Välja nägemiselt: 1. Pirnikujuline 2. 4 paari viburitega varustatud algloom LAMBLIA Tekkepõhjused: Lamblioos on peamiselt fekaaloraalne ehk toidu vahendusel leviv infektsioon, kuid on võimalikud ka otsene nakatumine inimeseltinimesele just hooldekeskustes ja lasteaedades ning seksuaalpartnerite vahel. Sageli nakatutakse reiside ajal. Söögiga saadud lamblia kinnitub peensoolele ning kahjustab peensoole limaskesta, mille tagajärjel väheneb toidu imendumine, tekib kõhulahtisus ja kõhnumine. Lamblia tsüstid väljutatakse roojaga. Sümptomid ehk avaldumine: Lamblioos kulgeb sageli sümtomiteta. Peamiselt esineb lima ja vereta kõhulahtisus, mõnikord kõhuvalu, soolekorinad, kõhupuhitus , kõhnumine, sest sooles on häiritud toitainete imendumine. Närvisüsteemi funktsionaalseid häireid (peavalu, väsimus, apaatsus, kõrgenenud erutus,
soolenõre; pankrease e kõhunäärmenõre; sapivedelik. Kõik kolm on aluselise reaktsiooniga (pH 7,4-8,3) ja sisaldavad mitmesuguseid seedeensüüme, sapp aga ainevahetusjääke ning ainevahetust soodustavaid aineid. Pankrease- ja soolenõre ensüümide ning sapi mõjul jõuab peensooles lõpule kõikide toitainete hüdrolüüs ja siin toimub ka lahustunud ainete peamine imendumine. Peensoolele järgnevas osas, jämesooles, jätkub seedimine võrdlemisi intensiivselt mäletsejalistel ja hobusel, ainult osaliselt seal. Siin allub soolesisu täiendavalt bakteriaalsele fermentatsioonile, toimub vatsas lõhustumata jäänud toorkiu täiendav seedimine. Kahekordse käärimise tõttu seedivad mäletsejalised toorkiudu võrdlemisi hästi.
Mäletsejate vatsaseedimine Mäletsejate seedekanal koosneb suuõõnest, mitmekambrilisest liitmaost ja soolkanalist. Mitmekambriline liitmagu koosneb kolmest eesmaost, milleks on vats, võrkmik ja kiidekas ning pärismaost ehk libedikust. Sööda töötlemine ja ettevalmistamine seedimiseks algab suus. Suus toimub peamiselt sööda mehhaaniline peenestamine, süljega niisutamine ja ettevalmistamine allaneelamiseks. Mäletsejad mäluvad sööta söömise ajal väga pealiskaudselt. Poolmälutud sööt neelatakse alla, see satub eesmistesse ruumikatesse eesmagudesse vatsa ja võrkmikku, kust puhkeolekus jämedad söödamassid uuesti suhu tagasi tuuakse ja teistkordselt põhjalikult läbi mälutakse e mäletsetakse. Ööpäevas mäletseb veis 7-10 tundi. Rohkem mäletsetakse toorkiurikkaid ratsioone. Kui aga ratsioonis on rohkesti jõusööta, kestab mäletsemine lühemat aega. Mäletsemine on tahteline akt. Loom võib selle järsku lõpetada ja soovi...
Söögitoru tuleb makku keskohast ja jaotab mao kaheks. Kaetud butaanse limaskestaga, kotitaaline eeosa ja näärimeline tagumine osa. Allaneelatud osad satuvad söögitorupoolsesse ossa – toimub mikrobiaalne seede. Tekib seede aeg maosisaldises 80% vett (maonõret). Edasi liigub sööt maolukuti kaudu peensoolde. Peensooleseede -( 20m)-kõige ulatuslikum. Lagundab süsivesikuid ja rasvu. (rasv-lipaas, tärklis-amülaas) Jämesooleseede – peensoolele järgnevad teravaosaline umbsool (30l) ja käärsool ( 100l). Siin toimub mikrobiaalne seede (tsellulloos,pektiinained). Tekivad lenduvad rasvhappe gaasid. Söötade seedekoefitsent Võrreldavad veiste ja lammastega, lutserni org.ainetest seedub 60%, jõusöödal 75% (veisest parem). Seedetalitluse areng varsal Sünnijärgselt emapiim. Maos lõhustub piimarasv e
seedimine kõhunäärmenõre ja sapi abil. Tühi- ja niudesooles jätkub toidu seedimine spplenäärmete ensüümide mõjul. 12) Mille kaudu imenduvad organismi lagundatud valkude, rasvade ja süsivesikute lõpp- produktid? - Valkude ja süsivesikute lõhustamise käigus saadud ained imenduvad verre ning rasva lõhustamisproduktid lähevad vereringesse valdavalt lümfisüsteemi kaudu. 13) Kus paikneb jämesool ja millistest osadest see koosneb? - Jämesool järgneb peensoolele ja moodustab seedekulgla lõpposa. Jämesool algab paremas niudepiirkonnas paikneva umbsoolega, mille otsast lähtub ussripik ning läheb üle neljast osast koosnevaks käärsooleks ja lõppeb pärasoolega. Jämesoole üldpikkus on 1,5-2 meetrit. 14) Mis on jämesoole põhifunktsioonid? - Peensoolest liiguvad seedimata toidujäägid jämesoolde, kus nad bakterite toimel osaliselt lõhustuvad. Jämesoole põhifunktsiooniks on vee ja vees lahustunud
1. TSÖLIAAKIA EHK GLUTEENITALUMATUS Tsöliaakia on päriliku eelsoodumusega eluaegne haigus, mille vallandavad nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ning tooted (Rosenburg, 2014). Teraviljadest leiduvad valgud põhjustavad gluteenitalumatusega inimesele peensoole limaskesta hattude järkjärgulist taandarengut kuni nende lõpliku mittefunktsioneerimiseni või kadumiseni (Joonis 1). Kuid just tänu peensoolele, imenduvad organismi kõik eluks vajalikud toitained- valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, mikroelemendid ja mineraalid. Seega tuleks igal juhul vältida soole ärritamist mittesobiva toiduainega. (Ida-Tallinna Keskhaigla, 2007). Talumatuse esinemissagedus suureneb kogu maailmas aastatega aina enam, arvatavasti toidukvaliteedi tõttu. 100-st inimesest 1 vaevleb tsöliaakia käes. See tähendab, et Euroopas
söödamasside kogumise kohaks, kus toimub ka söödamasside segamine. Edasi läheb peenestatud sööt kiidekasse, mille vahel pressitakse söödamassist osa veest välja, osa sellest imendub läbi kiideka verre, enamik aga liigub koos peenestatud söödamassiga edasi pärismakku ehk libedikku. Libedikust läheb edasi pooleldi seedunud söödamass, mida nimetatakse küümuseks, edasi peensoolde, mis on seedetrakti kõige pikem osa. Peensoolele järgneb jämesool. Sööda toitained lõhustuvad loomade seedetraktis mehhaaniliste, keemiliste ja mikrobioloogiliste tegurite mõjul. Mäletsejaliste eesmaod võimaldavad kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Eesmaod on unikaalse ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Vats kujutab endast suurt käärimistõrt, kus paljudest bakteri-, seene- ja infusooriliikidest koosneva mikrofloora abil toimuvad ulatuslikud
võimaldab väga suurt pindala. Limaskestas paiknevad mao näärmed, mis produtseerivad maonõret. Maol eristatakse ka eraldi osi. See on vajalik selleks, et kirjeldada erinevata maopiirkondade funktsioone. Funktsioonid kogu mao ulatuses pole kaugeltki ühesugused. Need osad on: 1) Maolävi (kõige kõrgemal – sealt, kus toit makku jõuab); 2) mao põhimik (fundus) – skeemil viirutatud ala; 3) mao keha ehk corpus – skeemil kollane ala; 4) antrum (koobas); 5)pylomus (üleminekuosa peensoolele) – ringjas sulgurlihas takistab kokkutõmbunult söögi üleminekut. Pylomuse kanal – mida ühendab. Mao osi on vaja funktsiooni kirjeldamiseks. Iga osa produtseerib eri aineid – eri hormoone ja ensüüme. Maonõre koostis ja omadused 1) HCl (vesinikkloriid) – teda produtseerivad funduse( põhimiku) piirkonna parietaalrakud. 2) Parietaalrakud produtseerivad ka sisemist vereloome faktorit ehk Castle’i faktor. Castle’i faktori funktsioon: vajalik punaste vereliblede
Limaskest on hatulise ehitusega, mis võimaldab väga suurt pindala. Limaskestas paiknevad mao näärmed, mis produtseerivad maonõret. Maol eristatakse ka eraldi osa, see on vajalik, et kirjeldada erinevate maopiirkondade funktsioone. Erinevates osades paiknevad näärmerakud on erineva funktsiooniga. 1. Mao lõim (maolävi) kõige kõrgemal, seal kus toit jõuab makku 2. mao põhimik (fundus) - 3. mao keha (corpus), 4. Antrum (koobas) 5. Ülemineku osa peensoolele pylorus ringjas sulgurlihas Maonõre koostis ja omadused: 1.Pepsinogeenid- need on ensüümid, mis pearakkudes on mitteaktiivsed. Neid on 7 isoensüümi (sarnased üksteisele). Nad muutuvad aktiivseks happelises keskkonnas maovalendikus. Pepsinogeenid I-V on kõige aktiivsemad pH 1-2,2 juures (väga happelises keskkonnas seega). Pepsinogeenid VI-VII on kõige aktiivsemad pH2,5-3,5 juures. Pepsinogeenid muutuvad happelises keskkonnas aktiivseks pepsiinid, mis alustavad
