küla ja Hobustemäe vahel asuva okasmetsa ja võsa lõunasse. Lähtest 1,5 km kaugusel jõuab jõgi Raudsepa küla põldude vahele. Seal on jõesängi õgvendatud, jõel on väike paisjärv ja kaldal endise vesiveski hoone. Paisust 1,5 km allavoolu süvendatud jõeosa lõpeb. Jõgi asub kogu ulatuses Valga maakonnas. Väike Emajõgi on 82 km pikk omades seejuures 1380 ruutkilomeetrist valgala, tema suurim lisajõgi on Pedeli jõgi. Jõe lähe asub 115 meetrit üle merepinna ja suue 34 meetrit, langedes seega 81 meetrit ehk 0,98 meetrit kilomeetri kohta.Vooluhulk on 10,7(m³/s). Pinnamoest tulenevalt erineb lang jõe eri osades suuresti. Suurim on lang ülemjooksul lähtest kuni Visula jõe suudmeni - keskmiselt 3,02 m/km. Keskjooksul on lang väike ja alamjooksul väga väike. Vesiveskid ja paisud on jõel ainult ülemjooksul. L. A. Mellini 1796. a
vallaga, lõunas Valga linna ja Karula vallaga, idas Võru maakonna Antsla vallaga, edelas Läti Vabariigi Valka piirkonna Valka vallaga. Tõlliste vallas on kaks alevikku. Veel asub Tõllistes suurel hulgal väikeseid külasid. Tõlliste valla kaugus Tallinnast on 231 km. Suurima aleviku Tsirguliina, kaugus maakonna pealinnast Valgast on 11km. Tõlliste valla iseloomulikuks maastikuks on lainjad metsased tasandikud. Valda läbib Väikse Emajõe org, millesse suubub Pedeli ürgorg. Jõeoru madalaimas osas asub Korva luht, endine Sangaste mõisa kuivendatud katseheinamaa, kus kasvab haruldane kobarpea. Maad on valdavalt savised, valla idaosas on kohaliku tähtsusega liivavarusid. Suurimaid vaatamisväärsusi on Palju lahingu mälestussammas. (6 Foto: Paju lahingu mälestussammas Ülevaade piirkonna hetkeseisundist Ajalugu 1945 aasta 4. mail moodustati Tõlliste vallas kaks külanõukogu. 1954. aastal liideti Tõlliste ja Laatre külanõukogud
üritatakse Eesti arvuliselt nõrgemaid vägesid kaugemalt ümber piirata. See asjaolu oligi nähtavasti, miks Kuperjanov otsustas mitte oodata, kuni meie soomusrongid edasi pääsevad, vaid vallutada Paju mõis igal tingimusel, kuigi vaenlane oli arvuliselt palju tugevam. Kui pealetung algas asus III rood Valga poole viivast maanteest vasakul, II veel vasemal, Pedeli jõe orus. Kuigi II rood tungis vapralt peale sattus ta mõisast tuleva ägeda risttule alla. Punaste soomusrong külvas partisanide aheliku srapnellitulega üle. Tuli oli äärmiselt tihe ja tekitas suuri kaotusi. Lühikese ajaga langesid kõik ohvitserid, nende hulga ka rooduülem leitnant E. Saar. Rünnak ebaõnnestus ja rood valgus tagasi lähtekohale. Samal ajal jätkas III rood mööda lagedat lumist põldu vaenlase tapva tule all kallaletungi mõisale. J.
J.Soogla pani viimse võimaluseni vastu, kuid oli sunnitud lõpuks lahkuma. Samal päeval jõudsid kohale Soome ''Põhjapojad'', kolonel Hans Kalmi juhatusel. Soomusrongid ja ka partisandid läksid tema käsutusse. Kalm tahtis partisanidele puhkust anda, et nad pisut koguksid end, aga Kuperjanov oli sellele vastu. Seega pidi 31.jaanuaril toimuma Valga vallutamine. Kui pealetung algas asus kolmas rood Valga poole viivast maanteest vasakul, teine veel vasemal, Pedeli jõe orus. Kuigi II rood tungis vapralt peale sattus ta mõisast tuleva risttule alla, mis tekitas suuri kaotusi. Lühikese ajaga langesid kõik ohvitserid, nende hulgas ka rooduülem leitnant E. Saar. Rünnak ebaõnnestus ja rood valgus tagasi lähtekohale. Samal ajal jätkas III rood vaenlase tule all kallaletungi mõisale. J. Kuperjanov liikus kogu aeg püsti ahelikkude taga, juhatades ja julgustades oma mehi. Siis tabas teda vaenlase kuul, mis läbistas rinna. Kuperjanov langes maha
12 Vabadussõja käik ja Eesti rahvaväe liikumine lõuna suunal tekitas ressursside juhtimiseks ja koordineerimiseks vajaduse eraldi lõunapoolse administratiivse keskuse loomiseks maakonnavalitsuse näol. Kuna varasem Valga maakond oli peamiselt Läti aladele jääv moodustis, siis andis Eesti Vabariigi valitsus korralduse uue maakonna moodustamiseks. 1919. aasta 4. juuli määrus teavitas Valga linna ning Valga, Paju, Sooru, Luke, Hoomuli, Pedeli ja Härgmäe valla kuuluvusest Eesti Vabariigi Valga maakonna külge.13 Pärast Landeswehri sõja lõppu sõlmisid Eesti ja Läti 21. juulil Riias sõjalise koostöö lepingu. Selle järgi asus Eesti rahvavägi peale lätlaste poolt Marienburgi järvest lõuna suunas kulgeva enamlastevastase rinde üle võtmist kindlustatud joonele, mis asus praeguse Eesti piiridest nihutatuna pisut 10 M. Burget. EestiLäti piiri ..., lk 10-11. 11 Samas, lk 13. 12 Samas, lk 18. 13 Valgamaa ..
