servaga, pealt paljad, alt pehmekarvased, 4...8 cm pikad ja 2,5...5 cm laiad. Leheroots on 1...2 cm pikk, karvane, sageli 1...2 näärmega lehelaba läheduses. Prunus cerasifera var. Divaricata – haraline ploomipuu Lehed on elliptilised kuni munajad, ühtlaselt teravneva tipuga, peensaagja servaga, kiilja või ümardunud alusega, pealt nõrgalt läikivad, tumerohelised, alt valkjasrohelised, 4...6(10) cm pikad ja 2...6 cm laiad. Lehe allküljel on pearood karvane. Leheroots on 0,5...2,5 cm pikk ning tavaliselt paljas. Prunus cerasus – harilik kirsipuu e. hapukirsipuu Lehed on elliptilised või äraspidimunajad, lühidalt teravneva tipuga, laikiilja alusega, täkilissaagja servaga, 5...8 cm pikad ja 3...5 cm laiad. Lehelaba alusel on 1...2(4) nääret. Leheroots on 1...2 cm pikk. Prunus avium – maguskirsipuu Lehed on munajad, elliptilised või äraspidised, näärmeliselt saagjad või kahelisaagjad, alt
Pearoost hargnevad külgrood, nendest mõnikord veel kõrgemat järku rood, moodustades roodude võrgu . Lehtede roodumine toimub teatud korrapärasusega: *dihhotoomne leht primitiivne roodumisviis ,leherood hargnevad korduvalt kaheks ega ühine omavahel. *sulgroodne leht lehel on üks pearood ja sellest teatava vahekauguse järel väljuvad külgrood. *sõrmroodne leht lehel on üks pearood koos aluselt kiirtena lähtuvate külgroodudega. Nt vahtraleht *rööproodne leht ühesugused rood suunduvad lehelaba aluselt tipuni.
Jämesaagjad Peaaegu rootsuta Lehekeste allküljel pearoo alaosas valged karvad Pung süsimust · Harilik saar · Fraxinus excelsior Lehed munajad Südaja või sirge alusega Terveservased, paljad 5...12 cm pikad 4...6 cm laiad · Harilik sirel · Syringa vulgaris Lehed elliptilised või äraspidilaikiiljad Terve, ripsmelise servaga, Pealt tumerohelised, alt valkjas- või sinakasrohelised, Pearood nõrgalt karvane, paksemad kui harilikul sirelil, 6...10 cm pikad, 2...4 cm laiad. · Ungari sirel · Syringa josikaea Lehed ovaalsed Terava tipuga Üks lehe pool 1..2 cm lühem Leheserv kahelisaagjas, Lehe alumine külg pehmekarvane Külgrood hargnevad väga harva Lehed on 5...12 cm pikad ning 3...6 cm laiad. · Künnapuu · Ulmus laevis Ovaalsed Terava tipuga Tipp võib olla
Pika terava tipuga. Paljas. Laiem koht lehelaba alaosas. Serv näärmeliselt saagjas. Pealt rohelised, alt hallikad. Lehelaba alusel üksikud näärmed. Haprad lehed. 81) Salix alba hõberemmelgas Lehed süstjad. Pika terava tipuga. Serv peensaagjas. Siidkarvased. Alusel rootsu läheduses 2 musta nääret. 82) Salix triandra vesipaju Lehed piklik-elliptilised/süstjad. Paljas. Lühidalt teritunud tipuga. Serv tömpjate, näärmeliste hammastega. Alt sinakashallid. Pearood pealküljes silmatorkavalt kollane. Külgroodusid rohkesti, need väljuvad peaaegu täisnurga all. Leherootsul 1-2 paari näärmeid. 83) Salix phylicifolia kahevärviline paju Lehed elliptilised/äraspidised. Paljad. Serv laineliselt saagjas. Lühidalt teritunud tipuga. Pealt tumerohelised. Sageli läikivad. Alt sinakasrohelised. 84) Salix caprea raagremmelgas Lehed elliptilised/laielliptilised. Terveservalised/ nõrgalt lainja servaga. Alt hallid, viltjaskarvased
