keskmine lang 0,84 m/km. Lang on suurim alamjooksul, kus jõgi läbib Põhja-Eesti paekalda. 4,3 km kaugusel suudmest asub 8 m kõrgune Jägala juga. Jõe kesk- ja alamjooksul on mitu paisu, neist kõrgeim Linnamäe HEJ pais paikneb jõe suudmest 1,3 km kaugusel. Parempoolsed lisajõed on Ambla jõgi, Jänijõgi, Mustjõgi, Aavoja, Soodla jõgi jt. Vasakpoolsed lisajõed on Sae oja, Kiruoja, Pikva oja, Anija jõgi, Jõelähtme jõgi jt. Ülemjooksu alumises osas ja keskjooksul kuni Pikva peakraavi suubumiskohani voolab jõgi läbi väga hõreda asustusega soiste metsade. Sealt allavoolu domineerivad jõe idakalda piirkonnas endiselt metsad, läänekalda piirkond on enamasti põllustatud ja seal paiknevad Kehra linn, mitu muud suuremat asulat ja endist Vene sõjaväelinnakut. Vaade Jägala jõele Linnamäe HEJ sillalt Taimestik
võib olla veejuhe, veekogu või nõgu, kuhu suunatakse kuivendusobjektilt vesi. Suubla on kuivendusvõrgu element vaid siis, kui selleks on kuivendamise otstarbel reguleeritud (so süvendatud ja õgvendatud) jõgi, oja või selleks spetsiaalselt kaevatud kanal. Looduslikku veejuhet, järve või merd kuivendusvõrgu elementide hulka ei arvata. Kuivendussüsteem on maade kuivendamise otstarbel reguleeritud looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogum, mis ühe keskse veejuhtme - peakraavi - kaudu annab oma vee edasi suublasse. Kuivendussüsteemi koosseisu kuuluvad ka neil asuvad ehitised (sillad, truubid, purded, regulaatorid). Ühte kuivendusvõrku võib seega kuuluda üks või mitu kuivendussüsteemi. Kuivendussüsteem jaguneb põhivõrguks, detailvõrguks ja piirdevõrguks. Nimetuse kuivendussüsteemi elementidele annab ülesanne, mida üks või teine veejuhe peab täitma. DETAILVÕRGU TOIMIMISE VIIS.Kuivendussüsteemi detailvõrgu ehk detailkuivendusvõrgu ülesanne
Karujärve seiretransekti alal võrreldes olulisi muutusi ei toimunud. Jõevähi asurkonna seisund on stabiilne. Kavadi järve vähiasurkond on jätkuvalt vähivaenlaste (mink ja angerjas) surve all. Võrreldes eelnevate aastatega on märgata vähi arvukuse väikest tõusu, mis võib olla tingitud asustusmaterjali sisselaskmisest. Kubija järves on suurenenud mõõduliste vähkide osakaal püükides. Põhjuseks võib olla vähivaenlaste või püügi mõju vähenemine selles järve osas. Kuke peakraavi vähiasurkond kannatab tugeva röövpüügi surve all, millele viitab ka suurenenud lapihaigete isendite osakaal. Vähkide arvukus transekti alal on viimastel aastatel oluliselt kahanenud. Ärma jõel, Luguse jõel, Paadrema jõel ja Tänavjärvel toimus 2000. aastal vähi arvukuse üldine langus, mis oli tingitud ülepüügist. Väinjärves ja Põltsamaa jõe seiretransektides leiti vähki väga vähe. Nendes veekogudes toimub tugev salapüük
pikkuselt Porkuni ürgoru lõunaosas läbi võsastunud niitude ja metsa lõuna suunas.Mõisamaa küla kohal ürgorg lõpeb.Jõgi siseneb mõhnade ja vallseljakute piirkonda ning käändub Ebavere mäe loodejalami ees edelasse. Jõe veepinna absoluutne kõrgus on lähtel 105 m ja suudmes 32,8 m.Jõe langus on 72,2 m ja keskmine lang 0,54 m/km.Lang on võrdlemisi suur esimesel 20 km-l lähtest kuni Imandu jõe suudmeni (keskmiselt 0,95 m/km) ja keskjooksul Raasna oja ja Alevisaare peakraavi e. Külmaoja suudme vahemikus (20 km-1 21 m,s.o. keskmiselt 1,05 m/km). Ülemjooksul ja keskjooksu alumises osas on jõe lähiümbruses ülekaalus tiheda asustusega põllustatud alad.Keskjooksu ülemises osas ja alamjooksul voolab jõgi valdavalt läbi soode ja soiste metsade,kus inimasustus on väga hõre vüi puudub.Jõkke kandub reostust ülemjooksu piirkonnas Väike-Maarja alevist,Rakke alevikust,Kiltsi asundusest,keskjooksul Põltsamaa linnast,Päinurme,Adavere ja Kamari alevikust.1988. a
