- Täitepinnase ja põrandaplaadi keskmine mahukaal ϒ'= 0 kN/m3 22,0 - Täitepinnase ja vundamendi keskmine mahukaal ϒk= 0 kN/m3 - Keskmine süvis dk= 0,60 m - Peenliiva andmed ϒ'k=19 kN/m ; ϕ'=26 ; c=1MPa 3 - Pinnasesurve talla tasapinnas q'=0,6∙20,0=12,0 kN/m2 - Kandevõimetegurid Nϒ=10,59; Nq=11,85; Nc=22,25 Leian abisuurused: 0,5∙ ϒ ' ∙ N ϒ 0,5∙ 19 ∙10,59 a1= ϒR = 1,5 =67,1
Sooldumine. Kõrbe hallmullad VIHMAMETS Palav ja niiske kliima. Paks mullakiht. Huumust mullas vähe, sest aineringe kiire. Ferraliitmullad (kolla- ja punamullad) Mulla hävimist põhjustavad tegurid EROSIOON, tuuleerosioon-deflatsioon KÕRBESTUMINE SOOLDUMINE HAPESTUMINE RASKMETALLID MULLAS INIMTEGEVUS EROSIOON e.UURISTUS Tuuleerosioon e.deflatsioon- eelkõige kõrbealadel, ka steppides. Viljakatesse oaasidesse või jõeorgudesse kantakse kõrbetolmu ja peenliiva (aitab kaasa kõrbestumisele) Veeerosioon-mullaosakeste ümberpaigutumine sademetest tekkivate ajutiste vooluvete toimel. Mida järsemad ja pikemad kallakud, seda intensiivsem. Veeerosiooni takistuseks rajatakse terrasse. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitseribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti KÕRBESTUMINE On muldade hävimine kõrbete laienemise tõttu Põhjused: 1. Inimtegevus: Ebaõige maaharimine
avatud, sellepärast on nendel aladel taimkate hõre. Sellistes tingimustes toimub tuuleerosioon ehk deflatsioon. Deflatsioon kujutab endast kuivade, sidususe kaotanud mullaosakeste ärakannet tormituulete toimel. Esimene kõrbestumise ilming on viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle enda alla matmine. Mattumist võib esineda liikuvate liivadega kõrbete naabruses, kus viljakatesse oaasidesse või jõeorgudesse kantakse kõrbetolmu ja peenliiva. Muldade sooldumine Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Liigsoolast mulda, mis on muutunud viljatuks, võib käsitleda kui kõrbestumise alaliiki. 1/5 maailma elanikest ei ole võimalik toota vajalikku toitu kuivade muldade ja sagenevate põuaperioodide tõttu. Kuiva kliimaga piirkondade jõevesi on suhteliselt soolane ja sellega niisutamine ei ole efektiivne, kuna niisutus vesi
(mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. (Vihmametsad; ekvatoriaalses kliimas) Põhjuseks: vesi, hapnik, süsihappegaas, keem saasteained Soodustab: niiske ja soe kliima. tingitud lahustumisprotsessist Mulla hävimist põhjustavad tegurid · EROSIOON Tuule-erosioon e.deflatsioon- eelkõige kõrbealadel, ka steppides. Viljakatesse oaasidesse või jõeorgudesse kantakse kõrbetolmu ja peenliiva (aitab kaasa kõrbestumisele) Vee-erosioon-mullaosakeste ümberpaigutumine, sademetest tekkivate ajutiste vooluvete toimel. Mida järsemad ja pikemad kallakud, seda intensiivsem. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitseribasid (terrasse), välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti · KÕRBESTUMINE - On muldade hävimine kõrbete laienemise tõttu Põhjused: 1
põhjustada materjali hävimise materjalis toimuvate ebasobivatest keskkonnatingimustest tingitud reaktsioonide tõttu. 3) Miks piiratakse vilgu sisaldust liivas? Vilgud on vettsisaldavad alumosilikaadid. Õhu käes laguneb see väga kiiresti. Vilgu sisaldust liivas piirataksegi selle pärast, et vesi takistab tsemendi kivinemist. 4) Miks piiratakse peenliivade kasutamist betoonis? Mida rohkem on peenliiva segus, seda vähem saadakse lõpptulemusena betooni. Betooni valmistamiseks kasutatakse sellist liiva, mis võimaldab saada maksimaalse pakketihedusega betooni ja vähendada tsemendi kulu. 5) Miks kontrollitakse huumuse sisaldust liivas? Huumus takistab betooni kivinemist. Liiva, milles on aineid, mis takistavad betooni kivinemist, ei saa betooni valmistamisel kasutada.