ilmutaja." See annab minu arust väga hästi edasi seda teadmist, mida igaüks meist peaks endas kandma ja teistele edasi andma. 3 3. Tartu murre Tartu murre on paiknevuselt keskne lõuna-eesti dialekt, mille levikupiirkond asetseb mulgi ja võru murde vahemail. Põhja-Eesti keskmurdest lahutab seda murdeala Suur- Emajõgi ja Amme jõgi, põhja-eesti idamurdest endise Vesneri ja Kavastu valla põhjapiir, mulgi alast Võrtsjärv, Väike-Emajõgi ja Pedeli jõgi. Kagus ja lõunas on vastas endine Võrumaa ja võrukeelne Karula. Kõik need piirid tunnukse olevat tinglikud. Vastastikused keelelised mõjustused, eriti kagus, lõunas ja kirdes, on tiheda suhtlemise tõttu olnud paratamatud. Tartu murde kujunemisel on aluspõhjaks olnud muistsete ugalaste keelepruuk. Ajaloo andmeil oli Ugandi suur Lõuna-Eesti maakond. Ugalaste keeleline kujunemine näikse olevat toimunud muu Eestiga enam-vähem võrdseis tingimustes, kagupoolsete
Väike Emajõgi on 87,2 km pikkune (Keskkonnaregister. Väike Emajõgi, 2015). Jõgi algab Pühajärvest ja suubub Võrtsjärve lõunatippu, jõe lähe ja suue asuvad üksteisest 24 km kaugusel. Väike Emajõgi asub kogu ulatuses Valga maakonnas. Jõe lang on 81 meetrit (Vikipeedia. Väike Emajõgi, 2015). Jõge nimetatakse veel ülemjooksul Pühajõeks ja keskjooksul Korva jõeks. Valgala on 1380 km2 (sellest 90 km2 Lätis). Suurimad lisajõed on vasakult suubuvad Pedeli, Antsla, Ärnu ja Visela jõgi ning paremalt suubuv Laatre jõgi (EE 2003 s.v. Väike Emajõgi). Rõngu jõe nimi on ka Miku jõgi. Jõgi algab Otepää kõrgustikult ja suubub Võrtsjärve. Pikkus on 26 km, valgala 109 km2 (EE 2003 s.v. Rõngu jõgi). Porijõgi on 42,6 km pikk ja valgala on 298 km2 suurune (Keskkonnaregister. 12 Porijõgi/Reola jõgi, 2015). Jõe muud nimed on Konsu, Konsa, Reola, Lalli, Liiva jõgi
laskemoon otsa saab. Imekombel pääseb rood punaste haarangust, kus iga partisani kohta tuli vähemalt 20 punase kütipolgu lätlast. 31. jaanuari varavalgel alustavad partisanid rünnakut Paju mõisa vallutanud punaste vastu. Neid toetab soomlaste raskepatarei major Snellmani juhatusel, mis vahepeal on rindele jõudnud. Mõisa suunas liiguvad 3. roodu ja 1. roodu võitlejad leitnant J. Soodla ja N. Piibu juhtimisel. Vasemalt, mööda Pedeli jõe orgu liigub Mõisa suunas 2. rood leitnant Saare juhtimisel, kuid satuvad siis vaenlase risttule alla. Rood alustab tormijooksu, kaotab aga langenute ja haavatutena enamuse meestest, sääljuures ka kõik ohvitserid. Juhtideta jäänud sõdurid taanduvad tagasi metsa poole. Kõik surnud ja haavatud jäävad aga vasturünnakule asunud punaste kätte, kes haavatud leitnant Saare ja ka kõik teised haavatud metsikult
..; või ... (Newton, 1987; ref. Rattiste, 1996). Kaudsest viitamisest püütakse maksimaalselt hoiduda, kui seda on ikkagi tehtud, siis tuuakse kirjanduse loendis ära kaudselt viidatud allikate täiskirjed koos märkusega, millist otsest allikat on kasutatud (kaudsed allikad on Kask, 2001 ja Newton, 1987 ning otsesed Kuusk, 2002 ja Rattiste, 1996). Kui viidataval allikal puuduvad üheselt mõistetavad autorid, viidatakse sellele pealkirja maksimaalselt 2-3 esimese sõna ning aastaarvu abil: Pedeli jõgi on 53 km pikk (Eesti jõgede ..., 2001) 3.1.2. Numbriline viitamine Tekstisiseste kandiliste sulgude vahele kirjutatakse kirjandusallika(te) järjekorranumber(id): ... on tõestatud [8] ...; või ... käsitletavat probleemi on uuritud varemgi [2, 4, 10]; või: Kask ja Kuusk [4, 10] on tõestanud ... 3.2. Kirjanduse loetelu Sõltuvalt töö iseloomust kasutatakse kas tähestikulist bibliokirjete järjekorda (geoökoloogia,
oli tõenäoline, et ei piirduta saavutatud eduga, vaid tungitakse edasi ja üritatakse Eesti arvuliselt nõrgemaid vägesid kaugemalt ümber piirata. See asjaolu oligi nähtavasti, miks Kuperjanov otsustas mitte oodata, kuni meie soomusrongid edasi pääsevad, vaid vallutada Paju mõis igal tingimusel, kuigi vaenlane oli arvuliselt palju tugevam. Kui pealetung algas asus III rood Valga poole viivast maanteest vasakul, II veel vasemal, Pedeli jõe orus. Kuigi II rood tungis vapralt peale sattus ta mõisast tuleva ägeda risttule alla. Punaste soomusrong külvas partisanide aheliku šrapnellitulega üle. Tuli oli äärmiselt tihe ja tekitas suuri kaotusi. Lühikese ajaga langesid kõik ohvitserid, nende hulga ka rooduülem leitnant E. Saar. Rünnak ebaõnnestus ja rood valgus tagasi lähtekohale. Samal ajal jätkas III rood mööda lagedat lumist põldu vaenlase tapva tule all kallaletungi mõisale. J. Kuperjanov liikus kogu aeg
Petseri-Võru-Hargla oru kaudu Koiva orgu. Veetaseme alanedes kujunes ka vool Pihkva jääpaisjärve suunas. Selleks ajaks olid ka kujunenud: Võhandu, Väikese-Emajõe ülemjooks, Pühajõgi jt. Sakala staadiumi algul vabanesid jää alt Võrtsjärve nõgu ja Emajõe org (ühendus kahe jääpaisjärve vahel). Vooluteed kulges Emajõe orust Võrtsjärve nõkku ja sealt Viljandi oru kaudu lääned ning Väikese-Emajõe-Pedeli oru kaudu Koiva orgu. Pandivere staadiumi algul nii Võrtsjärve kui Peipsi jääpaisjärve veetase langes ning väljavool Võrtsjärvest lõunasse katkes. 11 000 a.t. laius Läänemere nõos Balti jääpaisjärv, välja olid kujunenud Kesk-Eesti jõed, kujunema hakkasid Põhja-ja Lääne-Eesti jõgede ülemjooksud (eelkõige idapoolsed). Peipsi jääpaisjärve veetaseme langemine tingis Lõuna-Eesti jõgede lõikumise sügavamale. Lõuna-
lõunapoolne äärmuskoht), seejärel loodesse ning pöördub Mõisaküla lähedalt lääneedelasse, kus lõpeb Liivi lahe rannikul Iklas (tulp number 442). Mitmel pool järgib piir ojasid ja jõgesid: Lätioja (Laikupe), Vaidavat (ülemjooksul Murati järvest väljavoolul 3,5 km ja Vastse-Roosas 1,5 km), Pärlijõge (2 lõiku, 2,6 km), Kolgat (Lambri; 3,6 km), Peeli jõge (mitmes lõigus, 3,2 km), Peetri (6,3 km), Koiva (Gauja; 26 km), Pedeli (2,8 km), Atse (3 km) ja Ruhja jõge (2,5 km) jmt. Piirijoonele jäävad ka Murati (750 m) ja Väiku-Palkna järv (Väike-Palkna; 500 m) ning Kikka järv jt Paganamaa järved (kokku umbes 1800 m) ning Pupsi järv (600 m). Eesti poolel on tähtsaim piiriasula Valga linn, piiri lähedal asub ka Mõisaküla linn. Piiriäärsed on Võrumaal Misso, Haanja, Rõuge, Varstu ja Mõniste vald (kokku 25