- lehed elliptilised või äraspidimunajad, tuhm roheline - tömbi või teravneva tipuosaga - täkilissaagja servaga, kergelt ümarad - lehed pealt paljad, tumerohelised - alt hallid, pehme karvased (eriti rood) - rootsul näärme tipud * Prunus cerasifera var divaricata haraline ploomipuu ehk Alotsa - leht väga varieeruv: elliptiline, äraspidine või munajas - ühtlaselt teravneva tipu osaga - peensaagja servaga, pealt tumeroheline, pealt läikiv - pearood haraline (piklikud kergelt äraspidised lehed, võivad olla väikesed hõlmad) * Prunus cerasus hapu- ehk harilik kirsipuu - leht varieeruv: elliptiline või äraspidi munajas - laikiilja alusega, lühidalt teravneva tipuga - näärmeliselt täkilissaagja servaga - näärmed lehe laba alusel (tibatilluke nääre!) - lehed nahksed ja paksud. * Prunus avium maguskirsipuu - lehed üsnagi suured, lehe laba üsna pikk
vesiroosil emakasuue sigimiku laiune ning peaaegu lame (väikesel vesiroosil selgelt nõgus), emakasuudmed kollased (väikesel vesiroosil punased) ning sisemiste tolmukate niidid ei ole tolmukapeast laiemad. Erinevalt väikesest vesiroosist avaneb valgel vesiroosil õis täielikult. Kroonlehed on vähemalt sama pikad kui tupplehed (väikesel vesiroosil lühemad). Õiepõhi on ümar (väikesel vesiroosil enam-vähem neljakandiline). Samuti on valge vesiroosi lehtedel laiem lõhe. Lehe pearood on peaaegu sirge (väikesel vesiroosil kõver). Valge vesiroos ja väike vesiroos annavad sageli hübriide, mis teeb nende eristamise raskemaks. Valge vesiroos ja väike vesiroos Konnaosi: Sageli kasvab ta tihedate puhmikutena mageveekogude kallastel või madalas kaldavees, näiteks tiikides, soodes jt. mudase põhjaga veekogudes. Taime vars on sile, võib olla kas okstega või ilma, 40140 cm pikk.
valgusenergia abil veest ja süsihappegaasist). Lehed paiknevad alati varrel. Lehe VÄLISEHITUS. Leht koosneb tavaliselt kahest osast: lehelabast ja leherootsust. Lehe tipu, serva ja üldkuju alusel eristatakse erinevaid lehekujusid. Lehelabal võib näha leheroodusid. Need moodustuvad lehe põhikoes kulgevatest juhtkimpudest. Tavaliselt on rood paremini nähtavad lehe alumisel pinnal. Otse piki lehte kulgeb pearood, millest väljuvad külgrood. Roodumise järgi eristatakse peamiselt sulgroodseid, sõrmroodseid, rööproodseid ja kaarroodseid lehti. Lehelaba võib olla terve või väljalõigetega. Sõltuvalt väljalõike suurusest eristatakse 3 tüüpi lehti: hõlmised (väljalõiked ulatuvad 1/3-ni lehelaba laiusest), lõhised (väljalõiked on kuni 2/3 lehelabast) ja jagused (väljalõiked kuni pearooni). Viimast tüüpi lehed võivad sarnaneda pealiskaudsel vaatamisel liitlehtedega.
Karpaatide mägedes. libedad, alt vähe heledamad. Õitsemine mai lõpus. Lehed elliptilised või äraspidimunajad, Õiepöörised kitsad; õitseb harilikust pealt läikiv-tumerohelised; alt Lõuna- ja Ida- sirelist normaalse kevade korral 10- sinakasrohelised; pearood nõrgalt Karpaatides. 12 päeva hiljem; karvased; servast ripsmelised. Vastakute terveservaste elliptiliste või Õied kahsugulised, väikesed, Parasvöötmes, munajate lihtlehtedega, millel külgrood korrapärased, neljatised või lähistroopikas, Põhja- suunduvad kaarjalt lehe tippu. viietised
Kasvab viljakates kasvukohtades. Külmakindel. Varjutaluv. On võrdlemisi mürgine (viljad, koor, lehed, õied). Oli pikka aega looduskaitse all. Tuhkur paju Salix cinerea 3-5 m kõrgune hargnev põõsas soodes ja soostuvatel aladel. Lehed piklikud, äraspidi-munajad, lühikese terava tipuga, ebaühtlaselt laielise servaga, pealt vähe karvased, alt viltjaskarvased. Vitspaju (korvpaju) Salix viminalis Lehed lineaalsüstjad, serv allapoole pööratud, alt siidkarvased. Pearood tugev. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Paljuneb hästi pistokstest.
