Pärispea poolsaare tipus, 590 40/ pl Lääne-Euroopas on Eestiga samal laiusel Kesk-Rootsi ja Lõuna-Norra. Loodusgeograafilisest aspektist on Eesti koos teiste Läänemere rannikumaadega parasvöötme põhjaosa ja Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolsem ning ühtlasi merelisem osa. Lähtudes eeltoodust on Eestile iseloomulikud järgmised tunnused: ·mereline asend Läänemere rannikul; ·vanema paleosoikumi setete esinemine pealiskorras; ·kvaternaarsete jäätumiste ning Läänemere veepinna kõikumiste tähtis osa pinnamoe kujunemisel; ·paras-jahe niiske merelise ilmega kliima; ·järvede, jõgede ja soode rohkus; ·segametsade allvööndile omased mullastiku-, floora ja faunakomplekid, milles võrdlemisi rohkesti leidub lääne päritoluga liike; ·inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisel. Geograafilisele laiuselt vastavalt muutub aasta vältel öö ja päeva pikkus, mille tulemuseks
EESTI GEOLOOGILINE EHITUS Kordamisküsimused 1. Millisel platvormil asub Eesti? Selgita platvormi ehitust. Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormil. Platvormi iseloomustab kahekorruseline ehitus, allpool ehk aluskorras on kristalsed kivimid ja ülevalpool ehk pealiskorras settekivimid. Aluskord ei ulatu Eesti alal kordagi maapinnale. 2. Mis kilbiga piirneval alal asub Eesti? Selgita kilbi ehitust. Eesti piirneb loodes Fennoskandia kilbiga. Kilbi ehitus on sarnane Eesti aluskorra kivimitega. Seal on levinud on mitmesugused moondekivimid. 3. Kuidas liigitatakse kivimeid tekke järgi? Too näiteid. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tardkivimid, moondekivimid ja settekivimid. Tardkivimid on
59049’ pl Vaindloo saar 59040’ pl Purekkari neem E 28013’ ip Narva W 21046’ ip Nootamaa laid 23024’ ip Ramsi neem S 57030’ pl Naha küla Kõige üldisemalt on antud piirkonnale omased järgmised tunnused: 1. mereline asend Läänemere rannikul (vastu Fennoskandia kristalset kilpi); 2. vanema paleosoikumi setete esinemine pealiskorras; 3. kvaternaarsete jäätumiste ning Läänemere veepinna kõikumiste tähtis osa pinnamoe kujunemisel; 4. paras-jahe niiske merelise ilmega kliima; 5. järvede, jõgede ja soode rohkus (positiivse veebilansiga ala); 6. segametsade vööndile omane mullastik, taimestik ja taimkate, samuti loomastik (flooras ja faunas esineb võrdlemisi palju lääne päritoluga liike); 7. inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisel. Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997
vanemad kihid. Pealiskorrakivimi iseloom mõjutab põhjavete liikumist, muldade teket, taimestikku ja mitmeid loodusprotsesse, mulla omaduste kaudu oluliselt ka inimtegevust. Suurem osa Harjumaa alast paikneb Harju lavamaal, äärmine lääneosa ulatub Lääne-Eesti madalikule, ida- ja kaguosa Kõrvemaale.2 Harjumaa pealiskord koosneb paljudest geograafiliste ajastute kihtidest. Vanim neist on Vendi ajastu (650-550 miljonit aastat), mille taga järjel on Harjumma pealiskorras jämedateralisi liiva kui ka savi setteid. Vendi ajastule järgne Kambriumi ajastu (570 - 480 miljonit aaastat tagasi), mille käigus settis veel liiva ja savi setteid. Kambriumi settekivimitest võib leida toona elanud organismide elutegevuse jälgi ja ka esimesi kivistisi ehk fossiile. Kambriumi ajastul tekkinud sinisavid ja liivakivid paljanduvad Põhja-Eesti paekalda alumises osas. Ordoviitsiumi ajastul (480 435 miljonit aaastat tagasi) oli Eesti ala jälle mere all
Selle basseini sügavus ja sedimentatsiooni iseloom sõltusid täielikult aluskorra ülalnimetatud tektooniliste põhielementide arengust. Füüsikalis-geograafilised tingimused isegi nii väikese ala piires, nagu seda on Eesti, olid küllaltki erinevad. Kõige suuremad muutused Eesti paleogeograafias leidsid aset vendiumi ajastu alguses, kui meie alale tungis meri ja siluri ning devoni ajastu vahetusel, mil mereline bassein taandus läände ja Eesti muutus valdavalt mandriliseks. Kuigi Eesti pealiskorras on mitmeid suuri lünki, pole setete ladestumise ajutisele katkemisele tavaliselt kaasnenud kihtide lasumuse muutumist ehk geotektoonilisi liikumisi. Peamiselt on nee olnud mere transgressioonidest ja regressioonidest (pealetungidest ja taandumistest) põhjustatud lüngad. Varasemast geotektoonikast räägivad lõhed millega on liigestatud kogu aluspõhi. Lõhed on valdavalt loode-kagu- ja kirde-edela-suunalised. Sageli on lõhed mineraliseerunud, mis lubab selgitada nende arengukäiku.
