kõige paremini jäädvustada temanimeline õppeastutus. (pildil Jaan Adamson) Eesti Aleksandrikooli peakomitee Eesti Aleksandrikooli peakomitee oli aastail 18701884 tegutsenud organisatsioon, mille eesmärgiks oli Eesti Aleksandrikooli heaks raha kogumise juhtimine ja abikomiteede tegevuse koordineerimine. Peale selle tegeleti komiteedes ja eriti peakomitees aga ka eesti rahvusküsimuste arutamisega, peakomiteed on nimetatud ka eestlaste esimeseks parlamendiks. Liikumise kõrgajal, 1883. aastal oli üle Eesti moodustatud 139 ning väljaspool Eestit 7 abikomiteed. Peakomitee presidendiks oli Jakob Hurt. (pildil Jakob Hurt) 1883. aastal tekkinud lõhe Aleksandrikooli liikumises tekkis 1883
· Mitmesaja-aastane orjapõli · Koiduaeg-valmistumine uueks tõusuks ja õnneajaks 16) Mis aastal hakkas ilmuma ajaleht Sakala? Millise praeguse maakonna leht see on? 1878. ,Viljandimaa 17) Mida arvas C. R. Jakobson Euroopas jõudu koguvast sotsiaaldemokraatiast? ,,Meie maal on üks sotsiaaaldemokraatiline partei võimata asi, sest et meil linnavurled puuduvad, kes selle seltsi kõige parem materjal on..." 18) Mis tingis Aleksandrikooli peakomitees vastuolu J. Hurda ja J. Köleri pooldajate vahel? Köler soovis kooli rajamiseks kogutud rahast poole laenata väljarännanud eestlaste elujärje parandamiseks. Hurt oli sellisele sihipäratule kasutusele järsult vastu.
Kool algab kodust ja kool algab õpetajast. Tänane sündmus on liigutav meeldetuletus igikestvast käsusõnast: austagem omaenda õpetajat ning hoidkem kaunis omaenda kodu! Ent Hugo Treffner pole üksnes koolimees. (Ka koolmeister Treffner oli kord koolipoiss.) Täna austame isikut, kelle energial oli määratud otsida väljapääsu ärkamisaegse tõusu ja venestuse pealetungi aegadel. Treffner oli tolleaegse "universalistina" tegev niihästi Eesti Üliõpilaste Seltsis, Aleksandrikooli peakomitees, Eesti Kirjameeste Seltsis kui muudes vältimatutes Eesti "eelriiklikes" institutsioonides. Mulle meeldiks "eelriikliku" asemel kasutada sõna "maariiklik". Nendest maariiklikest organisatsioonidest kasvas välja iseseisev Eesti riik. Riik, nagu põld või mets või ülikool ei sünni üleöö ühest suletõmbest. Ta oli. Ta kasvas. Ta küpses. Ja lõpuks sündis riigiks. Kuid täna ja siin tahan ennekõike öelda: Eesti maariiklikud organisatsioonid põhinesid
· emakeelse rahvahariduse edendamine · rahva kultuuriharrastuste toetamine · üldise silmaringi laiendamine · kutseoskuste omandamise soodustamine c) rahvusliku liikumise liidrid · J. V. Jannsen (1819-1890) : · asutas "Pärnu Postimehe" (1857), "Eesti Postimehe" (1864) "Vanemuise" seltsi · organiseeris esimest üldlaulupidu · *pani aluse Eesti Põllumeeste Seltsile · J. Hurt ( 1839 1907): · Eesti Aleksandrikooli peakomitees · Eesti Kirjameeste Seltsi president · "Pildid isamaa sündinud asjust" · C.R. Jakobson (1841-1882): · kolm isamaakõnet · asutas ajalehe "Sakala" · oli baltisakslate vastane d)rahvusliku liikumise allakäigu põhjused · revolutsioon 7. Venestusaeg: a) venestusreformid; b) rahvusliku liikumise uus tõus. a)venestusreformid · uus valitsuse poliitika · ametlik asjaajamise keel vene keel · venekeelsed ametnikud
9. Enajeekse rahvahariduse edendamine. Rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine, kutseoskuste omandamise soodustamine. 10. kes olid rahvusliku liikumise juhid ja nende tähtsamad tegemised? -J.V.Jannsen(1819-1890): asutas `Pärnu Postimehe (1857) Eesti Postimehe (1864) vanemuise seltsi. Organiseeris esimest üldlaulupidu. Pani aluse Eesti Põllumeeste seltsile. Pani aluse laulu- ja mänguseltsile Vanemuine. -J.Hurt (1839-1907): Eesti Aleksandrikooli peakomitees. Eesti Kirjameeste Seltsi president. Pildid isamaa sündinud asjust. -C.R.Jakobson(1841-1882): Kolm isamaakõnet. Asutas ajalehe Sakala. Oli baltisakslaste vastane. 11. Mis oli Manasseini revisjoni eesmärgiks? Koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. 12. Mis muutus venestamisega Eesti hariduses? Õppekeelekssai vene keel; õpetajad, kes piisavalt vene keelt ei osanud vallandati. 13.Miks omas Hugo Treffneri gümnaasium Eesti soost haritlaskonna kujunemisel suurt tähtsust?
