Eesti kahepaiksed H Eesti Ladina Harilik kärnkonn Bufo bufo Harivesilik Triturus cristatus J Eesti Ladina Järvekonn Rana ridibunda K Eesti ladina Kõre Bufo calamita M Eesti Ladina Mudakonn Pelobates fuscus R Eesti Ladina Rabakonn Rana arvalis Rohe - kärnkonn Bufo viridis Rohukonn Rana temporaria T Eesti Ladina Tiigikonn Rana lessonae Tähnikvesilik Triturus vulgaris V Eesti Ladina Veekonn Rana esculenta
Uuri rohukonna arengut. Kasuta sõnu: konnakudu, kulles, sabaga konn, täiskasvanud konn. Ühenda lause algus ja lõpp! Rohukonn on levinud niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ja kultuurmaastikel. Eestis pole teda leitud peamiselt mardikatest, kahetiivalistest, nälkjatest ja sihktiivalistest. Rohukonn elutseb aprilli teisel poolel. Rohukonn talvitub kogu Euroopas. Rohekonn toitub konnakotkad, kakud, mägrad, rebased ja siilid. Rohukonn on tubli Saaremaalt. Rohekonn hakkab kudema mittekülmuvate veekogude põhjamudas. Looduses elab rohukonn putukate hävitaja. Rohukonna vaenlasteks on kaitstavate liikide III kategooriasse. Rohukonna ohustavad 4- 5 aastaseks. Rohukonn kuulub kudemispaikade vähenemine ja veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel.
Kuid nüüd on mahepõllundus allakäinud ning haritava maa pindala vähenenud, kudemiseks sobivate tiikide kinnikasvamine võivad saatuslikuks saada ka mudakonnadele. Piirissaar võeti kaitse alla 1991. aastal. Kaitseala loomisega püüti vältida tugevat ehitussurvet saarele. Praegu menetletakse uut kaitse-eeskirja, millega ühendatakse saar ühtseks maastikukaitsealaks. Eriti oluline on praegu tagada mudakonna asurkonna hea käekäik. Võib-olla õnnestub varjusurmast päästa ka rohekonn. Eelkõige nende kahe liigi pärast soovitakse keelata öösel liiklus mootorsõidukitega, liiklusmärkidega on see keelatud juba praegu. Sibulakasvatuste säilitamine on samuti väga oluline. Konnarahva käekäigu parandamiseks kaevati 2001. Aasta sügisel saare sadama lähikonda uus tiik ning puhastati sissekasvanud võsast mõned endised tiigid. On niidetud kõikide tiikide ümbrust- need meetmed on tõstnud mudakonna sigimise edukust. Mõnel aastal korraldab põud konnalastele tapatalgud,
Tutkas Liivatüll Punajalg tilder Kiivitaja Hanelised(Hallani,Kanada lagle) Alpi risla Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Imetajad Halljänes Kariloomad Mügri Kärp Kahepaiksed Enamasti elavad seal ainult konnad Nt rohekonn ja kärnkonn Põhiline konna liik on kõre ehk juttselg kärnkonn Rannaniit on kõrele peamiseks elukohaks Selgrootud loomad Limused ehk teod(Täpptigu,Suur merevaiktigu jne) Ämblikulaadsed ,kellest põhiline on huntämblikuline Putukad Rikkalik liblikfauna Sipelgad Triip-lutikas Kõrvahark Taevastiib Muld Muld on sooldunud On niiske Õhuke mullakiht Muld on viljakas Kliima Sõltub merelisest kliimast Kliima mõjutaja on Lääne-Meri Rannaniidud Eestis
annaabi.ee 