20. Kuivendusvõrgu ja –süsteemi mõisted ja koosseis Kuivendusvõrgu all mõistetakse teatud territooriumil kuivendamise otstarbel reguleeritud looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogumit koos neil asuvate ehitistega. Kuivendusvõrgu koosseisus olevad veejuhtmed rühmitatakse kuivendussüsteemideks ja eesvooludeks. Kuivendussüsteem - maade kuivendamise otstarbel reguleeritud looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogum, mis peakraavi kaudu annab oma vee edasi suublasse. Ühte kuivendusvõrku võib kuuluda üks või mitu kuivendussüsteemi. Kuivendussüsteem jaguneb: põhivõrguks detailvõrguks piirdevõrguks. 21. Jääksoode metsanduslik rekultiveerimine Metsastamisele kuuluvad jääksood, mille pindmiseks kihiks on siirdesoo- või rabaturvas. Sobivateks puuliikideks on mänd ja arukask. Jääksoodele rajatud okaspuukultuurides tuleb säilitada looduslikke lehtpuid
tuhat kuupmeetrit, millest umbes 75,5 tuhat kuupmeetrit puhastatakse bioloogilistes puhastusseadmetes. Olemasolevad puhastid Siimustis, Laiusel ja Vaimastvere reoveepuhastid on rekonstrueeritud ja suublasse juhitav heitvesi vastab kehtestatud normidele. Jõgeva aleviku heitvesi pumbatakse Jõgeva linna puhastisse, Kärde külas puudub reoveepuhasti. Lisaks on Raaduvere külas biotiigid, kust juhitakse puhastatud heitvesi Rohe peakraavi [3]. 4.3. Maavarad Jõgeva valla territooriumil on arvestatavad turba (hästilagunenud ja vähelagunenud turvas), ehitusliiva ja –kruusa varud. Täielikult või osaliselt paikneb valla maadel 7 turbamaardlat, 2 ehituskruusa maardlat, 8 ehitusliiva maardlat ja 1 ehituslubjakivi maardla. Kaevandamine toimub neist üheksas [7]. 4.4. Mets Metsamaa pindala moodustab Jõgevamaa pindalast 136 900 ha. Riigimetsa Majandamise Keskuse hallata on 54 020 ha ja riigi omandis olev maa 33 301 ha
kaotatud jäsemed ei taastu. Emastel vähendab haigus viljakust. Juhul kui lapihaigus on veekogus laialt levinud, võib see jõevähi arvukust vähendada ja hoida seda soodsatest toitumis- ja elutingimustest hoolimata madalal tasemel. Lapihaiguse tõttu sureb palju vähke eelkõige talvekuudel. Eestis on lapihaigus levinud paljudes veekogudes. Pikka aega polnud seda Saaremaal, ent 1994. aastal tehtud seirepüükides osutusid haiguskandjateks kuni 23% Kuke peakraavi jõevähkidest (Jaanus Tuusti avaldamata andmed). Senini teadaolev haigusetõrje seisneb püünistesse sattunud haigete vähkide hävitamises, ennetava abinõuna soovitatakse püügivahendid desinfitseerida ja rangelt kontrollida ümberasustatavaid vähke. Haigust aitab piirata ka intensiivne vähipüük tugevalt nakatunud piirkondades, et vähendada asustustihedust[1, 2]. 7.3.4 Parasiidid Jõevähkidel on leitud parasiteerimas rohkesti väheharjasusse perekonnast