Kruusaterade hulgaks 8 mm sõelal jäi 0,28% ning 4 mm sõelal 0,74%. Peenusmooduliks tuli 2,7. Selle järgi saame oletada, et tegu on jämeliivaga. Sõelkõver jäi Soome krohvimistööde juhendmaterjalis RT 33-10386 antud ülemise ja alumise piiri vahele. 9 7. KÜSIMUSED JA VASTUSED Miks piiratakse peenliivade kasutamist betoonis? Kui segus on palju peenliiva, siis saadakse vähem betooni. Miks kontrollitakse huumuse sisaldust liivas? Kui liivas on aineid, mis takistavad betooni kivinemist, ei saa seda betooni valmistamisel kasutada. Seega kui liivas leidub huumust, siis taksitab see betooni kivinemist. 10
[1] 6 9.2 Miks piiratakse SO3 sisaldust liivas? Väävel ja väävliühendid võivad põhjustada betoonis korrosiooni tekitavaid reaktsioone ja paisumist, nõrgendades betooni struktuuri. 9.3 Miks piiratakse vilgu sisaldust liivas? Liivas piiratakse vilgu sisaldus, kuna vilgukivi muudab betooni struktuuri nõrgaks.[1] 9.4 Miks piiratakse peenliivade kasutamist betoonis? Mida rohkem on peenliiva segus, seda vähem saadakse lõpptulemusena betooni. 9.5 Miks kontrollitakse huumuse sisaldust liivas? Raado materjalist võib leida, et betooni kivinemist takistavad mitmesugused orgaaniliste ainete näiteks huumuse sisaldus täitematerjalis. Piiratakse huumusesisaldust jämetäitematerjalis <0,05%. 10.KASUTATUD KIRJANDUS 1. EPM 3500 Ehitusmaterjalid. Loengukonspekt I osa. L.M.Raado. 2013/2014 õ/a.
betooni tihedusest 1.8. Järeldus Kuna tegemist on karjääri liivaga, ei saa liiva sõelkõver vastata standardis EN 196-1 esitatud nõuetele. Liivade tihedused jäid vahemikku 2000-2300kg/m3 ( keskmine tihedus peenliival 0-0,8mm 2140 kg/m3 ja jämeliiva 2177 kg/m3). Peen liiva(0-0,08mm) peenusmooduliks kirjanduse andmetel on 0,6-2,1 ning jämeliiva (0,63-2,0mm) peenusmooduliks 2,4 4,0 mm. Peenliiva peenusmoodul antud katses on 2,2 mis näitab et peenliivas võis olla natuke jämedamat täitematerjali. Jämeliiva peenusmooduliks antud katses on 3,07, mis mahtus kirjanduses esitatud vahemikku. Liiva terastikulise koostise graafikult 1 on näha, et liiv fraktsiooniga 0,63-2,0mm puhul on sõelkõver kõige laugem, mis tähendab, et liiva erineva suurusega osiseid on esindatud igal sõelal, kuid kõige rohkem avas 0,5-1mm. Betooni valmistamise seisukohalt on see
kasvamist. Suurema koguse vääveloksiidi kui õhu saastaja korral võib liiv täitematerjalina põhjustada materjali hävimise materjalis toimuvate ebasobivatest keskkonnatingimustest tingitud reaktsioonide tõttu. 4) Vilgud on ülitäiusliku lõhenevusega silikaatse koostise ja monokliinse süngooniaga mineraalid. Nad väga kiiresti lagunevad õhu käes. Vilgukivi muudab betooni struktuuri nõrgemaks. 5) Mida rohkem on peenliiva segus, seda vähem saadakse lõpptulemusena betooni. Betooni valmistamiseks kasutatakse sellist liiva, mis võimaldab saada maksimaalse pakketihedusega betooni ja vähendada tsemendi kulu. 6) Huumus takistab betooni kivinemist. 7) 5-10 mm, 5-20 mm, 20-40mm, 20-70 mm, 40-70 mm. 8) Betoonis on parem kasutada killustiku maksimaalse suurusega, kuna sellisel korral täitematerjal omab väiksemat eripinda ning avaldab vähem survet tsemendi mördile,
!tlrqis.5^.,4 Liivade tetastikulisekoostisemi?iramisehrlemused RT 33-10386toodud jotre"aamdalis Liiva s6elk6verkoos soo-e nof,ufiiJalde valmistamisekson toodudlisas I ' s6elkoveratesoovituslikunafiug" "ii^id*fid"i 5. Katsetulemused 5.1Puistetiheduse maeramine Tabel 5.1.1,Peenliiva maaradlme Katse Proovi Tihedus, Df mass,g kd*' l 1454-4 1454-4 2 1463-6 1463-6 keskminei 1460 p$,=146O Peenliivapuistetihedus #. Tabel5.1.2.Jimeliiva maaramine
3 22 kN/m Nq = etan'tan2(45º + '/2) = etan24,8º tan2(45º + 24,8º/2) = 10,44 Nc = (Nq 1)cot ' = (10,44 1) cot 24,8º = 20,4 N = 2(Nq 1)tan ' = 2(10,44 1) tan 24,8º = 8,72 q' = 0,6 · 15,9 = 9,54 kN/m3 dk = (0,6 + 1,65)/2 = 1,13 m V1 = 403,5 kN/m 113,12 + 4 69,3 403,5 -113,1 B= =1,73m 2 69,3 Kuna peenliiva all on nõrgem möllikiht, valin taldmiku laiuseks B=2,5m Täpsustatud vundamendi kaal pinnas taldmikul (1,45 + 0,3) · 1,15 · 17,5 + 0,5 · 1,15 · 17,0 = 45,0 kN/m taldmiku omakaal 2,5· 0,4 · 25 = 25 kN/m Kokku 45,0 + 25,0 = 70,0 kN/m Koormus pinnasele kokku 403,5 + 70,0 = 473,5 kN/m Vundamenditaldmiku kandevõime kontroll R = B(0,5'BN + q'Nq + c'Nc) = 2,5(0,5 · 15,9 · 2,5 · 8,72 + 9,54 · 10,44 + 1,88
Toimub muldade hävinemine. Muldade sooldumine on tingutud põldude niisutamisest. 55.Üks protsess tänu millele kõrbed laienevad on tuuleerosioon ehk deflatsioon. Tuul kannab ära peeneid mullaosakesi.Esimene kõrbestumise ilming ongi viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle enda alla matmine. Mattumist võib esineda liikuvate liivadega kõrbete naabruses, kus viljakatesse oaasedesse või jõeorgudesse kantakse kõrbetolmu ja peenliiva. Enim ohustatud alad maailmas on praegu Põhja-Ameerikas California, ja keskosa,siis veel Pärsia lahe äärsed maad, Austraalia ääre alad Aafrika keskkosa. 56.Õhus oleva veeauru hulk varieerub väga suurtes piirides. Kõige rohkem on veeauru maapinna lähedal ekvatoriaalses kliimavöötmes. Kõrguse kasvades veeauru hulk kahaneb kiiresti.Mida väiksem temperatuur, seda vähem veeauru õhus on. 57. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks
Möllpinnas Keskmiselt ja Mölline ja savine >1 <50 >0,25 >1,5 tugevalt külmatundlik kruus ja liiv Ühtlane peenliiv, terasid alla 0,1 mm <1 0 0 <1 üle 50% külmumissügavusest. Külmatundliku pinnase puhul peab vundamendi tald ulatuma külmumispiirist sügavamale. Külmatundliku peenliiva puhul ei ole vajalik külmumissügavust arvestada, kui pinnaseveetase jääb sellest üle 1,5 m sügavamale. 4.3.4.1 Külmumissügavus Pinnase külmumissügavust mõjutab palju tegureid: - talvine temperatuur, - talve kestus, - pinnase soojajuhtivus, - hoone soojarežiim, põranda konstruktsioon ja soojaisolatsioon - lumikatte paksus, - taimestik maapinnal. Lumevaba maapinna puhul saab külmumissügavuse z arvutada Stefani valemiga, mida on kasutatud normis SNiP 2
Kivistumisel mitteseotud vesi aurab hiljem betoonist välja, tekitades tsementkivisse mikropoore ja nõrgestades sellega betooni. Kõrgekvaliteedilisteks materjalideks loetakse tugevat looduskivikillustikku (graniit), optimaalse lõimisega liiva ja tugevat tsementi (vähemalt 52,5). Keskmisteks materjalideks on keskmise tugevusega killustik (lubjakivi), keskmine liiv ja keskmise tugevusega tsement (42,5). Madalakvaliteediliste materjalide hulka loetakse kruusa, peenliiva ja nõrgemat tsementi (32,5 ja vähem). Betooni tugevust võib ligikaudselt leida ka graafikute järgi, teades kasutatava tsemendi tugevusklassi ja vesitsementtegurit. Sama graafiku järgi saab leida ka vajaliku vesitsementteguri soovitud betooni tugevuse ja kasutatava tsemendi tugevusklassi järgi. 25. Kiudbetoon, isetihenevbetoon, polümeerbetoon, teebetoon 7.11. RASKEBETOONI ERILIIGID Teebetoonile esitatakse kõrgemaid nõudeid kui tavalisele raskebetoonile. Ta peab olema küllalt tugev,
