Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"pealisriie" - 12 õppematerjali

Lapitehnikas vardakoti õmblemine tööjuhend
4
pdf

Lapitehnikas vardakoti õmblemine tööjuhend

ISESEISVA TÖÖ JUHEND algteadmistega õmblejale Kihnu stiilis vardakoti õmblemiseks Tulemus: õppija suudab juhendit järgides iseseisvalt valmistada korrektselt teostatud traditsioonilise lapitehnikas koti. Ligikaudne ajakulu: 4 h Vajaminevad vahendid: Pealisriie – kirju puuvillane kangas (32x32 cm, 2 tk) või erinevatest kangastest lapid (9x9 cm, 32 tk) Kotisuu riie – kirju puuvillane kangas (20x32 cm, 2 tk) Voodririie – kirju või ühevärviline kangas (32x32 cm, 2 tk) Villast või puuvillast lõnga paelte punumiseks (1 m jupid) või valmis nööri (90 cm, 2 tk) Õmblemistarvikud – nööpnõelad, niit, käärid, õmblusmasin, joonlaud Detailne juhend Kihnu vardakoti valmistamiseks koos fotodega on leitav ka raamatust

Kultuur-Kunst → Kunst ja käsitöö
18 allalaadimist
Kreeta-Mükeenest hellenismini
30
pptx

Kreeta-Mükeenest hellenismini

• Elasid linnast väljas külades ja mägedes • Kasvatati peamiselt oliive ja viinamarju • Aristokraadid • Kõige rikkam osa elanikkonnast • Töö tegid ära orjad • Tegelesid peamiselt poliitikaga ja kultuuriga • Elukorraldus • Perekonnas võim meeste käes, naine peamiselt kodune • Poistel koolikohustus ja kaitseteenistus • Tütarlaste haridus perekonna otsustada • Peamiseks riietusesemeks kitoon ja pealisriie Sõjad Pärsiaga • Kõigepealt jõudis pärslasete võim Väike-Aasia linnriikideni • Sõjad Ateena ja teiste poliste vastu • Maratoni lahing 490 e. Kr • Pärsia eesmärgiks vallutada Ateena • Kreeklased võitsid endast suuremat Pärsia armeed • Termopüülide lahing 480 e. Kr • Pärsia eesmärgiks jõuda maismaad mööda Kesk-Kreekasse • Kitsasteed kaitses Sparta kuningas Leonidas koos väikesearvulise sõjaväega

Ajalugu → 6. klassi ajalugu
8 allalaadimist
Harjutused töötamisel sundasendis
9
doc

Harjutused töötamisel sundasendis

vastu seljatuge toetama. Heal töötoolil on palju reguleerimisvõimalusi ­ nii saab igaüks sättida istekõrguse, seljatoe kalde ja kõrguse, isteplaadi sügavuse ja kalde ning käetugede kõrguse ja laiuse just oma keha järgi. Reguleerimine peab olema kerge ja sooritatav isteasendis. Samuti peab tool vabalt tööruumi mahtuma ning sellel ei tohi olla teravaid servi, mis suruksid istuja lihastele, veresoontele ja närvidele. Kontoritool olgu paraja pehmusega, pealisriie vastupidav ning õhku läbilaskev ja kergesti hooldatav. Harjutusi tööajal: Ükskõik kui mugavalt kontoriinimene istub ja töötab, siiski koormab pikk istumine selga ja põhjustab ülemäärast lihaspinget. Pingete vähendamiseks ja tervisehädade ennetamiseks tuleb vältida istumist järjest üle tunni aja, vahelduseks peaks püsti tõusma ja ruumis ringi jalutama. Head teevad ka venitusharjutused, mis vähendavad kaela- ja õlavöötmelihaste pinget. Mõned soovitused:

Meditsiin → Aktiviseerivad tegevused
38 allalaadimist
Ambla naiste rahvariided - referaat
24
doc

Ambla naiste rahvariided - referaat

kuklatükist . Voodril ja papil lõigata äär ühes tükis, pealisriidel kahes osas, nii et eesõmblus jääb diagonaalsesse riidesse. Pealisriidele ja voodrile anda juurde piisavalt õmblusvaru. Mütsile ümarama kuju andmiseks kinnitada papi külge vatti (soovitav marli vahele traageldatult). Kuklaosale panna vatt üles (paksemalt) ja külgedele (õhemalt). Taha sissemurtavate voltide kohale vatti mitte panna. Seejärel asetada vateeritud voltide kohale pealisriie, alla vooder ning traageldada mõlemad riided ümber papi servade omavahel kokku. Nüüd murda sisse kuklavoldid, nii et voldipõhjad jäävad pahupoolel vastamisi. Kinnitada need omavahel ja ka voodri külge. Ääreosa vateerimisel pappi kumerdada. Kõige paksem vatikiht panna keskele üles, kõrvade poole ja ette vähendada vatikihti. Vati peale panna pealisriie. Jälgida, et ühendusõmblus jääks ette keskele. Papi

