kogumispension ja vabatahtlik kogumispension. Siiski tekib küsimus, kellele neid vaja on ja miks? Eesti Vabariigi pensionikogumissüsteemi järgi on inimesel võimalik valida endale kolme erinevat pensionisammast, kaks esimest neist on kohustulikud ja üks vabatahtlik. Kahjuks pole paljudel noortel ja isegi mõnedel vanematel inimestel aimugi, millised võimalused neil iseenda kogumisfondiga on. See, et meie riigis on toetatud pensionisüsteem, mis turvab iga pensioniealise ja ka noorema inimese huve, on kiiduväärne. Siiski tundub paljudele, et tal endal pole mingisugust võimalust oma pensionikogumist muuta. Tegelikult on igal inimesel arvestatav võimalus oma pensionisammaste rahakogumise võimalusi muuta ja parandada, kui sellesse vaid veidi süveneda. Tegelikult pension pole muud kui inimese tavapärane sissetulek seda pensionärile, kes enam tööl ei käi, kuid on elatud elu jooksul teinud riigi heaks tööd.
Streigiga sarnane lokaut on samuti töö katkestamine. Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, millega saab määrata kindlaks töötamise tingimused. ELANIKKO ND TÖÖEAST VÄLJAS 15-74 a. RAHVASTIK TÖÖJÕUD MAJ. M-AKTIIVNE HÕIVATUD TÖÖTUD PENSIONIEALISE D (TÄIEND) ÕPPIMAS HOOL. PERELIIKM. EEST Sekundaarsektor töötlev tööstus energeetika ehitus *puidu/paberi (Baltic Log Cabins gaasi ja veevarustus
võimelised, kuid kes on tööotsingutest loobunud. Ka on viimasel ajal langenud rahvastiku majanduslik aktiivsus tervikuna, s.t. järjest suureneb majanduslikult mitteaktiivse elanikkonna hulk, kuhu kuuluvad pensioniealised inimesed, haiged ja invaliidid, isikud, kes on õppimas või seotud täiendõppega, heitunud ja muudel põhjustel mitteaktiivsed inimesed. Üheks oluliseks mitteaktiivsuse suurenemise põhjuseks on kahtlemata elanikkonna demograafiline vananemine, s.t. pensioniealise elanikkonna suurenemine. Teiseks oluliseks põhjuseks on õpingud, mille kestus on oluliselt kasvanud ning mille tõttu on noored pikemat aega tööturult eemal. Samuti on oluliselt tõusnud tervise tõttu aktiivsest elanikkonnast väljajääjate hulk. Ka on tööturu seisukohast tõsine probleem Eesti elanikkonna hajaasustus ja väike mobiilsus. Paljudel on võimatu aktsepteerida mõtet, et vähemalt paarikümne kilomeetri kaugusel tööl käimine saab normiks
58% Joonis 1. Põlva valla rahvastik Tabel 1. Põlva valla rahvastik Mehed Naised Kokku Eelkooliealised 625 4% 575 4% 1200 5 Kooliealised 2 167 16% 2108 15% 4 185 15 Tööealised 8 470 64% 7566 54% 16 036 58 Pensioniealise 2172 16% 3845 27% 6 017 22 d Kokku 13434 100% 14004 100% 27 438 100% Valla rahvastikustatistika näitab, et vallas elab kõige rohkem tööealisi elanikke ning kõige vähem eelkooliealisi elanikke ning valla iive on ikka negatiivne ja see näitab, et tegemist on vananeva vallaga. 6 3. Looduskaitse
oleksid selleks võimelised, kuid kes on tööotsingutest loobunud. Ka on viimasel ajal langenud rahvastiku majanduslik aktiivsus tervikuna, s.t. järjest suureneb majanduslikult mitteaktiivse elanikkonna hulk, kuhu kuuluvad pensioniealised inimesed, haiged ja invaliidid, isikud, kes on õppimas või seotud täiendõppega, heitunud ja muudel põhjustel mitteaktiivsed inimesed. Üheks oluliseks mitteaktiivsuse suurenemise põhjuseks on kahtlemata elanikkonna demograafiline vananemine, s.t. pensioniealise elanikkonna suurenemine. Teiseks oluliseks põhjuseks on õpingud, mille kestus on oluliselt kasvanud ning mille tõttu on noored pikemat aega tööturult eemal. Samuti on oluliselt tõusnud tervise tõttu aktiivsest elanikkonnast väljajääjate hulk. Ka on tööturu seisukohast tõsine probleem Eesti elanikkonna hajaasustus ja väike mobiilsus. Paljudel on võimatu aktsepteerida mõtet, et vähemalt paarikümne kilomeetri kaugusel tööl käimine saab normiks. Praegusel hetkel raskendavad
aastaseid ja 6064-aastaseid 45% tööandjatest. Selliste hoiakute põhjenduseks toodi noorte paremad tööoskused ja vanemate töötajate vähene paindlikkus ning vastuseis muutustele. Ligikaudu 70% tööandjatest arvas, et nad ei võta kunagi tööle üle 50-aastast töötajat või teevad seda harva. Töötavate pensioniealiste inimeste jaoks moodustub töötasu valdavalt 50% ja 50% pension, keskmiselt oli kogu sissetuleku suurus 9089kr ehk umbes 580. Mittetöötava pensioniealise inimese sissetuleku moodustas pension 99% ning pensioni suurus oli 4643kr ehk umbes 296. Isiklikku majanduslikku toimetulekut hinnati järgmiselt: töötavatest pensioniealistest vastas 37% raha on piisavalt, et toime tulla ning 29% et raha jääb ka säästudeks; mittetöötavatest pensioniealistest vastas 52%, et tuleb kuidagi toime ning 25% oli raha piisavalt, et toime tulla. Aasta-aastalt suureneb vanaduspensioni määramisel kindlustusosaku osatähtsus,