Süvenesid pinged Jannseni ja Jakobsoni vahel, Jakob. süüdistas Jannsenit vana-meelsuses, esitatud süüdistused müüdavuses ja muud pinged aitasid kaasa Jannseni halvatusele 1880 aasta lõpus.Jakobson asus oma pooldajatega üle võtma Hurda poolt juhitud seltse, 1881 valiti Jakobson Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks, seepeale astusid sealt välja Hurda pooldajad, enamuses haritumad liikmed.1882 haigestus Jakobson kopsupõletikku ja suri.Edaspidi tülitsesid omavahel nt. Aleksandrikooli peakomitees Köleri ja Hurda pooldajad. Tülid lõppesid Köleri poolehoidjate võiduga, uueks peakomitee presi- dendiks valiti Köler.Eesti ühiskond venestusajal-Laulu- ja mänguseltside kavva ilmusid sisutud näidendid ja kerged komöödiad.Eesti kirjameeste seltsi tegevus jäi soiku ja hiljem lõpetatti.Ado Grenzstein-Venestuse toetaja.Pidas tähtsaks Eesti laienemist Venemaale.Tema ajaleht ,,Olevik'' soosis eestlasi venestuma.Karl August Hermanni toimetusel ilmus ajaleht ,,Postimees''
suur lõhe. Põhjuseks olid Jakobsoni teravad artiklid luteri vaimkonna vastu. Sellepärast astus Hurt ,,Sakala" kaastööliste seast välja. 1880. aastal lahkus Hurt Eestist, asudes Peterburi Jaani kiriku eesti koguduse õpetajaks. Jakobson läks tülli ka Jannseniga. 1881. aastal sai Jakobsonist EKmS presidendiks. Samal aastal tapeti keiser Aleksander II, milles süüdistati rahvuslikku liikumist. 1882. aastal Jakobson sai kopsupõletiku ja suri. Aleksandrikooli peakomitees puhkesid vaidlused Hurda ja Köleri pooldajate vahel. Köleri pool võitis ja Köler sai uueks komitee presidendiks.
6.Kooli sulgemine Eesti Aleksandrikool suleti 1906. aasta jaanuaris. Koolile sai saatuslikuks mitmete õpetajate ja õpilaste osavõtt 1905. aasta revolutsiooni sündmustest. Aleksandrikooli järglaseks loetakse 1914. aastal Kõos avatud Eesti Aleksandri Kõrgemajärgulist Alampõllutöökooli, millest tänaseks on läbi mitme asukoha- ja nimemuutuse saanud Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool. 7.Infot kooli kohta veel Aleksandrikooli peakomitees puhkesid vaidlused Köleri ja Hurda pooldajate vahel, mis lõppesid Hurda lüüasaamisega. Uueks peakomitee presidendiks valiti Köler. Johann Köler- eesti rahvusliku maalikunsti rajaja ja rahvusliku liikumise üks juhte. Viis läbi palvekirjade aktsiooni. Oli Eesti Aleksandrikooli üks eestvedajaid. J.V. Jannsen-(1819- 1890) eesti rahvusliku liikumise tegelane ja ajakirjanik. Õppis Vändra kihelkonnakoolis.
. Köler võttis osa mitmetest rahvuslikest üritustest, näiteks oli ta rühmituse ,,Peterburi Patrioodid" üks asutajatest ja peamisi eestvedajaid. Rühmitusse kuulusid eestlased ja eesti asjadega seotud olevad isikud, kes elasid Peterburis. Nende peaeesmärgiks oligi eesti talupoegade aitamine erinevates küsimustes. Köler oli tegev veel Aleksandrikooli Peakomitees ja Eesti Kirjameeste Seltsis. 1864. a. kutsus ta kokku Lubjassaarel talumeeste salakoosoleku, kus koostati palvekiri Venemaa keisrile. Talupoegi üritas ta aidata ka sellega, et pani kõik oma säästud Kuntaugani mõisa ostu Venemaal, et nad saaksid sinna välja rännata. Tehingu tulemuseks oli, et Köler kaotas peaaegu kogu oma varanduse ning see muutis ta vanaduspäevad suhteliselt raskeks.