Tuhkur paju Sailx sinerea 3-5 m kõrgune hargnev põõsas soodes ja soostuvatel aladel. Lehed piklikud, äraspidi-munajad, lühikese terava tipuga, ebaühtlaselt laielise servaga, pealt vähe karvased, alt viltjaskarvased. Õitseb enne lehtede puhkemist. Paljuneb seemnest. Meetaim. Omab rohkesti hübriide Vitspaju (korvpaju) Salix viminalis 5-6 m põõsas, harva - 10 m puu. Lehed lineaalsüstjad, serv allapoole pööratud, alt siidkarvased. Pearood tugev. Õitseb lehtede puhkemisel. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Paljuneb hästi pistokstest. Üheaastasi võrseid kasutatakse punumistöödel. Väga kiirekasvuline (aastas kuni 2 m). Rohkesti hübriide.
44. Haraline ploomipuu (Prunus cerasifera var. divaricata) ja harilik toomingas (Prunus padus) Prunus cerasifera var. divaricata - Kaukaasia, Kesk- ja Väike-Aasia, Balkani poolsaar. Kõrgus 4...8 m. · Lehed on elliptilised kuni munajad, ühtlaselt teravneva tipuga, peensaagja servaga, kiilja või ümardunud alusega, pealt nõrgalt läikivad, tumerohelised, alt valkjasrohelised, 4...6(10) cm pikad ja 2...6 cm laiad. Lehe allküljel on pearood karvane. Leheroots on 0,5...2,5 cm pikk ning tavaliselt paljas. Prunus padus - Euroopa, Aasia. Eestis kõikjal levinud tavaline alusmetsa ja metsaservade puu. Liik on kahjuks üsna vastuvõtlik haigustele ja kahjuritele, kahjustub tihti võrgendikoi poolt. Annab rikkalikult kännu- ja juurevõsu. Haljastuses omab tähtsust kui dekoratiivne õitseja, muul ajal üsna silmapaistmatu. Parandab mulla omadusi, armastab parasniiskeid kasvukohti. Kõrgus alla 15 m.
Liitlehed Lehekeste asetuse järgi rootsul: ◦ Sõrmjad – lehekesed rootsu ülemises otsas, ühel tasandil, lahknevad radiaalselt ◦ Sulgjad – lehekesed paiknevad piki rootsu, rootsu tipus üks (paaritusulgjas) või kaks (paarissulgjas) lehte ◦ Kolmetised – leht koosneb ainult kolmest lehekesest Lehe mikroskoopiline ehitus Ehitus suhteliselt ühetaoline, tulenevalt põhiülesannetest: fotosüntees, transpiratsioon ja hingamine Koosneb: epiderm, mesofüll ja juhtkimbud Pearood on oma ehituselt kinnine kollateraalne juhtkimp, floeem all, ksüleem ülemise pinna pool, lehe tipu poole peenemates külgroodudes floeem kaob Dorsoventraalne – lehe erinevad küljed täidavad erinevaid ülesandeid ja on erineva ehitusega Isolateraalne – lehe mõlemal küljel samad ülesanded ja ühesugune ehitus Võsu Tekib tipmisest meristeemist, liigestub varreks, lehtedeks, pungadeks Ülesandeks: fotosüntees,
Emasurvad 0,5-0,8 cm. Seeme elliptiline, tiib 2-5x seemnest kitsam. Levinud Kesk- ja Põhja-Euroopas ning Põhja-Aasias. Eestis lääne- ja põhjaosas turvas- ja turvastunud muldadel. Vitspaju (korvpaju) (Salix viminalis) 5-6 m põõsas, harva - 10 m puu. Lehed lineaalsüstjad, 5-15 cm pikad, 0,7-2,0 cm laiad, serv allapoole pööratud, alt siidkarvased, pearood tugev. Õitseb lehtede puhkemisel. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Paljuneb hästi pistokstest. Üheaastasi võrseid kasutatakse punumistöödel. Väga kiirekasvuline (aastas kuni 2 m), leiab kasutamist energiavõsa liigina. Annab rohkesti hübriide. Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) Põõsas, 2-4 m kõrge, rohkesti hargnev. Õitseb mais-juunis, õied valged. Viljad punakad, lihakad luuviljad, söödavad
annaabi.ee 