Turvas seob vett hästi ega taha seda kergelt loovutada, selleks tuleb rajada kraavid üsna tihedalt, enamikul juhtudel iga ~20 m tagant. Nii moodustub kaevandatavale alale kraavide võrgustik, mille vahelt nn väljakutelt turvast kaevandatakse. See on vajalik selleks, et saaks liigset vett välja juhtida. Kuivendamine kestab ligikaudu 2-4 aastat. Ärajuhitav vesi, mis moodustub suures osas sademe- ja lumesulaveest, puhastatakse ja juhitakse mõnda eesvoolu – peakraavi, ojja või jõkke (Eesti Turbaliit, s.a.). Turbakaevanduse tähtsamad kohad on olnud Lavassaare, Oru, Ulila, Sindi, Tootsi (joonis 1). 6 Jooni s 1. * -- Punase joonega piiratud plokid on turbatootmisalad.(X-GIS, Maa-amet) 3.1. Turba freesimine Turba freesimine on kõige enam levinud turba kaevandamise meetod, millel omakorda
KUIVENDUSVÕRGU all mõistame teatud territooriumil kuivendamise otstarbel reeguleeritud looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogumit koos neil asuvate ehitistega. Kuivendusvõrgu koosseisus olevate veejuhtmed rühmitatakse kuivendussüsteemideks ja eesvooludeks. EESVOOLUKS E SUUBLAKS võib olla veejuhe, veekogu või nõgu, kuhu suunatakse kuivendusobjektilt vesi. KUIVENDUSSÜSTEEM on maade kuivendamise otstarbel reguleeritud looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogum, mis peakraavi kaudu annab oma vee edasi suublasse. Kiuvendussüsteem jaguneb põhivõrguks, detailvõrguks ja piirdevõrgks. Detailvõrk võtab kuivendatavalt maa-alalt vastu liigvee ja juhib selle põhivõrku Kuivendussüsteemide põhivõrk koosneb peakraavist ja kogujakraavidest. Põhivõrgu ülesandeks on detail- ja piirdevõrgust vee edasijuhtimine suublasse Kuivendusvõrgu piirdevõrgu ülesandeks on kuivendatavale maa-alale väljastpoolt
võib olla veejuhe, veekogu või nõgu, kuhu suunatakse kuivendusobjektilt vesi. Suubla on kuivendusvõrgu element vaid siis, kui selleks on kuivendamise otstarbel reguleeritud (so süvendatud ja õgvendatud) jõgi, oja või selleks spetsiaalselt kaevatud kanal. Looduslikku veejuhet, järve või merd kuivendusvõrgu elementide hulka ei arvata. Kuivendussüsteem on maade kuivendamise otstarbel reguleeritud looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogum, mis ühe keskse veejuhtme - peakraavi - kaudu annab oma vee edasi suublasse. Kuivendussüsteemi koosseisu kuuluvad ka neil asuvad ehitised (sillad, truubid, purded, regulaatorid). Ühte kuivendusvõrku võib seega kuuluda üks või mitu kuivendussüsteemi. Kuivendussüsteem jaguneb põhivõrguks, detailvõrguks ja piirdevõrguks. Nimetuse kuivendussüsteemi elementidele annab ülesanne, mida üks või teine veejuhe peab täitma. Kuivendussüsteemi detailvõrgu ehk detailkuivendusvõrgu ülesanne on veereziimi vahetu
nii palju, kui annab. 6.2 Veestik Harku järve seisundi halvenemise vältimiseks tuleb eelkõige tähelepanu pöörata järve valgalale. Harku järve puhul on tegemist vastakate protsesside ja võimalustega. Need on järgmised: pöörata tähelepanu asfaltpindade puhastamisele; suuremad sade- ja kuivendusvee väljalasud varustada taimetoitainete kõrvaldamiseks puhastusseadmetega; üheks võimaluseks on juhtida sade- ja kuivendusveed Apametsa peakraavi; samal ajal on vaja järve puhast vett – s.t tagada, et järve suubuvad ojad, Harku oja, kui suurima vooluhulgaga oja, oleks puhta veega, vähendada oluliselt fosfori sisaldust; tuua puhast vett kusagilt mujalt; on pakutud lahendust, et tuua (taastada vana veejuhe) Mustamäe alt olevatest allikatest (Tallinna sademevee ärajuhtimise tegevuskava koostamine. Lõpparuanne, 2006. SWECO Eesti AS); vanasti voolas sealt Harku järve Iisaku oja.