PERISTALTIKAGA. ● Toonuse tõttu ei lange toit makku nagu tühja kotti, vaid haaratakse aktiivselt mao seina poolt. ● Peristaltilised lained algavad u iga 20 sek järel funduse piirkonnast ja tugenevad püüloruse suunas, kus saavutavad tugeva ringlihaskihti tõttu maksimumi. ● Peristaltika viib edasi pindmisi, enim läbiseeditud toiduosi. Lihaskesta kihid: 1. Välimine pikikiht:tuleb söögitorult ja läheb üle peensoolele; nn maopaelad maokõverikel. 2. Vahelmine ringkiht:eelmisest tugevam, mao üleminekul peensooleks, lukutiosas moodustab sulgurlihased. 3. Sisemine põhikiht:enam arenenud lävise ja põhja piirkonnas. 4. Serooskest:katab magu väljastpoolt igast küljest - magu on intraperitoneaalne elund - naaberelunditele üle minnes moodustab serooskest sidemeid e LIGAMENTE. - niiske, sile, veniv, võimaldab mao kuju muutmist libisemist naaberelundite suhtes
- Tühisool laiem ja parema verevarustusega Tühi- ja niudesool Skeletotoopia - Lieberkühni krüptid lühikesed tubuloosnäärmed - radix mesenterii kinnistijuur karikrakud + endokriinrakud + äärisrakud - kinnitusjoon kõhukelmeõõne tagaseinal on 15-20 cm pikkune põhjas peensoolele iseloomulikud Panethi rakud - algab keskjoonest vasakul II nimmelüli kõrgusel Koondlümfifolliikulid folliculi lymphatici aggregati - kulgeb põiki üle lülisamba alla paremale - Peyeri naastud ileumis kinnisti vastas olevas sooleseinas (2 - 20 cm, - lõpeb paremas niudeaugus articulatio sacroiliaca ees
rakkudest ja avanevad hattude vahele. Peensoole krüptide rakuliigid on äärisrakud, karikrakud, Panethi rakud, endokrinotsüüdid ja ääriseta rakud. Karikraku apikaalses osas on limatilk ja kausjas rakutuum paikneb baasil. Äärisraku vaba pinda katab ääris ja on absorbeeriva funktsiooniga. Lihaskest - tunica muscularis - kahekihiline: sisemine tsirkulaarne, välimine longitudinaalne. Serooskest - tunica serosa- välimine kest. Jämesool - intestinum crassum – järgneb peensoolele, jaguneb 3 osaks: umbsool - caecum, käärsool – colon, pärasool – rectum. Jämesoole funktsioonideks on vee resorbtsioon, K ja B vitamiini süntees, mineraalide ja raskemetallide eritamine. Koosneb 3 kestast: limaskest, lihaskest, serooskest. Limaskest koosneb 4-st kihist: epiteelikiht (epithelium mucosae), proopria (lamina propia mucosae), limaskesta lihaskiht (lamina muscularis) ja submukooskiht (tela submucosa). Limaskesta pinnale avanevad proopriast soolekrüptid, soolehatud puuduvad
Süsivesikute, rasvade ja valkude seedimine toimub otsekontaktis enterotsüütidega, mis sisaldavad -peptidaasi -laktaasi (galaktoos-glükoos), maltaasi (maltoos-glükoos), sukraasi (fruktoos-glükoos) -lipaasi Seedenäärmed sooles sekreteerivad ensüümi enterokinaasi. Soolevalendikus imendumisest võtavad osa erinevad mehhanismid 1. difusioon 2. filtratsioon a. kandjate abil b. pinotsütoosi teel JÄMESOOL intestinum crassum Jämesool on peensoolele järgnev 1,5 m pikkune ja 4-5 cm laiune seedetrakti lõpposa, mis algab paremas niudeaugus. Paikneb kõhuõõnes alt avatud raamistikuna peensoole lingude ümber, läbib vaagnapõhja ja avaneb pärakuga lahklihal. Jämesool jaguneb järgnevateks osadeks: 1. umbsool, caecum, mille juurde kuulub ka ussripik appendix vermiformis 2. ülenev käärsool, colon ascendens 3. ristikäärsool, colon transversum 4. alanev käärsool, colon descendens 5. sigmasool, colon sigmoideum 6
Lihaskest Peensoole lihaskest on kahekihiline: sisemine tugevam kiht on tsirkulaarne, välimine kiht on longitudinaalne Lihaskesta kihtide vahel paikneb kohev kiudsidekude, närvipõimik ja veresooned Serooskest Välimiseks kestaks on õhuke sidekoeline serooskest, mida katab pealt ühekihiline lameepiteel – mesoteel JÄMESOOL Jämesool on soolestiku osa mis järgneb peensoolele ja lõpeb kutaanse limaskestaga kaetud pärakukanaliga Anatoomiliselt jaotatakse kolmeks osaks: Umbsool Käärsool Pärasool Funktsioonideks on vee resorbtsioon, vitamiinide K ja B süntees, jääkainete (mineraalide ja raskemetallide) eritamine Jämesool koosneb kolmest kestast: limaskest, lihaskest, serooskest Kõikide jämesoole osade histoloogiline struktuur on üldjoontes sarnane Limaskest
annaabi.ee 
