vertikaalnurk ning kõrguskasv määratakse trigonomeetrilisi funktsioone kasutades. 28.Millised on nivelliiri teljed; telgedele esitatavad nõuded?- 1. VV - vertikaal - ehk pööramistelg - Ümmarguse vesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega. 2. KK - pikksilm viseerimistelg ehk viseerimiskiir e vaatekiir - Horisontaalniit peab olema risti instrumendi vertikaalteljega. 3. LL- ümarvesiloodi telg- Silindrilise vesiloodi telg peab olema paralleelne viseerimisteljega (peanõue). 29.Kuidas viiakse läbi nivelliiri kontroll ja justeerimine? - Ümmarguse vesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega. Ümmarguse vesiloodi mull seatakse keskele kõigi kolme jalakruvi pööramisega. Seejärel pööratakse pikksilma 180° ja kui mull jääb keskele on nõue täidetud. Kõrvalekalle näitab kahekordset viga. Pool kõrvalekaldest kõrvaldatakse 3 jalakruvi abil ja ülejäänud pool vesiloodi justeerimiskruvide reguleerimisega.
*VV vertikaal- ehk pööramistelg *KK pikksilm viseerimistelg ehk viseerimiskiir ehk vaatekiir *LL silindrilise vesiloodi telg *L'L' ümarvesiloodi telg 1. Ümarvesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega (L'L'||VV). 2. Niitristi horisontaalniit peab olema risti vertikaalteljega (vertikaalniit peab olema vertikaalne). 3. Viseerimistelg peab olema paralleelne silindrilise vesiloodi teljega (KK||LL) ehk viseerimiskiir peab olema horisontaalne. See on nivelliiri peanõue. 29. Kuidas viiakse läbi nivelliiri kontroll ja justeerimine? *Ümarvesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega (L'L'||VV). Ümmarguse vesiloodi mull seatakse keskele kõigi kolme tõstekruvi pööramisega. Seejärel pööratakse pikksilma 180° ja kui mull jääb keskele on nõue täidetud. Kõrvalekalle näitab kahekordset viga. Pool veast parandatakse tõstekruvide pööramisega ja ümarvesiloodi justeerimiskruvidest pannakse justeerimisnõelaga vesiloodi mull keskele
3. Viseerimistelg peab olema paraleelne silindrilise vesiloodi teljega ehk viseerimiskiir peab olema horisontaalne. NIVELIIRI PEANÕUE. Ranget paraleelsust on pea võimatu saavutada. Lubatakse mitteparaleelsust mis tähist nurgaga v, see on nurk vaatekiire ja horisontaaltasandi vahel. Kontroll toimub otsast ja keskelt nivelleerimisega. Esmalt teed keskelt niveleerimise ära ja siis otsast nivelleerimise ja nende erinevus näitabki kas peanõue on täidetud või ei. Tehnilisel nivelleerimisel 2x≤10 mm. Lubatavast suurem vahe siis tuleb justeerida. Elevatsioonikruviga nivelliiri justeerimiseks tuleb elevats kruvist keerata niitristi horisontaalniit lugemile b0. Selle tulemusel läheb silindrilise vesiloodi mull paigast ära. Vertikaalsete justeerimiskruvide abil panna loodi mull uuesti keskele. Muuta instrumendi kõrgus ja teha kontrolliks otsast niveleerimine uuesti. 14
Digitaalnivelliirid on kompensaator nivelliirid sisearvuti ja mäluga. Nad teevad ise automaatselt lugemid koodlatilt, arvutavad kõrguskasve ja kõrgusi ning salvestavad andmeid. 28. Millised on nivelliiri teljed: telgedel esitatavad nõuded? Ümmarguse vesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega.v'v'÷vv hh^vv. Horisontaalniit peab olema risti instrumendi vertikaalteljega. LL÷KK. Silindrilise vesiloodi telg peab olema paralleelne viseerimisteljega (peanõue). 29. Kuidas viiakse läbi nivelliiri kontroll ja justeerimine? Ümmarguse vesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega.v'v'÷vv Ümmarguse vesiloodi mull seatakse keskele kõigi kolme jalakruvi pööramisega. Seejärel pööratakse pikksilma 180° ja kui mull jääb keskele on nõue täidetud. Kõrvalekalle näitab kahekordset viga. Pool kõrvalekaldest kõrvaldatakse 3 jalakruvi abil ja ülejäänud pool vesiloodi justeerimiskruvide reguleerimisega.
