50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2017-10-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liismariat
Õppematerjali autor
Milline on enim vaadatud telekanal Lähte Ühisgümnaasiumi kolmanda kooliastme ja gümnaasiumiõpilaste seas? Et saada vastuseid eelnevatele küsimustele, viis autor 2014. aasta novembrikuus läbi kuuteistkümnest küsimusest koosneva küsimustiku (esitatud lisades). Küsitluses osalesid Lähte Ühisgümnaasiumi kolmanda kooliastme ja gümnaasiumiõpilased. Laiali jagati 257 küsitlust. Tagasi saadi neist 236 ja nii põhineb siinses peatükis tehtud analüüs 236 õpilase vastusel. 17 5.1. Küsitluse tulemused Küsimusele ,,Kui palju aega kulutad päevas televiisori vaatamisele? " vastati järgmiselt: 91 õpilast vaatab telerit pool tundi kuni tund aega, 89 õpilast jälgib televiisorit 12 tundi, 38 õpilast vaatab 24 tundi. 6 õpilast vaatab igapäevaselt televiisorit rohkem kui 4 tundi. 12 õpilast küsitletutest ei jälgi telerit üldse. Tulemusi klasside kaupa illustreerib alljärgnev diagramm
Vahel ei öelda tunnistajatele otseselt, et äratundmiseks esitamise reas ei pruugi olla teo toimepanijat. Segajad on halvasti valitud. Isik, kes äratundmiseks esitamise rida esitleb teab, milline on kahtlusalune. (süsteemipõhine) 10. Kuidas relva olemasolu mõjutab isiku äratundmist? Stress tase? Enesekindlus? Äratundmise kiirus? Relva olemasolu tunnistajad tunnevad kuriteo toimepanija ära vähem täpselt, kui toimepanijal oli relv. Juhib pealtnägija tähelepanu kuriteo toimepanija käes olevale relvale, mistõttu pööratakse vähem tähelepanu teistele detailidele, viies hiljem neid meenutades mäluhäireteni. Stressitase mõjutab isiku äratundmist negatiivselt Enesekindlus kui tunnistaja on enesekindel, võib see näidata tema isiku ära tundmise ebatäpsust. 11. Milline on laste ja täiskasvanute erinevus äratundmisel?
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Ly Unga MIHKEL RAUD & TEMA EDULUGU uurimistöö Juhendaja: Aaro Pertmann Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................3 1. Mihkel Raud...................................................................................4 2. Telekarjäär.....................................................................................8 3. Muusikukarjäär...............................................................................12 4. Kirjanikukarjäär............................................................................15 5. Poliitikukarjäär...............................................................................18 Kokkuvõte.....................................................................................20 Summary..............................
Usaldusväärsed tõendid (teadlaste järeldused, informatsioon militaarisikutelt, füüsilised tõendid). Mitteusaldusväärsed tõendid See UFOde eksistentsi tõestava informatsiooni liik on kõige levinum, kuid mitte kõige usaldusväärsem, kuna tihtipeale on kahtlustataval objektil maine päritolu või on tegemist foto- või videomontaaziga. Loomulikult ei kavatse ma kõik fotode ning videolintidele jäänud objektid kohe võltsinguks tembeldada. Samuti võib ka mõne pealtnägija jutus tõetera sees olla, kuid sedasorti informatsiooni on väga raske kontrollida ja tõestada, seega ei ole mõtekas sellisele materjalile rajada hüpoteese ning kirjeldatavale objektile mõtlematult mittemaalase staatus anda. Inimesele on looduse poolt antud väga võimas kujutlusvõime, seega võidakse UFOks pidada silmapiiril lendavat reisilennukit või hoopiski kajakat. UFOdeks on peetud ka väidetavalt inimese loodud uuemat tüüpi sõja(luure)lennukeid. 50-90% teateid
LOENGUS Kollase ajakirjanduse iseloomujooned: kõmuline, šokeeriv, ülespuhutud, agressiivne, meelelahutuslik. Kollase ajakirjanduse top uudisväärtused: konflikt, prominentsus, erakordsus. Kollase ajakirjanduse tunnused: kujunduselemendid, teemade valik, teemale lähenemine ehk vaatepunkt, uudisväärtuse järjestus, sisu struktuur, stiil ja keel, kirjutamislaad, liialdamine, suurem ajatus, üksik domineerib üldise üle, emotsionaalne aktsent, palju fun’i. Kui tuleb oluline info, siis esimene asi kohapeale minna ja taktika välja mõelda. Eetika On olemas seadused, mida peab järgima. Meediat käsitlevad otseselt: reguleerivad informatsiooni levi, ringhäälingu tegevust, reklaami esitamist meedias, autoriõigusi, isiku eraelu kaitset jne. On olemased üldised eetikapõhimõtted, mida järgib ühiskond ja kultuur, milles ajakirjanik elab. Eesti ühiskond on korporatiivne ja isiklikud suhted määravad selles, kes ja mida endale lubada saab, ilma et ajakirjandus kära tõstaks.
PhD Kadri Leetmaa Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1 Uurimisküsimuse ................................................................................................................ 5 1.1 Sekundaarandmete analüüs.......................................................................................... 5 1.2 Küsitlus ........................................................................................................................ 5 1.3 Vaatlus ......................................................................................................................... 5 1.4 Intervjuu............................................................................................
Teemad eksamiks valmistumiseks 1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus Ei võta vastu soodustusi, tasu, kingitusi jm, mis tekitavad huvide konflikti ja mõjutavad tema usaldusväärsust Ei tohi infot kasutada isikli
Aga mõned aastad tagasi ja võrreldi Ii ja III väljaannet nendes oli erinevusi. Homoseksualismi nt III-s ei olnud. ühiskondlikud hoiakud/väärtused muutusid see polnud enam probleem. Probl pole ka see, et kuivõrd mõjutatavad on teadlased. Seega kteadlased ei ole sots probleemide käsitlemisel sugugi erapooletud. Kolmandaks nõudlejateks on massimeedia. Toimetajad, reporterid jne. valivad välja probleemid ja siis kes neid arutama hakkavad. Eestis nt Mida teie arvate. Puutepunkt, pealtnägija, ärapanija, avameelselt, võsapets. Seega sotsiaalsete liikumiste aktivistid, vedajad, ametühingu liidrid, teadlased ja massimeedia kõige tavalisemad näited nõudlejate kohta. Inimeste kohta, kes püüavad avalikkust veenda, et mingeid tingimusi tuleks käsitleda sotsprobleemina ja nendele tingimustele peaks reageerima. Publik kellele nõue on suunatud. Mingis mõttes vüib nõudlemist nimetada marketingi tegevuseks. Kui soovite nõuelda, peate mõtlema, kellele see on suunatud
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid