Küüntes Silmas Juustes Sõna II HING Hing Inimese isikupära kandja ja elushoidja. III SUHTUMINE LOODUSESSE Animism Uskumus, mille kohaselt kõik eluta ja elusad asjad meie ümber omavad hinge. IV VAIMUD, HALDJAD, JUMALAD Mõnel üksikul haldjal/vaimul oli nimi. NÄITEKS. Tõnn koduhaldjas, keda austati Viljandi- ja Pärnumaal. Pekko setude viljakuse, karjaõnne ja koduhaldjas. Pekko kuju hoiti viljasalves ja viidi külvi ajal põllule. Väljas pidi Pekko olema peidetud. Suured ja tähtsad jumalad eestlastel praktiliselt puudusid. Nimetada võib .. Tarapita ehk Taara see on eestlaste kõige tähtsam jumal, kelle päritolu pole päris selge. Tegemist võib olla Skandinaavia päritolu jumalaga, kuid samas võis ta olla ka Soome-Ugri päritolu. Uku (Ukko) tähendab vanameest. Mida ta kaitses, pole päris selge
"[2] [1] - https://et.wikipedia.org/wiki/Setumaa [2] Hagu, Paul. ,,Setu viljakusjumal Peko" . ,,Keel ja kirjandus 1975-03" lk 166-173 Peko austamisel on erinevates kultuurides palju paralleele. Pellon- Peko nime alla on kultus tuntud Soomes, Karjalas. Sealsest piirkonnast pole allikmaterjale palju, kuid näiteks 1933. aastal kuulis Martti Haavio sealselt runolauljalt lastemängu kohta, kus üle aia hüpates laulavad lapsed ,,Aian akka, pellon pekko. Viiburin venehan kokka."[3] Võib oletada, et see mis kunagi oli Peko riituses vereliisk on kadunud, kuid lastelaulu kujul veel elus. Paljud neist paralleelidest esinevad just piiriäärsetel aladele Venemaaga ning hõlmavad endast just küünaldega seotud rituaale. [3] Hagu, Paul. ,,Setu viljakusjumal Peko" . ,,Keel ja kirjandus 1975-03" lk 166-173 Kasutatud kirjandus: 1. Eisen, Matthias Johann. ,,Eesti mütoloogia". Tallinn: Mats, 1995 2. Hagu, Paul. ,,Setu viljakusjumal Peko"
(põhjapõtrade näide). Niisiis on kerge järeldada, kust Metsik oma võimu sai kariloomade üle. Temast loodeti, et ta hoiab hundid eemal ning kaitseb karja kahju eest. Peko Pekole oletatakse viikingi algupära. Loorits arvab, et tegu võis olla Freyri sulase Byggviriga, mis aga omakorda on seotud byggiga (teravili), see aga Beow´iga. Aga samas on Peko ilmselgelt soome-ugri päritoluga nimi(soome Pellon-Pekko). Temast on teateid setust ja võrumaa idapoolsest servast, Obinitsa külast. Ta olnud kas puunukk või siis leivalabidas, mõnikord ka lapsesuurune (48 cm) vahakuju. Ta on linnusarnane jumalus. Tema ees põletati küünalt, mis asus vasest keeratud spiraalis. Ta oli üldine aitaja ning õnne andja. Kaitses vilja, varjas põlde rahe, põua ja välgu eest.Valitses ilma ning ta kuju oli üldjuhul viljasalves. Välja toodi ta erilistel juhtudel
(Eesti oma sõna, umbes 5000 aastat vana) Hing Eesti mõiste, inimese isikupära kandja ja elushoidja (umbes 3000 aastat vana) Tark ehk nõid inimene, kes oskas sõnadega ravida ja nõiduda. Mõnel üksikul vaimul-haldjal oli ka nimi: 1) Tõnn koduhaldjas, keda austati Viljandimaal ja Pärnumaal. 2) Pekko(Peko) setude viljakuse-, karjaõnne- ja koduhaldas, kelle kuju hoiti viljasalves ja viidi külvi ajal põllule, karja väljalaskmisel karjamaale. (Väljas pidi Pekko olema peidetud.) Eestlaste tähtsaim jumal oli Taara (Tara, Tarapita), kelle päritolu pole teada. Eestlased pöördusid tema poole enne lahinguid. Teine jumal oli Uku (vanamees), keda austati Virumaal, mida kaitses ei teata. 10. Muinasusund ja tänapäev.
pdf 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Peko 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Näkk 7.http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1018230 8. http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=10831&show=10843 9. http://www.erm.ee/vanast/pysi/pages/tonn.html 10. http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=10831&show=10844#pealkiri PEKO Jumala nimi soome keeles: Pellon Pecko või Pekko Jumala liik: Peko oli Setumaa viljakusejumal ja karjakaitsja, peamiselt odra- ja a pruulimisjumal, kes soosis oma austajaid. Jumala ülesanded: Usutavasti oli Pekol võime ilma muuta, et varjata oma a a a a a austajate vilja rahe, põua ja ränga saju eest. Peko pidi hoidma vilja, kaitsema karja, varjama maja ja kogu talupoja elamist. Jumala sünnilugu: Kuulduste järgi leiti Peko maa seest.
Kellel esimesena veri välja lõi, see oli järgmisel aastal Peko peremees. Kevadist Peko- praasinukut peeti pärast külvi. Peost võtsid osa peremees ja perenaine. Pruuliti õlut, põlesid küünlad. Kirikust võeti küünlaid kaasa ja siis seal sulatati, mida rohkem vaha sai, seda parem oli. Traditsiooni hääbumisega kadusid kevad- ja sügispeo vastandused, pidusid korraldati korra aastas või siis iga mõne aasta tagant. Soomes peikko 'tont' ja pekko 'põlluvaim' näol ning oletatavalt on see ühendatav eesti äikesejumalaga (eesti Pikne, slaavi Perun, läti Perkons). Pellon Pekko polnud muinassoomlastel ainult odra ja odrajoodi, vaid ka laulu ja luule jumal (nagu kreeklastel Bakchos). Seosed ka ristiusu Peetrusega. Majahaldjad Toomas ja Tõnn (vahast, riidest või puust valmistatud nukk). 25. Kirjelda linde ja vastavaid uskumusi, mis on läänemeresoome rahvaste mütoloogias seostatud teispoolsusega.
Muutused Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus aastatel 1987-2015 Doktoriväitekiri Indrek Pekko Sissejuhatus Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) on viimase 28 aasta jooksul palju muutunud ning kindlasti ei ole tema roll ega tähendus enam selline, nagu loodeti suurte ühiskondlike muudatuste ja murrangute ajal vahetult enne ja pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Siis tabas kirikuid tulevikku silmas pidades lootustandev tähelepanu, nn usubuum ehk kirikubuum see väljendus eelkõige liikmeskonna kasvus, meedia huvis, kaasatuses ühiskondlikesse ja poliitilistesse
mähitud valgetesse linadesse, kuju peas olid tüüpiliselt augud küünalde jaoks. Viimane teadaaolev palve Pekole on aastast 1930. Õlekujud Lääne-Eestis kui Skandinaavia mõju. Tõnni kultus Vändras. Pühaku või kaitsehaldja auks süüdatud küünal. - mille kohta see käib? (Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt?) Näiteks Karjalas lapsed mängivad setode vereliisule sarnast üle aia hüppamise mängu ja laulavad sealjuures paar rida, kus kõlab pellon pekko. Tegelikult neid paralleele on palju rohkem, Hagu artiklis on ju kirjas. Moksalastel ja mordvalastel on ka ühiste panustega joogi valmistamise traditsioon, kuju olemasolu. 40. Kuidas on uurijad eri ajastutel määratlenud religiooni ja jumalat? 41. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, "tegevusvaldkondi" ja omavahelisi suhteid. 1.Indra - õhuvalla võimsaim, tähtsaim jumal. Igavesti noor. Äikesejumal, vihma toov (seega viljakus), mao/lohe
augud küünalde jaoks. Viimane teadaaolev palve Pekole on aastast 1930. Õlekujud Lääne-Eestis kui Skandinaavia mõju. Tõnni kultus Vändras. Pühaku või kaitsehaldja auks süüdatud küünal. - mille kohta see käib? (Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt?) Näiteks Karjalas lapsed mängivad setode vereliisule sarnast üle aia hüppamise mängu ja laulavad sealjuures paar rida, kus kõlab pellon pekko. Tegelikult neid paralleele on palju rohkem, Hagu artiklis on ju kirjas. Mokšalastel ja mordvalastel on ka ühiste panustega joogi valmistamise traditsioon, kuju olemasolu. 40. Kuidas on uurijad eri ajastutel määratlenud religiooni ja jumalat? Rudolf Otto järgi: Religioon – inimese suhe üleloomuliku tegelikkusega ? Religioon kui müsteerium; kogemus on kui religiooni olemus; kogemused väljenduvad erinevalt kultuuriti
kujunes üleminekuga põllumajandusele, tekkisid maaharimise ja põlluviljakusega seotud uskumused, tähtsaks saab päike ja päikesekultus, tekkis geomeetriline ornament, oli palju germaani ja indoeuroopa laene, ilmusid kivikirstkalmed, surnu põletamine, kultuskivid; austati esivanemaid ja nende hingi (hinged rändasid), haldjaid ja jumalaid (Hendriku kroonikas on juttu Tharapitast, kes oli saarlaste jumal (skandinaavia Thor), setudel oli oma jumal Pekko viljakusjumal; Tõnn Pärnu ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas) üks muinasusu põhimõistetest oli vägi e elujõud, eri kehaosadel ja inimestel oli erineval määral väge ohverdamine ja ennustamine: tavaliselt ohverdati jumalatele hiies, allikatesse (hõbedat), pühadele kividele; ennustamist viis läbi spetsiaalne ennustaja, esines ka rituaalset kannibalismi Eeldused ristiusu levikuks: enne SaksaTaani vallutust oli eestlastel kokkupuuteid nii ida kui ka läänega
Esimene ajalooline märge Jurjevi (Tartu) kohta. `Jutustus möödunud aegadest' - Vanim vene kroonika, mille kirjutas Kiievi munk Nestor. Tzuudid - eestlaste nimetus slaavlaste seas muinas ajal (Tzudskoje osero - Peipsi järv). 1 Eestlaste seas valitses usundina animism ja totemism. Eestlaste jumalad olid: Taara (sündis Ebavere mäel ja lendas sealt Saaremaale). Uku Tõnn - pärnu- ja viljandimaal. Pekko - Settudel 1154 - Araablasest geograaf al-Idris märkis oma maailma kaardile asula Klvn, seda peetakse esimeseks Tallinna ära märkimiseks (KLVN - Kolõvan). Sellel alal pidavat elama aestid ja finnid. Sõnast aest tuletas Jannsen sõna Eesti. MUISTNE VABADUS VÕITLUS. 1208-1227 Lääne euroopas ja venemaal valitses ristiusk (katolik läänes ja õigeusk idas). Ainsateks paganateks olid baltimere hõimud. Eesti alal üritati ristimist teosteda nii Saksa kui ka Vene ristivägede poolt.
annaabi.ee 