auk varsti valmis küll. (Viskab veel ühe pealuu hauast välja.) HAMLET: Veel üks. Kas ei võinud see olla mõne advokaadi pealuu? Kus on nüüd ta konksud ja nõksud, hagid ja haagid, võtted ja nükked? Miks ta talub, et see poolearuline lontrus oma labidaga talle vastu pead taob ja miks ta teda peksmise eest vastutusele ei võta? On see nüüd tema tasude tasu, et ta peen peakolu peenliiva täis on? Peremees, kelle haud see on? HAUAKAEVAJA: Minu. (Laulab.) Auk varsti valmis küll HAMLET: Usun, et ta sinu on, kui sa sisse heidad. HAUAKAEVAJA: Teie heidate tema üle nalja, isand, sest ta ei ole teie oma; mina omalt poolt ei heida küll ise sisse, aga minu ta on. HAMLET: Sina heidad nalja, sest ise sisse ei heida, aga ütled, et ta on sinu oma
Q kõrgekvaliteedilised materjalid A = 0,65, Q keskmised materjalid A = 0,60, Q madalakvaliteedilised materjalid A = 0,55. Kõrgekvaliteedilisteks materjalideks loetakse tugevat looduskivikillustikku (graniit), optimaalse lõimisega liiva ja tugevat tsementi (vähemalt 52,5). Keskmisteks materjalideks on keskmise tugevusega killustik (lubjakivi), keskmine liiv ja keskmise tugevusega tsement (42,5). Madalakvaliteediliste materjalide hulka loetakse kruusa, peenliiva ja nõrgemat tsementi (32,5 ja vähem). 35. Betoonisegu Betoonisegu valmistatakse enamasti vastavas tehases, harvem ka otse ehitusplatsil. Betooni tehakse segisti abil, mille tähtsaimaks osaks on segamistrummel. Segistite tüüpe on mitmeid. Kõige levinum on nn vabatoimeline segisti, kus trummel pöörleb ja segu langeb mööda trumli seinu alla. On ka sundtoimelisi segisteid, kus trumlis pöörleb mingi labamehhanism. Segisti tootlikkuse määrab peamiselt trumli maht, mis võib olla 100..
Seega on savikate pinnaste eripindala suurem võrreldes liivapinnastega. Eripindala suurendavad ka pinnaseosakeste krobelisus ning neile kleepunud setted, aga ka orgaanilise aine rohkus. Nii näiteks on 2 ümarateralise tüüpilise liiva eripindala 700 … 2000 m /kg, 2 murenenud ning rauasetteid sisaldava peenliiva eripindala on 5000 … 20000 m /kg Kasvupinnase eripindala avaldab mõju tema niiskusrežiimile ning toitainemahutavusele. Suurema eripindalaga kasvupinnase veehoidevõime ning toitainete neelamismahutavus on suuremad kui väiksema eripindalaga kasvupinnaste puhul. 1.3. Vesi kasvupinnastes Vett vajavad oma elutegevuseks nii taimed kui ka aineringes osalevad mikroorganismid ja mullafauna.
Reljeef: lainjad moreenitasandikud ja voored, harvem oruveerud; mikroreljeef tasane või veidi kühmuline. Muld: mulla lähtekivimiks on karbonaatne kollakashall või punakaspruun moreen. Domineerivad metsale soodsa niiskusreiimiga gleistunud leostunud- Kog, gleistunud leetjad KIg, LkIg ning näivleetunud mullad, harvem esineb gleistunud keskmise sügavusega rähkseid rendsiinasid. Lõimis on valdavalt saviliiv või liivsavi, mõnikord kaetud peenliiva kihiga. Kõduhorisont praktiliselt puudub. A-horisont tüse (15-30 cm) ja kõrge huumusesisaldusega (4-13%). Järgneb pruun Bg- või enne seda hallikas A2Bg- ja seejärel Bg-horisont. Mullareaktsioon on ülaosas nõrgalt happeline kuni neutraalne. Veereziim: parasniiske; põhjavesi või sellest tõusev kapillaarvööde ulatub mullaprofiili, mistõttu taimed on pidevalt veega hästi varustatud.
annaabi.ee 