_ökoloogilise võrgustiku väljakujunemine. 2. Iseloomusta Eesti geoloogilist ehitust (aluskord, aluspõhi, pinnakate; kivimiline koostis, maavarad, mõju teistele maastikukomponentidele, n veereziimile, mullastikule, taimkattele jne) Kõige üldisemalt on antud piirkonnale omased järgmised tunnused: mereline asend Läänemere rannikul (vastu Fennoskandia kristalset kilpi); vanema paleosoikumi setete esinemine pealiskorras; kvaternaarsete jäätumiste ning Läänemere veepinna kõikumiste tähtis osa pinnamoe kujunemisel; paras-jahe niiske merelise ilmega kliima; järvede, jõgede ja soode rohkus (positiivse veebilansiga ala); segametsade vööndile omane mullastik, taimestik ja taimkate, samuti loomastik (flooras ja faunas esineb võrdlemisi palju lääne päritoluga liike); inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisel. 3
Käsmu järv on tekkinud endisest laguunist (Arold 2005). Järved on merest eraldunud hinnanguliselt 1000-2000 aastat tagasi. Järvedele on iseloomulik nõrk läbivool, tugev eutrofeerumine, üsna kiire kinnikasvamine ning muda settimine. Esineb ka riimveelisi rannajärvi (sh Pärispea poolsaarel asuvad Maalaht ja Ulglaht), inimtekkelisi järvi (Oruveski, Laviku ja Ojaääre paisjärv), veega täitunud karjääre ning väiksemaid tiike (Linkrus 1998). Põhjavett leidub pinnakattes, pealiskorras ning aluskorra kristalsetes kivimites. Astanguline reljeef loob tingimused põhjavee väljumiseks allikatena. Suurem osa allikatest ja allikalistest piirkondadest on seotud Põhja-Eesti klindiga, mille jalamit mööda kulgeb allikate vöönd. (Arold 2005, Linkrus 1998) Suurimad sood on kujunenud Juminda poolsaare laguunjärvedest, millest suurim on Hara soo (747 ha). Rannikumadaliku vetevõrgu puhul on äärmiselt oluline roll ka merel
org/ 12. Kirjelda Balti paleobasseini ulatust, konfiguratsiooni ja Eesti geoloogia raamatust lk 34: “…- siin Sest Baltica liikus ära suurtele põhjalaiustele, Sealt samalt lehelt saab ka uusima ajaskaala. sügavust. Kus paiknesid ilmuvad esimesed vulkaanilise tuha tasemed kus temperatuur langes ja domineerivaks sai madalama- ja kus pealiskorras, mis ülalpool sagenevad. Neid terrigeenne sete. Eestis korraldab asju Eesti Stratigraafia sügavamaveelised alad? vahekihte nim. metabentoniidideks ehk K- Komisjon - http://stratigraafia.info bentoniitideks.” 27
aastaaega. Suvel on päeva pikkus maksimaalselt 18 tundi, talvel on lühim päev aga ainult 6 tundi, kevadel ja sügisel on päevad enamvähem ühepikkused. Eesti asub vööndis, kus kehtib IdaEuroopa aeg, mis määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi. Sellest tulenevalt on meie aeg kaks tundi ees. Eestile on omased järgmised tunnused: 1. Mereline asend Läänemere rannikul vastu Fennoskandia kilpi; 2. Vanema paleosoikumi setete esinemine pealiskorras; 3. Kvaternaarsete jäätumiste ning Läänemere veepinna kõikumiste osa pinnamoe kujunemisel; 4. Parasjahe niiske mereline kliima; 5. Järvede, jõgede, soode rohkus; 6. Segametsade allvööndile omased mullastiku ning floora ja faunakompleksid; 7. Inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisele. 2. Eesti mõõtmed, majandusgeograafiline asend, piirid. Läbimõõt läänest idda on 350 ja põhjast lõunasse 240 km. Narvast Sõrve sääreni on 391 km. Pindala on 45
_ökoloogilise võrgustiku väljakujunemine. 2. Iseloomusta Eesti geoloogilist ehitust (aluskord, aluspõhi, pinnakate; kivimiline koostis, maavarad, mõju teistele maastikukomponentidele, n veereziimile, mullastikule, taimkattele jne) Kõige üldisemalt on antud piirkonnale omased järgmised tunnused: 1. mereline asend Läänemere rannikul (vastu Fennoskandia kristalset kilpi); 2. vanema paleosoikumi setete esinemine pealiskorras; 3. kvaternaarsete jäätumiste ning Läänemere veepinna kõikumiste tähtis osa pinnamoe kujunemisel; 4. paras-jahe niiske merelise ilmega kliima; 5. järvede, jõgede ja soode rohkus (positiivse veebilansiga ala); 6. segametsade vööndile omane mullastik, taimestik ja taimkate, samuti loomastik (flooras ja faunas esineb võrdlemisi palju lääne päritoluga liike); 7. inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisel. 3