EL ühiste pensionieesmärkide mõju Eesti pensionisüsteemile Praxis, 2004 Pensionitaseme adekvaatsus eakate vaesusriski vältimine, varasema elatustaseme säilitamine, põlvkondadevaheline solidaarsus Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine pensionisüsteemide finantsaluse tugevdamine, sh tööhõive suurendamise, varajase pensionile siirdumise võimaluste vähendamise kaudu, säilitades tasakaalu majanduslikult aktiivse põlvkonna finantseerimiskoormuse ja pensioniealise põlvkonna pensionide taseme vahel Pensionisüsteemide kaasajastamine pensionisüsteemi reformimine nii, et see oleks läbipaistvam, tagaks M ja N võrdse kohtlemise ning kohanduks demograafilise, tööturu ja majandusolukorra muutustega EL ühiste pensionieesmärkide mõju Eesti pensionisüsteemile Praxis, 2004 · Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vältimine · Elatustaseme säilitamine · Tööhõive tõstmine · Tööelu pikendamine
pensionisüsteemide finantsilise jätkusuutlikkuse kohta käivaid põhimõtteid. Ühelt poolt toob see liikmesriikide jaoks kaasa kohustuse püüelda eakate elatustaseme tõstmise ja vaesusriski vältimise suunas pensionimaksete tõhustamise kaudu, teisalt aga ka kohustuse vähendada vanemaealiste võimalusi varaselt pensionile siirduda, mille eesmärgiks on säilitada õiglast tasakaalu majanduslikult aktiivse ja pensioniealise põlvkondade vahel. Euroopa Liidu liikmesriigina on ka Eestil kohustus neid suundumusi sotsiaal- ja tööpoliitikas järgida.
Kõige suurem probleem seisneb selles, et enamikus riikides rahastatakse pensionifonde riiklike skeemide kaudu. Järgne 35 aasta jooksul tõuseb üle 65 aastaste ja vanemate inimeste osatähtsus kogu euroopa elanikkonnas praeguselt 15 protsendilt 25 protsendini ning tööjõuline elanikkond väheneb. Praegu on majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) kuuluvates riikides 15-64 aastaste ja üle 65 aastaste vanuste suhe vastavalt 100:20. Kui Lääne-Euroopas on keskmiselt ühe pensioniealise kohta 5 tööealist, siis aastaks 2040 prognoositakse 2,5 tööealist pensionäri kohta. Selge on see, et sellistes tingimustes finantseerimiskoormus kasvab ning edukamalt toimib mitmel võimalusel baseeruv pensionisüsteem, kusjuures üksikisiku enda konkreetset panust ja vastutust hakatakse üha enam tähtsustama. Toome siinkohal välja mõningad meetmed, mis aitavad piirata riiklike sissemaksete tõusu : · tuleks tõsta ametliku pensioniea määra
pensionisüsteemide finantsilise jätkusuutlikkuse kohta käivaid põhimõtteid. Ühelt poolt toob see liikmesriikide jaoks kaasa kohustuse püüelda eakate elatustaseme tõstmise ja vaesusriski vältimise suunas pensionimaksete tõhustamise kaudu, teisalt aga ka kohustuse vähendada vanemaealiste võimalusi varaselt pensionile siirduda, mille eesmärgiks on säilitada õiglast tasakaalu majanduslikult aktiivse ja pensioniealise põlvkondade vahel. Euroopa Liidu liikmesriigina on ka Eestil kohustus neid suundumusi sotsiaal- ja tööpoliitikas järgida. VII osa – Inflatsioon Inflatsiooni mõiste – ühe majandussüsteemi piires toodetavate ja müüdavate kaupade ning teenuste üldine keskmise hinnataseme tõus. Selgitage inflatsiooni tekke põhjuseid • Liigse paberraha käibele lasmine, mille põhjustab riigi eelarve defitsiit – riigi eelarvet ei suudeta tasakaalustada, kulud ületavad tunduvalt tulusid
pensionisüsteemide finantsilise jätkusuutlikkuse kohta käivaid põhimõtteid. Ühelt poolt toob see liikmesriikide jaoks kaasa kohustuse püüelda eakate elatustaseme tõstmise ja vaesusriski vältimise suunas pensionimaksete tõhustamise kaudu, teisalt aga ka kohustuse vähendada vanemaealiste võimalusi varaselt pensionile siirduda, mille eesmärgiks on säilitada õiglast tasakaalu majanduslikult aktiivse ja pensioniealise põlvkondade vahel. Euroopa Liidu liikmesriigina on ka Eestil kohustus neid suundumusi sotsiaal- ja tööpoliitikas järgida. 19
tabelis ,,tüüpilise toetuse saajad" ja ,,määratud protsendid" all. Tabel ILO konventsiooni nr 102 juurde Sotsiaalne risk Tüüpiline toetuse saaja Määratud protsendid Haigus Mees koos naise ja kahe 45 lapsega Töötus Mees koos naise ja kahe 45 lapsega Vanadus Mees koos pensioniealise 40 naisega Tööõnnetus Töövõimetus Mees koos naise ja kahe 50 lapsega Invaliidsus Mees koos naise ja kahe 50 lapsega Toitjakaotus Lesk koos kahe lapsega 40 Rasedus ja sünnitus Naine 45 Invaliidsus Mees koos naise ja kahe 40 lapsega
annaabi.ee 