Topograafia kordamisküsimused 1. Sobiv pindala määramise meetod valitakse arvestades järgmist: Kui täpselt on vaja pindala määrata; kui suur on maa-ala, mille pindala on vaja leida; millisel maastikul see paikneb; kas on olemas looduses teostatud mõõtmised või on maa-alast ainult paberil olev plaan. 2. Analüütilisel pindalade määramisel kasutatakse vahetult looduses tehtud mõõtmisandmeid või nendest arvutatud piiripunktide ristkoordinaate. Maatükk jagatakse lihtsamateks kujunditeks. Looduses mõõdetakse iga kujundi pindala määramiseks vajalikud suurused ja arvutatakse iga kujundi pindala. Selleks kasutatakse planimeetria või trigonomeetria valemeid. Maatüki pindala saadakse kujundite pindalade summana. Pindala saan arvutada ka ristkoordinaatide järgi Gaussi valemitest. Analüütilise pindala määramise täpsus sõltub looduses tehtud mõõtmiste täpsusest: on 2 korda väiksem joone mõõtmise...
Nad teevad ise automaatselt lugemid koodlatilt, arvutavad kõrguskasve ja kõrgusi ning salvestavad andmeid. 34. Nivelliiri teljestik, nõuded nivelliiri telgedele. Ümmarguse vesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega.v'v' vv hhvv. Horisontaalniit peab olema risti instrumendi vertikaalteljega. LL KK. Silindrilise vesiloodi telg peab olema paralleelne viseerimisteljega (peanõue). 35. Nivelliiri kontroll ja justeerimine. Ümmarguse vesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega.v'v' vv Ümmarguse vesiloodi mull seatakse keskele kõigi kolme jalakruvi pööramisega. Seejärel pööratakse pikksilma 180 ja kui mull jääb keskele on nõue täidetud. Kõrvalekalle näitab kahekordset viga. Pool kõrvalekaldest kõrvaldatakse 3 jalakruvi abil ja ülejäänud pool vesiloodi justeerimiskruvide
Nad teevad ise automaatselt lugemid koodlatilt, arvutavad kõrguskasve ja kõrgusi ning salvestavad andmeid. 34. Nivelliiri teljestik, nõuded nivelliiri telgedele. · Ümmarguse vesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega.v'v'vv · hhvv. Horisontaalniit peab olema risti instrumendi vertikaalteljega. · LLKK. Silindrilise vesiloodi telg peab olema paralleelne viseerimisteljega (peanõue). 35. Nivelliiri kontroll ja justeerimine. · Ümmarguse vesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega.v'v'vv Ümmarguse vesiloodi mull seatakse keskele kõigi kolme jalakruvi pööramisega. Seejärel pööratakse pikksilma 180° ja kui mull jääb keskele on nõue täidetud. Kõrvalekalle näitab kahekordset viga. Pool kõrvalekaldest kõrvaldatakse 3 jalakruvi abil ja ülejäänud pool vesiloodi justeerimiskruvide
Mis on lihtnivelleerimine; otsast nivelleerimine? Lihtnivelleerimise käigus määratakse kahe punkti vaheline kõrguskasv ühest jaamast, kuid iga kord ei ole see võimalik, siis kasutatakse liitnivelleerimist, mille käigus rajatakse punktide vahele lisajaamu. Otsast nivelleerimine Tuuakse nivelliir tagumise lati juurde ja teostatakse otsast nivelleerimine samade punktide A ja B vahel. Keskelt ja otsast nivelleerides kõrguskasvude erinevus näitab, kas peanõue on täidetud või mitte. Mis on kõrguskasv? Punktidevaheline kõrguskasv on kahe punkti kõrguste vahe. Maapinna tõusu suunas loetakse kõrguskasv positiivseks, languse suunas negatiivseks. Kõrguskasvu võib arvutada kõrgusarvude või maastikul tehtud mõõtmiste, st nivelleerimise andmete järgi. Mis on liitnivelleerimine, kuidas see toimub kahe lati ja ühe nivelliiriga? Liitnivelleerimine: juhul, kui kahe punkti vahelist kõrguskasvu ei ole võimalik määrata