oluliselt erinevat aastaaega. Suvel on päeva pikkus maksimaalselt 18 tundi, talvel on lühima päeva pikkus ainult 6 tundi, kevadel ja sügisel on öö ja päev enamvähem ühepikkused. Eesti asub vööndis, kus kehtib Ida-Euroopa aeg, mis määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi. Sellest tulenevalt on meie aeg maailmaajast kaks tundi ees. Mereline asend Läänemere rannikul vastu Fennoskandia kilpi; Vanema paleosoikumi setete esinemine pealiskorras; Kvaternaarsete jäätumiste ning Läänemere veepinna kõikumiste osa pinnamoe kujunemisel; Paras-jahe niiske mereline kliima; Järve, jõgede, soode rohkus; Segametsade allvööndile omased mullastiku- ning floora- ja faunakompleksid; Inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisele. 2. Eesti mõõtmed, majandusgeograafiline asend, piirid. Eesti läbimõõt läänest itta on 350 ja põhjast lõunasse 240 km. Suurimaks ulatuseks on 391 km, mis kulgeb Narvast Sõrve sääreni
helesinine safiirivärviline erim. Roosakvarts on kristalse kvartsi roosaka värvitooniga erim. Suitsukvarts on üldjuhul vöödiline erim. Tiigrisilm on ka kristalli vööndiline erim, kuigi täpsemalt on selleks asbesti suletistest tulenevate kuldkollaste vöödega erim. Mäekristall on suurte läbipaistavate värvitute sammasjate kristallidena esinev alfa- kvarts, hinnatud vääriskivi. Eestis on teda rohkesti ja see on kõige levinumaks mineraaliks Eesti pealiskorras. Kvartsi on rohkesti graniitides ja mõnigates gneissides. 38. Amfiboolid, pürokseenid ja oliviin. Amfibool on oluline kivimeid moodustav mineraal (sisaldus maakoores on 8%). Roheka kuni musta värvusega. Läbikumav kuni läbipaistmatu. Läige klaasjas või rasvane. Murdepind karpjas. Amfiboolidest on sagedaseim küünekivi. Kiudseid amfiboolide erimeid nimetatakse asbestiks. Kõvadus 5 - 6,5 Pürokseenid ja amfiboolid moodustavad koos umbes 15% maakoorest
Sinisavi kihtidel lasuvad Kambriumi ja Ordoviitsiumi liivakivid ja neil omakorda lubjakivid. Lõuna-Eestis moodustavad Devoni liivakivikihid mitmes jõeorus kauneid paljandeid: Taevaskojad Ahja jõe ürgorus, Kalmistu paljand Tartus Emajõe ürgorus, Võhandu ja Piusa liivakivipaljandid jt. Eesti äärmises kagunurgas on taas näha lubjakivipal-jandeid, ilmekaim neist Kalkahju paljand Peetri jõe ääres Võru maakonnas. Võrumaal esineb pealiskorras lisaks liivakivile ka savi. Devoni ajastu setete punakas värvus on tingitud kivimite rauasisaldusest. Samuti on punakad Lõuna-Eesti mullad, mis lasuvad otse pealiskorral. Huvitav Põhja Eesti paekallas ehk klint on osa ligi 1200 km pikkusest Balti klindist, mis algab Ölandi saare lähistelt merepõhjast ja kulgeb üle Läänemere põhja ja kirdesse, üle Põhja-Eesti ranniku kuni Laadoga järveni. Paekalda pikkus on Eestis 300 km ja maksimaalne kõrgus ulatub Ontikal
Maastiku muutmise juhttegurid XX saj. Eestis maastik: territooriumi mingi osa, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mille olemuse määravad looduslike ja antropogeensete faktorite mõjud ja koosmõjud. Suurim inimese loodud maastikumuutus meie maal – Kirde-Eesti põlevkivikarjääride ala. Kõige üldisemalt on antud piirkonnale omased järgmised tunnused: 1.mereline asend Läänemere rannikul (vastu Fennoskandia kristalset kilpi); 2.vanema paleosoikumi setete esinemine pealiskorras; 3.kvaternaarsete jäätumiste ning Läänemere veepinna kõikumiste tähtis osa pinnamoe kujunemisel; 4.paras-jahe niiske merelise ilmega kliima; 5.järvede, jõgede ja soode rohkus (positiivse veebilansiga ala); 6.segametsade vööndile omane mullastik, taimestik ja taimkate, samuti loomastik (flooras ja faunas esineb võrdlemisi palju lääne päritoluga liike); 7.inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisel. Maastikku muudavad: Looduslikud protsessid:
annaabi.ee 