Ajalugu → Ajalugu
33 allalaadimist
Standardite kontaktid
7
docx

Standardite kontaktid

[2] Standard kaabli pikkus on kuni 10 meetrit , samuti on võimalik suurendada pikkus 20-35 meetrit ja rohkem, kasutades nii välis võimendid, repiiteritele ja paigaldatud otse kaabliga. Mõned tootjad paigaldavad Ferriitrõngast, et vätida kaabli häirimist alguses ja lõpus. Et suurendada edastamise kaugus kasutatakse nn videosendery. Toetab CEC kontrolli protokollid ja Euroopa AV.link. Kaabli seade HDMI-kaabel koosneb järgmistest komponentidest: 1)Pealisriie. 2)Põimitud kilp pildi vasktraatide paljas elu jootmiseks. (Joonis 2.1.) 3)Ekraan alumiiniumfooliumist. 4)Polüpropüleen kest. 5)Shielding keerupaarkaablid viies kategooria 100 oomi kellasignaali ning signaalid kolme põhivärvi. Ekraan iga keerdpaari on väljast soojustamine ja jootmise juhtmed. 6)Varjestamata keerdpaar signaali SDA SCL. 7)Eraldi tulevad juhtmed võimu ja kontrolli signaale.

Tehnoloogia → Tehniline dokumentatsioon
5 allalaadimist
Vana-Rooma riik
4
doc

Vana-Rooma riik

eemale tõmbunud isik Leegion- Rooma sõjaväe peamine väeüksus Klooster- munkade või nunnade kogukond Latifundium- ulatuslikud, orjatööl põhinevad Munk- jumala teenimiseks ilmaelust kõrvale suurmaavaldused tõmbunud mees Tuunika- alussärk, lihtsa lõikega, kaks käe auku Piiskop- algselt suurema kristliku koguduse ülem Tooga- pealisriie, üle õla Presbüter- varakristliku koguduse vanem

Ajalugu → Ajalugu
57 allalaadimist
Keskaja Rooma
5
doc

Keskaja Rooma

Aasta alguseks oeti sõjajumal Marsi järgi nimetatud märtsikuud. Pärast sai 1. jaanuarist uue aasta algus. Kuukalender asnedati päikeskalendriga, mille pöhimötted kehtivad tänapäevani. Selle järgi on aastas 365 päeva ja iga nelja aasta tagasnt üks lisapäev. Uut kalendrit hakati nimetama juuliuse kalendriks. Rõivastus ja toit Roomlaste igapäevan alusrõivas tuunika kujutas endast üle õlgade heidetud ja vööga kokkutõmmatud põlvini ulatuvat riidetükki. Pidulik pealisriie meestel oli aga tooga. Suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem käsi vabaks jäi. Jalanõudena kasutati sandaale. Vaesemad roomlased sõid leiba ja jahust valmistatud putru, sekka ka aeg-ajalt kala, juur- ja puuvilju. Jõukamates peredes oli suurel kohal lihatoidud. Toitu söödi näppudega. Peale joodi veega lahjendatud veini. Roomlaste elamud ja Roomlaste linn Tavaline Rooma elamu oli nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskmes paiknes

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
Vana-Kreeka
5
doc

Vana-Kreeka

Pergamon, Antiookia. 13. Mõisted: Kraater ­ veinisegamisnõu Akropol ­ kõrgemale kaljule rajatud kindlus Türann ­ ainuvalitseja, hilisemalt: vägivaldne ja halb valitseja Heloot ­ orjastatud Sparta põliselanikud Perioigid ­ isiklikult vabad mittekodanikud Metoigid ­ Ateenas resideeruvad võõramaalased, kel puudusid kodanikuõigused ja kinnisvara. Strateegid ­ Vana-Kreeka väepealik, Ateenas oli neid 10. Agoraa ­ koosoleku- ja turuplats Andreion ­ meeste ruum Himation ­soe pealisriie Tuunika ­ lihtne käeavadega üle pea tõmmatav särk, mis tõmmati vööga keskelt kokku Sümpoosion ­ aristokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Gümnaasion ­ alasti olemise koht, spordiplats + riietus- ja puhkeruumid. Järk-järgult kujunesid neist vaimuhariudse keskused Hetäär ­ kõrgemale seltskonnale haritud ja sotsiaalselt tunnustatud sõbratar, armuke. Filosoofia ­ tarkusearmastus. Tõe, hüve ja ilu loomust käsitlevaid küsimusi uuriv haru.

