Peeter I Peeter I ehk Peeter Suur (vene I (Pjotr I Aleksejevits), I (Pjotr I) ehk (Pjotr Veliki); 9. juuni (30. mai) 1672 Moskva Kreml 8. veebruar (28. jaanuar) 1725 Peterburi) oli Vene tsaar 1682-1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist) 1721. aastast kuni surmani. Peeter I oli tsaar ja keiser Romanovite dünastiast, mis valitses aastail 1613-1917. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid, kes orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Aastani 1689 valitses regendina (monarhi asemikuna) Peetri poolõde Sofja Aleksejevna, aastatel 16821696 oli Peeter I troonil koos poolvenna Ivan V-ga (kuni viimase surmani).
Referaat Sisukord · Peeter I 3 · Nimi 3 · Elulugu 4 · Esimesed saavutused 5-6 · Põhjasõda 7 · Pärast Põhjasõda 7 · Administratiivreformid 8 · Reformid 8 · Kasutatud kirjandus 9 2 Peeter I
Peeter I erines kõikidest varasematest Venemaa valitsejatest. Juba lapsepõlves oli ta paigalpüsimatu, uudishimulik ja kärsitu. Ta keeldus tegemast seda, mis teda ei huvitanud. Suureks kasvades need iseloomujooned ainult süvenesid. Senised Venemaa valitsejad olid olnud väärikad ja kinnised,neid austati ja kardeti ning nad käitusid nii, nagu olid käitunud valitsejad mitmeid põlvkondi tagasi. Valitsejad ei suhelnud rahvaga, nad olid peaaegu jumalate sarnased. Peeter I murdis kõik seni valitsenud traditsioonid. Tema kõne oli kiire ja kärsitu. Ta ei valinud oma sõpru mitte positsiooni järgi, vaid sõprade valikul arvestas ta nende iseloomu, oskusi ja töökust. Armutult kihutas ta õukonnast välja need, kes ei tahtnud kaasa minna uuendustega. Ta kasutas iga võimalust oma teadmiste täiendamiseks. Sel eesmärgil võttis ta ette reisi Lääne - Euroopasse ja omandas seal lihttöölisena laevaehituses ja merenduses vajalikke teadmisi
Juba lapsepõlves oli ta paigalpüsimatu, uudishimulik ja kärsitu. Ta keeldus tegemast seda, mis teda ei huvitanud. Suureks kasvades need iseloomujooned ainult süvenesid. Senised Venemaa valitsejad olid olnud väärikad ja kinnised, neid austati ja kardeti ning nad käitusid nii, nagu olid käitunud valitsejad mitmeid põlvkondi tagasi. Valitsejad ei suhelnud rahvaga, nad olid peaaegu jumalate sarnased. Peeter I murdis kõik seni valitsenud traditsioonid. Tema kõne oli kiire ja kärsitu. Ta ei valinud oma sõpru mitte positsiooni järgi, vaid sõprade valikul arvestas ta nende iseloomu, oskusi ja töökust. Armutult kihutas ta õukonnast välja need, kes ei tahtnud kaasa minna uuendustega. Ta kasutas iga võimalust oma teadmiste täiendamiseks. Sel eesmärgil võttis ta ette reisi Lääne - Euroopasse ja
Saku Gümnaasium PÕHJASÕDA JA PEETER I Ajaloo referaat Autor : Kelli Mets 11pr Saku 2012 Sissejuhatus Põhjasõda algas 12.02.1700, mil August II Saksi väed ründasid Riia linna. Asuti Riia pikaajalisele ja edutule piiramisele. 1700a suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal. Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla. Peeter I juhtimisel alustati linna ägedat pommitamist. Samal ajal tungis Boriss Deremetjev ratsaväelastega Virumaale, jõudes Rakvere lähistale. Maad laastati armutult. Selles olukorras tegutses Karl XII oskuslikult. Peatselt maabus ta oma peaväega Pärnus, otsustades kõigepealt lüüa venelasi. 1.Põhjasõda Põhjasõda oli 17001721 aastatel peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid
Laupa 1 2014 Sisukord: Sissejuhatus………………………………………………………………………………3 1. Peeter I ehk Peeter Suur, Venemaa tsaar (1672- 1725)…………………………...4 1.1. Dünastia…………………………………………………………………...4 1.2. Lapsepõlv………………………………………………………………….5 1.3. Noorusaastad………………………………………………………………5 1.4. Haridus…………………………………………………………………….6 1.5
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
Vana-Venemaa ajalugu Lühendid: Vm/V- Venemaa; V-Vm (Vana-Vene); tp-talupoeg; M-Moskva, saj- sajand; Eur-Euroopa; pol- poliitika; maj- majandus; kuj kujunema; aj- ajalugu V.aj algab territooriumil mis pole tänap. Vm osa (Novgorod, Smolensk, T, K, Polatsk). Ukraina- vene k ääremaa Valgevene- Polotsk, Smolenski Kas Ukraina on olemas kui seal valitsevad Vene vürstid? Mis rahvus see on? Kas Vana-V ajaloos on venelased? Nõuka ajal arendati välja idee vanavene rahvusest, mis hiljem jagunes venelasteks, ukrainlasteks ja valgevenelasteks. Pärinemine : slaavi kolonisatsioon keelevahetus- slaavlased linnadesse (eelkõige) ja sealt kultuuriliselt integreeriti ümberpaiknev rahvastik. Kirjalikud allikad kirikuslaavi keeles (vanabulgaaria keel) Novgorodist leitud kasetohukirju (lühikesed naeiitsid ??) arved, teated, armastuskirjad - erinev paberil ja pärgamendil olenevast kirikuslaavi keelest. --- erinevad dialek
Kõik kommentaarid