vähendatud 30 korrani, väikseim viseerimiskaugus on 2,0 meetrit. 52. Nivelliiri teljestik, nõuded nivelliiri telgedele Ümmarguse vesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega (pööramisteljega) L'L'||VV vvVV niitristiku keskmine niit (horisontaalniit) peab olema risti instrumendi vertikaalteljega (nivelliiri pööramisteljega) KK||LL pikksilma viseerimiskiir peab olema paralleelne silindrilise vesiloodi teljega (peanõue) Pikksilmaviseerimiskiirt ja silindrilise vesiloodi telge läbivad püsttasandid peavad olema paralleelsed, kui nivelliiri vertikaaltelg on looditud. Silindrilise vesiloodi telg peab olema ligilaudu risti nivelliiri vertikaalteljega. (mugavusnõue). 53. Nivelliiri kontroll ja justeerimine Nivelliiri kontroll tuleb sooritada all esitatud järjekorras: 1. ümmarguse vesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega
7 27. Trigonomeetrilise nivelleerimise olemus. 28. Millised on nivelliiri teljed; telgedele esitatavad nõuded? 8 29. Kuidas viiakse läbi nivelliiri kontroll ja justeerimine? 3) vaata järgmist küs! 30. Mis on nivelliiri peanõue ja kuidas seda kontrollitakse? Viseerimiskiir peab olema horisontaalne 9 31. Kuidas korraldatakse nivelleerimisel töö jaamas? Kaheküljelised latid Nivelliir seatakse üles keskelt nivelleerimiseks. Instrument seatakse ümmarguse vesiloodi järgi loodi. Viseeritakse tagumise lati mustale küljele, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem lati mustalt küljelt (A must)
Saadud lugemite erinevus võib olla kuni 1 mm, siis on nõue täidetud. Kui lati hoidmist vertikaalselt ei saa tagada (latil puudub vesilood), kontrollitakse nõuet ripploodi abil. Ripplood kinnitatakse seinale, nivelliir asetatakse seinast ~20 m kaugusele ja viseeritakse ripploodi nöörile. Niitristiku vertikaalniit peab katma ripploodi nööri täies ulatuses (lubatud kõrvalekalle on u kolm niidi jämedust). 3. nõue (peanõue) - Pikksilma viseerimiskiir peab olema pärast nivelliiri loodimist ümarvesiloodi järgi horisontaalne. o Peanõude kontrollimiseks on palju erinevaid meetodeid. Kasutame siin keskelt ja otsast nivelleerimisega peanõude kontrollimist. Selleks märgitakse tasasel maastikul (või koridoris) kaks punkti (vaiad või konnad), mille vahekaugus on ~100 m. NB! Konnad peavad jääma selle nõude kontrollimise lõpuni samasse kohta! Nivelliir
Eksamiabimees 1.Geodeetiline otseülesanne. Geodeetiliseks otseülesandeks on ülesanne, kus on antud punkti A koordinaadid (xA, yA), kaldenurk punktilt A punkti B (AB) ning kahe punkti vaheline kaugus dAB. Antud: xA, yA, AB, dAB X yAB B Leida: xB, yB ? XB xB =xA+ xAB AB yB =yA+ yAB x,y- koordinaatide juurdekasvud, "+" vôi "-". dAB xAB Tuleb arvestada millise veerandi nurgaga on tegemist. XA A xAB = dAB *cosAB yAB = dAB *sinAB xB =xAB + xA 0 YA YB Y yB =yAB + yA 2.Geodeetiline vastuülesanne. Antud on 2 punkti koordinaadid (xA,yA,xB,yB) IV veerand I veerand ja leida tuleb nurk (AB) ja punktidevaheline kaugus dAB. x + x + Antud: xA, yA, xB, yB ...