Ajalugu → Ajalugu
76 allalaadimist
Vanaajakunst
70
docx

Vanaajakunst

õhukesest kuldplekist. Rhodos, Melos ja Deelos peamised leiukohad. Kaunistusesemed plekist, traadist ja kuldkuulikestest. Armastatud võte on granulatsioon – väikeste kuulikeste asetamine eseme pinnale. Kreeka klassikaline periood (5.-4. sajand eKr): KLASSIKALISE AJAJÄRGU ARKITEKTUUR  Ateena akropolis  Tasase pinnaga platool  Ateena keskmeks  Mükeene ajajärk  Kükloopilised müürid  Peplos - pealisriie  Propüleed - väravad  Promachos ARHITEKTUUR:  Aphaia tempel Aigina saarel. 5. sajandil ehitatud peripteer, mille sees on kaks rida sambaid. Kuulsad on selle marmorist viilufiguurid.  Täiuslikkus ja harmoonia saavutatud Hephaistose templis Ateenas: väike peripteer, 6x13 sambaga, ehitatud marmorist.  Silmapaistvamad ehitised Ateenas olid kontsentreerunud vanale kindlusemäele – akropolile: Ateena Akropolis.

Ajalugu → Vanaaeg
9 allalaadimist
Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile
28
pdf

Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile

vaba noormees tegeles homoseksuaalse prostitutsiooniga. Selle eest ähvardas kodanikuõigustest ilmajäämine. Kreeklaste rõivastus Muistsed kreeklased ei kandnud tänapäevasel moel väljaõmmeldud rõivaid. Rõivastus piirdus ühe või kahe üle heidetud riidega. Kõige tavalisem oli napilt põlvini ulatuv, õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokku tõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui naised. Külmema ilma puhul lisati sellele paksem pealisriie ­ himation. Viimast võis kanda ka palja ihu peal. Pükse kreeklased ei kandnud ­ seda peeti barbarite kombeks. Jalatsitena olid kasutusel peamiselt sandaalid. Ateena pidustused: Panathenaiad Nagu kõigis linnriikides, nii jätkus Ateenaski pidustusi aastaringselt. Tähtsamatel neist osales terve kodanikkond koos naiste ja lastega ning ka arvukad võõramaalased. Sellised olid eelkõige südasuvised Panathenaia (kogu Ateena) pidustused, millega tähistati uue aasta algust

Ajalugu → Ajalugu
52 allalaadimist
Kreeka ja hellenism
28
pdf

Kreeka ja hellenism

vaba noormees tegeles homoseksuaalse prostitutsiooniga. Selle eest ähvardas kodanikuõigustest ilmajäämine. Kreeklaste rõivastus Muistsed kreeklased ei kandnud tänapäevasel moel väljaõmmeldud rõivaid. Rõivastus piirdus ühe või kahe üle heidetud riidega. Kõige tavalisem oli napilt põlvini ulatuv, õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokku tõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui naised. Külmema ilma puhul lisati sellele paksem pealisriie ­ himation. Viimast võis kanda ka palja ihu peal. Pükse kreeklased ei kandnud ­ seda peeti barbarite kombeks. Jalatsitena olid kasutusel peamiselt sandaalid. Ateena pidustused: Panathenaiad Nagu kõigis linnriikides, nii jätkus Ateenaski pidustusi aastaringselt. Tähtsamatel neist osales terve kodanikkond koos naiste ja lastega ning ka arvukad võõramaalased. Sellised olid eelkõige südasuvised Panathenaia (kogu Ateena) pidustused, millega tähistati uue aasta algust

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED
122
pdf

MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED

9 m/sek - tugev - 6° - 14° - 21° - 28° - 36° - 42° - 49° 11 m/sek - väga tugev - 8° - 16° - 23° - 31° - 38° - 46° - 53° A B C Tabel. Temperatuuri ja tuule koosmõju. A) soodsad olud, tavapärane riietus; b) mõningane külmaoht, riietuda soojemalt; c) suur külmumisoht, mitte suusatada. B-tingimustes tuleb ka vanemate õpilastega olla ettevaatlik. - Riietuda paksemalt, pealisriie olgu tuulekindel. Kuivad, puhtad sokid vahetult enne suusatama minekut. Saapale võib tõmmata peale saapakatted või ka õhukese soki. Ka kapuuts on abiks. - Suusatada tuleb pidevalt ilma pausideta. Uut ei õpita. - Harjutatakse metsas või tuulevaikses kohas. Ringi sõites valitakse tee nii, et lagedal ei sõidetaks vastu tuult. - Tunni alustamisel antakse korraldus paarikaupa teineteisele aegajalt näkku vaadata,

Sport → Sport
20 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun