struktuurilt jagunevad hormoonid kolme klassi – steroidhormoonid, aminohappelised hormoonid, peptiidsed ja valgulise loomuga hormoonid Kantakse tsirkulatsioonisüsteemi abil laiali üle organismi, mis võimaldab neil avaldavad spetsiifilist mõju kudedele ja sihtmärk-rakkudele Endokriinorganid jaotatakse tsentraalseteks ja perifeerseteks organiteks Tsentraalsed endokriinorganid on hüpotalamus ja hüpofüüs Hüpotalamus koordineerib endokriinsüsteemi talitlust ja on autonoomse närvisüsteemi kontroll-keskuseks
Annab peremeesorganismile lühiaegse kaitse. Komplemendi süsteem. Omandatud immuunsus on antigeen-spetsiifiliste lümfotsüütide vastus antigeenile, mille käigus areneb immunoloogiline mälu. Tekib lisaks kaasasündinud immuunsusele ning annab pikaajalise kaitse haiguste vastu. Prostaglandiinid, tsütokiinid ja komplemendi süsteemi valgud. Rakud, mille pinnal aktiveeruvad mustrit äratundvad retseptorid sekreteerivad prostaglandiine (lipiidsed) ja tsütokiine (valgulised või peptiidsed). Põletikulised tsütokiinid on TNFα, interferoon-γ, kemokiinid ja interleukiinid. Samuti aktiveerub komplemendi süsteem. Defensiinide toimemehhanism Nii selgroogsete, selgrootute kui ka taimede kõikide kudede epiteelirakud sekreteerivad mikroobidevastaseid aineid defensiine. Need on positiivse laenguga amfipaatsed peptiidid, mis seostuvad patogeenide membraanidele ja lõhuvad selle. Imetajate rakud toodavad viirusevastaseid tsütokiine – interferooni α ja β, mis peatavad
fragmentideks. Edasi osa lagundatakse kuni aminohapeteni, mida kasutatakse ära uuesti valgusünteesi juures. Osa peptiidseid fragmente aga pumbatakse tsütoplasmast endoplasmaatilisse retiikulumi, kus nad seostuvad teatud kindlate valkudega- nn.MHC ehk suure koesobivuskompleksi klass I valkudega ning kompleksis nende valkudega satuvad raku välismembraanile. Proteasoomide poolt tekitatud peptiidsed fragmendid pumbatakse ER-i spetsiaalsete valkude, ABC-transporterite abil. Need valgud kasutavad selleks ATP- hüdrolüüsist saadud energiat. MHC valgud peavad mingi peptiidiga igal juhul seostunud olema, see on eeltingimus nende õigeks kokkupakkumiseks ning jõudmiseks raku välismembraanile. 12. Membraanide lahustamine detergentidega. Membraanide fosfolipiidse kaksikkihi läbilaskvus makromolekulidele ja ioonidele. Ioonide kontsentratsioon rakus. Plasmamembraan Plasmamembraan e
Eukarüootide rakud on reeglina kaitstud ümbritseva keskkonna kiirest muutusest. Hormoonide signaal on üks mehhanismidest transkriptsiooni regulatsioonis. Hormoone toodavad ühed rakud ja talle vastavad teised rakud. Hormoonid toimivad vaid märklaud rakkudel, milledel on vastavad hormoonretseptorid Kahte tüüpi hormoonsignaale: Steroidhormoonid läbivad plasmamembraani, seovad tsütoplasmaatiliste retseptoritega (valgud) ja see kompleks seob DNA ja reguleerib ekspressiooni. Peptiidsed hormoonid seovad raku pinnaretseptoreid ja aktiveerivad transmembraansed ensüümid, mis modustavad sekundaarsed messengerid (cAMP), mis siis aktiveerivad transkriptsiooni. Steroidhormoonid on tsüklilised ühendid, erinevus vaid külgahelates. Geenid, mida reguleerivad steroidhormoonid omavad spetsiaalseid seonduvaid piirkondi (HREs - steroid hormone response elements). HRE on sageli paljude kordustena enhancer järjestustes. Kui
annaabi.ee 