tugevuse ning kerguse. Poorbetoonil jääb toodetesse tootmisprotsessi käigus teatud hulk niiskust, mis on 30-35 % massi järgi. Omadused: Poorides paiknev õhk annab toodetele suured soojusisolatsiooni omadused ja suure tulekindluse. Survetugevus 2,5N/mm2, soojaerijuhtivus 0,10W/mK, külmakindlus 35 tsüklit. 3. Geodeesia ja geoloogia (geodeesia osa kontrollitud , geoloogia osa kontrollitud Mati Toome poolt) 3.1 Nivelliir, selle peanõue, peanõude kontrollimine. Nivelliir on instrument, mis tööasendis tagab horisontaalse viseerimiskiire (niitristi keskmine horisontaalniit). Sõltuvalt konstruktsioonist võib eristada: elevatsioonikruviga ehk silindrilise vesiloodiga nivelliir ja kompensaatoriga nivelliir. Nivelleerimislattidelt tehtud lugemite vahe (erinevus) annab maastikupunktide (latipunktide) kõrgusliku erinevuse ehk kõrguskasvu. Digitaalnivelliirid on kompensaatori, sisearvuti ja mäluga. Need võimaldavad
L'L' paigaldusvesiloodi telg; LL silindrilise vesiloodi telg; KK viseerimistelg. · Ümmarguse vesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega. L'L'VV · Horisontaalniit peab olema risti instrumendi vertikaalteljega. · Silindrilise vesiloodi telg peab olema paralleelne viseerimisteljega (peanõue). KK LL 53. Nivelliiri kontroll ja justeerimine. · Ümmarguse vesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega. L'L' VV Ümmarguse vesiloodi telg seatakse keskele kõigi kolme tõstekruvi pööramisega. Selle järel pööratakse pikksilma 180 °. Kui mull ei kaldu väljapoole sisemist jaotusringi , on tingimus täidetud. Sellest suurem kõrvalekalle tuleks justeerida. Kõrvalekalde suurus on kolmekordne viga.
L’L’ – paigaldusvesiloodi telg; LL – silindrilise vesiloodi telg; KK – viseerimistelg. Ümmarguse vesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega. L’L’ VV Horisontaalniit peab olema risti instrumendi vertikaalteljega. Silindrilise vesiloodi telg peab olema paralleelne viseerimisteljega (peanõue). KK ∥ LL 50. Nivelliiri kontroll ja justeerimine. Ümmarguse vesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega. L’L’ ∥ VV Ümmarguse vesiloodi telg seatakse keskele kõigi kolme tõstekruvi pööramisega. Selle järel pööratakse pikksilma 180 ˚. Kui mull ei kaldu väljapoole sisemist jaotusringi , on tingimus täidetud. Sellest suurem kõrvalekalle tuleks justeerida. Kõrvalekalde suurus on kolmekordne viga.
peanõe) Peanõuet võib kontrollida kahel viisil: maastikul tähistatud joone keskelt ja otsast nivelleerimisega või kahest otsast nivelleerimisega. Tasasel maastikul valitakse 70-80 m pikkune joon A-B, mille otspunktidesse asetatakse ''konnad'' või lüüakse metallvaiad. Statiivile kinnitatud nivelliir paigaldatakse täpselt joone keskele, võrdsele kaugusele kummastki punktist (Sa=Sb). Tähistame keskmise niidi lugemid vastavalt a ja b-ga. Kui peanõue ei ole täidetud, siis viseerimiskiire kaldenurk on V ja need lugemid erinevad mingi suuruse x võrra õigetest, viseerimiskiire horisontaalsele asendile vastavatest lugemitest a0 ja b0 a=a0 + x ja b=b0 + x Arvutame kõrguskasvu HAB= a b = (a0 + x) (b0 + x) (1) Valemist on näha, et keskelt nivelleerides saame õige kõrguskasvu. Seejärel paigaldame nivelliiri puntki A lähedale(S a=4 m). Võtame lattidelt lugemid i ja e.
Kiudude jätkamine ja liitmine on muutunud hõlpsamaks algusaastatega võrreldes. Eelnev töö nõuab endiselt piisavalt hoolikus ja spetsialiseerumist, on kerge õppida selgeks õiget meetodid ja seadmed on lihtsad ja töökindlad.Samuti võib samaaegselt jätkata mitut kiudu. See on võimalik nn lintijätkamisseadmega. 7 Tänapäevane SC-liides vastab tänapäeva nõudmistele, kergesti kasutatav ja töökindel. Uute liideste peanõue on, et ta oleks pisike. Lõpp-ja vaheseadmete (ODF) arengus on installeerimis-ja hooldustööd hõlpsad; peamised tunnused on moodulstruktuur ja laiendatavus. Liidesvutlarid (korpid) on arenenud kaablikonstruktsiooni arengu tõttu nii, et kaablikonstruktsioonide kerguse ja kiudude paiknemistiheduse kasvades on võetud arvesse ka liideskarpide ehituses. 1.1 optilised kiud ülekandena 8
annaabi.ee 