kuivendatavate alade kuivendusvõrk. Kuivendusviisiks on tänapäeval drenaažkuivendus. Et poldrid rajatakse harilikult tasastele aladele, siis peab kogu kuivendusvõrgu ehitama minimaalse languga. Et kuivendusvõrgu veejuhtmete lang on väike, on väike ka pumpade tõstekõrgus. Viimase vähendamiseks rajatakse peakraav või selle pumbajaamapoolne osa mõnikord hoopis ilma languta. Väikeste langude tõttu peab peakraavi ja esimese järgu kogujakraavide ristlõige olema tavalisest suurem. Siis täidavad nad ka veekogumisbasseini ülesannet pumpade töö vaheaegadel ning pumpasid on võimalik tööle rakendada periooditi. Pumpade perioodilise töötamise tõttu töötab kuivendusvõrk (eriti pea- ja kogujakraavid) rasketes ja ebaühtlastes tingimustes. Pumpade töölerakendamisel hakkab voolu kiirus kraavides vastavalt veepinna langu suurenemisele järjest suurenema. Pumbajaama
Nimetatud mõjude vähendamiseks tuleb kasutada maaparanduse keskkonnakaitseabinõusid (settebasseinide, lodude ja eesvoolu kaldapuistu rajamist ning eesvoolude renaturaliseerimist), mille eesmärk on lokaliseerida võimalik toitainete väljakanne ning säilitada ökoloogiline stabiilsus ja bioloogiline mitmekesisus. Jõgedele ja peakraavidele looduslähedase kuju tagasiandmine mitmekesistab maastikku (pildil Taebla peakraavi renaturaliseerimine) Mitmed väärtuslikud kalajõed on omal ajal sirgeks kaevatud. Kasvanud on jõgede ja järvede settimine (jõe- ja järvemuda teke). Sellele tegevusele aitavad oluliselt kaasa koprad, kes ehitava tamme, paisutavad vett ja risustavad veekogusid mahalangetatud puudega. Maaparanduse keskkonnaabinõude rakendamise vajadus tuleneb seadusandlusest. Vastavalt maaparandusseadusele peab maaparandussüsteemi
Järve keskmine veetase on 33,63 m ja veemaht keskmise veetaseme juures 0,756 km3. Keskmine aastane veetaseme amplituud on 1,34 m, absoluutne amplituud 3,08 m, kõrgeim 35,28 m (26. XI 1923) ja madalaim 32,20 m (6. IX 1996). Võrtsjärv on läbivoolujärv, mille vesi vahetub umbes ühe aasta jooksul. Järve voolavad 5 jõge (Väike Emajõgi, Õhne, Tarvastu, Tänassilma ja Rõngu), 7 oja (Pikasilla, Annioja, Soe, Väluste, Meleski, Nigula ja Pühaste) ning 9 peakraavi (Lüüsi, Kivilõppe, Riuma, Ridaküla, Oiu, Leie, Konguta, Tamme ja Ahtmiku), välja voolab Emajõgi (suurvee ajal muudab Emajõgi voolu suunda ja voolab samuti Võrtsjärve). Jääkate püsib harilikult detsembrist aprilli keskpaigani, kevadine suurvesi saavutab suurima ulatuse aprilli lõpus või mai algul. Seejärel kestab septembrini suvine veetaseme langus. Võrtsjärve kaldajoont (96 km) liigestavad üksikud maanina ja paar lahte (läänes Tarvastu, idas
annaabi.ee 
