Romanovite dünastia esimesel aastakümnel käis Maakogu tihti koos, käsitledes eeskätt välispoliitikat .Eriti tähtsaid otsuseid langetas Maakogu, mis kogunes paljusid linnu haaranud ülestõusu tõttu. 9.) Õukonnaelu: Pärimusõigus võis minna ka naisliini pidi. Õukonnarindkonna grupeeringute omavahelised suhted võisid kaasa tuua paleepöördeid, kuhu sekkus sageli kaardivägi. Maksusüsteem: Kui ennem oli olnud mitu maksu, siis Peeter I kehtestas ühe maksu ehk peamaksu. Sõjavägi:1722. aastal kehtestati teenistus ametite tabel, mille kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenistusametisse. Riigivalitsemine: 1711. aastal asutati kõrgeim riigiasutus Senat ja 1715. aastal uute keskasutuste kolleegiumeid. Riigiametnikud: Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi, kus alguses oli 8 hiljem see arv kasvas. Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi-ja linnakohtud. 10
selle eest. Mida parem turvalisus tagatakse, seda rohkem tuleb selle eest maksta. 2 2. maksuvõimelisuse teooria autor/looja Aristoteles. Riigi iga kodanik on kohustatud hoolitsema riigi käekäigu eest vastavalt oma võimalustele. Enne kui riigilt midagi küsida, tuleb endalt küsida, mida mina riigile olen andnud (Aristoteles ütles nii). 3. peamaksu teooria võrdsustav teooria, mis paneb kõikidele maksukohustuslastele ühesuguse maksukoormuse. Arvestuslikult on tegemist väga lihtsa põhimõttega, sest kõik maksavad ühesugust maksu. Puudused: võrdsustav maksusüsteem reeglina ei toimi hästi. Maksu hakati deferentseerima sõltuvalt seisusest. Maksu hakati deferentseerima vastavalt sissetulekule. 4. ohvriteooria pärineb usust ja piiblist (10-ndiku oma rikkusest pead sa jagama ligimestele
riigile maksma, vastavalt riigi poolt pakutud kvaliteedile. Maksevõimelisus (tulemuslikkuse teooria) Kõik riigi kodanikud on kohustatud hoolitsema riigi heaolu eest, vastavalt oma võimetele ja võimalustele. Aristoteles ütles, et riigi alamad peaks esmalt küsima, mida olen või saan mina riigi heaks teha enne kui küsida midagi riigilt. Selle teooria alusel, peaks suurema sissetuleku saajad maksma ka suuremat maksu. Peamaksu teooria Lihtne, adminsitreerimiskulud on väga madalad. Maks kehtestatakse kõikidele maksukohuslastele võrdselt. Tehti kastisüsteem, seisuse järgi. Ohvri teooria Teooria on seotud usu ja piibliga. 1/10 rikkusest peab jagama neile kes on vaesuses. Võib ohverdada ka materiaalseid väärtusi. Ohvri suurus sõltub sellest kuivõrd ugupeetud ja austatud on ohvri saaja. Piirvajaduse teooria Keskmisest madalama sissetuleku saajad tunnetavad maksukoormust rohkem, kui kõrge sissetuleku saajad
José de San Martíni juhtimisel. Argentiinlased austavad oma riikliku sõltumatuse kangelasena kindral José de San Martíni, kes tegi sõjakäike Argentinas, Tsiilis ja Peruus. Tema ja Simón de Bolívari võidud 18141817 muutsid olukorda. Belgrano ja San Martín esindasid mõõdukaid liberaale, kuid vabadusvõitluse revolutsioonilis-demokraatliku tiiba juhtis Mariano Moreno. Asutav Kogu otsustas 1813 kaotada encomienda, mita ning peamaksu ning otsustas, et neegerorjade lapsed sünnivad vabadena. 9. juulil 1816 kuulutati Tucamáni kongressil ametlikult välja Lõuna-Ameerika Ühendprovintside (hiljem La Plata Ühendprovintsid) sõltumatus Hispaaniast. Selle deklaratsiooni mõju jäi kohalikuks. Paljud asekuningriigi piirkonnad otsisid oma teid. 1811 eraldus Paraguay. 1817 ületas San Martíni armee Andid (Paso de los Andes) ning aitas otsustavalt kaasa Tsiili ja Peruu vabanemisele.
kodanikud kohustuvad tasuma selle eest vastavalt turvalisuse tasemele. Mida parem turvalisus tagatakse, seda rohkem tuleb selle eest maksta. 2. maksevõimelisuse teooria autor/looja Aristoteles. Riigi iga kodanik on kohustatud hoolitsema riigi käekäigu eest vastavalt oma võimetele ja võimalustele. ,,Enne kui riigilt midagi küsida, tuleb endalt küsida, mida mina riigile olen andnud ,,(Aristoteles ütles nii). 3. peamaksu teooria (väga lihtne ja odav on administreerida) võrdsustav teooria, mis paneb kõikidele maksukohustuslastele ühesuguse maksukoormuse. Positiivne: Arvestuslikult on tegemist väga lihtsa põhimõttega, sest kõik maksavad ühesugust maksu. Puudused: võrdsustav maksusüsteem reeglina ei toimi hästi. Maksu hakati deferentseerima sõltuvalt seisusest. Maksu hakati deferentseerima vastavalt sissetulekule. 4
Boikotti juhtis Martin Luther King. Umbes aasta hiljem otsustas Ülemkohus, et rassieraldus bussides ja koolides on põhiseadusevastane. Kodanikuõiguslaste liikumine oli saavutanud tähtsa võidu ja ühtlasi saanud julge, aruka ja kõneosava juhi Martin Luther Kingi. Afroameeriklased püüdsid kindlustada ka oma valimisõigust. Kuigi USA põhiseaduse 15. parandus tagas neile hääleõiguse, olid paljud osariigid leidnud teid seadusest möödahiilimiseks kas peamaksu või kirjaoskuse testi näol. Eisenhower koos Senati enamuse liidri Lyndon B. Johnsoniga toetas Kongressi püüet tagada mustanahalistele hääleõigus. 1957. aasta kodanikuõiguste seadus esimene omataoline 82 aasta jooksul oli samm edasi, andes föderaalvalitsusele õiguse sekkuda juhul, kui mustanahalistel keelatakse hääletada. Siiski jäi seadus mõneti ebamääraseks ja nii surusid liikumise aktivistid 1960. aastal läbi kodanikuõiguste
ülesandeks oli muuhulgas kaudsete maksude, nimelt käibemaksu kogumine, mille määr oli 1 % (centesima reruma venalium). Käibemaksumäär 4% oli kehtestatud orjade kauplemisel (vicesima quinta venalium mncipiorum). Eraldi oli kehtestatud orjade 5 vabakslaskmise maks 5% (vicesima libertatis). Hoolimata nendest maksudest peeti siiski olulisemaks kinnisvaramaksu (tributum soli), erinevaid varandusemakse viljapuudelt, viinamarjaistandustelt) ja peamaksu (tributum caitis) (Sealsamas : 10). Huvitava arengu võttis käibemaks 13.-14.sajandil Firenze ja Veneetsia linnriikides. Kui neid linnriikeriike võib vaadelda kui algupärast kodanikuvalitsemist, siis maksusüsteemi kohta midagi positiivset on raske öelda. Selle aja maksukorraldus oli äärmiselt segane, sest maksusid ja lõivusid oli palju. Lisaks sai linn tulu kinnisvarast, poliitilisse ebasoosingusse sattunud isikute vara omastamist, linna monopolidest (nt.
riigi heaks teha, enne küsimust, mida riik mulle head on teinud. Selle teooria kohaselt peaks kõrgema sissetulekuga kodanikud maksma makse suuremas summas kui väiksema sissetulekuga isikud, st vastavalt oma maksevõimele. Tuluobjektiks, mida maksustada oleksid ettevõtlustulu, omand, käive, tarbimine. Tänapäeval on maksevõimelisuse printsiip maksustamise üldpõhimõtteks ja on välja tõrjunud vahepeal domineerinud võrdsustavad maksud (peamaks). 3) Peamaksu teooria - kõik riigi alamad peaksid võrdset maksu maksma, sõltumata varanduslikust seisust ning sissetulekutest. Selline maksustamine oli laialdaselt kasutusel keskajal. Aja möödudes hakati makse diferentseerima sõltuvalt majanduslikust olukorrast ja seisuslikust kuuluvustest. Selle pinnal kujunes välja hilisem tulumaks. See maksuideoloogia ei sobi kokku kaasaja tingimustega süvendades ebavõrdsust. 4) Ohvi teooria - tekke aluseks on Piibel
Kaudsete maksude puhul on liigse maksukoormuse põhjuseks käibe vähenemine, otseste maksude puhul aga inimeste valikud tööaja ja vaba aja vahel. Maksu kehtestamine alandab töötaja netopalka ja kui tööjõu pakkumine on elastne tööjõu hinna (palga suhtes), siis tööaeg väheneb ning tootjakasu vähenemine on suurem kui riigi heaoluvõit maksude näol. Liigset maksukoormust ei esine kindlasummaliste maksude, näiteks peamaksu, puhul. Nii et maksustamise efektiivuse seisukohast minimalse liigse maksukoormuse mõttes oleks peamaks väga efektiivne. Samas on sellel teisi puudusi, näiteks kujuneks moodsate ühiskondade avalike teenuste mahu juures väga kõrgeks väikese tuluga inimeste maksukoormus. 55.Otseste ja kaudsete maksude erinevus. Maksude liigitamine otsesteks ja kaudseteks on nende üks võimalikke eristusviise. Liigitamisel lähtutakse sellest, kas maksusubjekt ja maksukandja langevad kokku või mitte
kaudne); kehtestamise pädevus (riiklik, kohalik), püsivus (ühekordsed, jooksvad), sooritamise viis (sissenõutav, tähtajaliselt tasutav, kinnipeetav), eesmärk (üldine, erieesmärk), maksumäär (kindlasummaline, %-määra alusel, kombineeritud, progresseeruv, regresseeruv, proportsionaalne), majanduslik baas (tulu-, omandi-, tarbimismaks) TEERIAD MAKSUDE ÕIGUSTATUSE, EESMÄRGI JA ÕIGLASE KOORMUSE JAOTUSE SELGITAMISEKS: ekvivalenditeooria, maksevõimelisuse teooria, peamaksu teooria, ohvriteooria, piirvajaduse teooria, sotsiaalse ümberjaotuse vajadus. MAKSUNDUSE TEOORIAD: nõudluse-pakkumise teooriad, maksuintsidents, maksutoime; maksusüsteemi optimaalsuse teooriad, enamushääletus; maksude efektiivsuse ja õigluse teooriad: Pareto efektiivsus, Pareto täiustus, Lorenzi kõver. MAKSUKOORMUS (%): Riiklike ja kohalike maksude laekumine eelarvetesse / sisemajanduse koguprodukt * 100 (Eesti maksukoormus 30-50% vahel e 1/3 SKPst)
ja käekäigu eest vastavalt oma võimetele. Maksusüsteem peab olema kujundatud nii, et suure- mat sissetulekut või suuremat vara omavad isikud maksavad makse suuremas summas (võrreldes nendega, kelle maksevõime on väiksem). Maksevõimelisuse teooriast tulenevalt on maksubaasiks majandusliku tulemuslikkuse avaldumise vormid: tulu, omand, tarbimine. Peamaksu teooria kohaselt maksavad kõik riigi alamad võrdse suurusega maksu (sõltumata oma varanduslikust seisust või sissetulekute suurusest). See teooria ei sobi aga ilmselt kokku tänapäeva maksuõiguse üldpõhimõtetega. Ohvriteooria pärineb piiblist. Selle teooria kohaselt on maksud kodaniku ohver riigile. Ohvri suurus sõltub andja varanduslikust seisust: rikkamad ohverdavad rohkem, vaesemad vähem
annaabi.ee 