. Köler võttis osa mitmetest rahvuslikest üritustest, näiteks oli ta rühmituse „Peterburi Patrioodid“ üks asutajatest ja peamisi eestvedajaid. Rühmitusse kuulusid eestlased ja eesti asjadega seotud olevad isikud, kes elasid Peterburis. Nende peaeesmärgiks oligi eesti talupoegade aitamine erinevates küsimustes. Köler oli tegev veel Aleksandrikooli Peakomitees ja Eesti Kirjameeste Seltsis. 1864. a. kutsus ta kokku Lubjassaarel talumeeste salakoosoleku, kus koostati palvekiri Venemaa keisrile. Talupoegi üritas ta aidata ka sellega, et pani kõik oma säästud Kuntaugani mõisa ostu Venemaal, et nad saaksid sinna välja rännata. Tehingu tulemuseks oli, et Köler kaotas peaaegu kogu oma varanduse ning see muutis ta vanaduspäevad suhteliselt raskeks.
süüdistas Jannsenit vana-meelsuses, esitatud süüdistused müüdavuses ja muud pinged aitasid kaasa Jannseni halvatusele 1880 aasta lõpus. Jakobson asus oma pooldajatega üle võtma Hurda poolt juhitud seltse, 1881 valiti Jakobson Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks, seepeale astusid sealt välja Hurda pooldajad, enamuses haritumad liikmed. 1882 haigestus Jakobson kopsupõletikku ja suri. Edaspidi tülitsesid omavahel nt. Aleksandrikooli peakomitees Köleri ja Hurda pooldajad. Tülid lõppesid Köleri poolehoidjate võiduga, uueks peakomitee presi-dendiks 5 valiti Köler. Venestusaeg 1881 asus troonile Aleksander III, kes oli tagurlike vaadetega ja rahulolematust riigis üritas ohjeldada keisri-, isamaa-armastusega, usuga - tõi kaasa venestamislaine ääre- aladel. Aleksander III oli esimene, kes Vene valitseja, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata.
keelne kirjasõna. 5) Suur Lõhe 1878 tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel lahkhelid. Tekkis 2 suunda: 1. Radikaalne suund- Jakobson, majanduse edendamine, vene pooldamine, kiriku eitamine, vaenulikkus baltisakslaste suhtes, põllumeeste selts 2. Mõõduksa suund- Jannsen, Hurt, koostöö baltisakslastega, ettevaatlikus Venemaaga, rõhk haridusel. 1882 haigestus Jakobson kopsupõletikku ja suri. Edaspidi tülitsesid omavahel nt. Aleksandrikooli peakomitees Köleri ja Hurda pooldajad. Tülid lõppesid Köleri poolehoidjate võiduga, uueks peakomitee presidendiks valiti Köler. Ajaloo arvestuse 10.teema: Eesti XIX sajandi II poolel 1) Manasseini revisjon Baltisakslased olid kaevanud, et ei suuda eestlaste ja lätlaste rahvuslikku liikumist vaos hoida. 1882-1883 kontrollis Nikolai Manassein Läänemere kubermange ja talle esitati palju märgukirju nii
Jakobsoni leeri võiduks võib pidada ka "Sakala" nõudmisi kokku võtva pikema märgukirja esitamist uuele keisrile Aleksander III-le eesti seltside ühissaatkonna poolt. Ent siis jäi 40-aastane Jakobson kopsupõletikku ja suri ootamatult 1882. aastal. Kogu eesti rahvas leinas, baltisakslased ei suutnud oma kahjurõõmu varjata. Paraku ei toonud Jakobsoni surm lepitust ja tülid jätkusid. Aleksandrikooli peakomitees teravnes Hurda vahekord Johann Köleriga. Köler soovis Aleksandrikooli jaoks kogutud rahast suure summa laenu võtta, et tasuda Krimmi eesti ümberasujate tarvis ostetud Kuntaugani mõisa eest. Sellele oli Hurt loomulikult vastu. 1883. aastal võeti Hurt Köleri ja tema toetajate eestvõttel Aleksandrikooli peakomitee esimehe kohalt maha. Kartes rahade kaotsiminekut, kandis Hurt omavahelised tülid ametivõimude ette. Ametivõimud nägid
Süvenesid pinged Jannseni ja Jakobsoni vahel. Jannsen leidis, et polevat õige lugeda teda vanameelsete hulka üksnes seetõttu, et ta ,,pääga vastu seina ei taha tükkida". Jakobson, aga süüdistas ikkagi Jannsenit vanameelsuses. Ägenenud ajakirjanduslik võitlus ning Jannsenile esitatud süüdistused müüdavuses aitasid 1880. a. novembris kaasa tema tervise halvenemisele halvatusele. 1882 haigestus Jakobson kopsupõletikku ja suri. Edaspidi jätkusid siiski tülid. Aleksandrikooli peakomitees puhkesid vaidlused Hurda ja Köleri pooldajate vahel. Nimelt soovis Köler osa rahva poolt kooli rajamiseks kogutud rahast laenata väljarännanud eestlaste elujärje parandamiseks: Kuntaugni mõisa ostmiseks Krimmis. Jakob Hurt oli rahva raha sellisele sihipäratule kasutamisele järsult vastu. Vaidlused lõppesid Hurda ja tema pooldajate lüüasaamisega. Aleksandrikooli peakomitee uueks presidendiks valiti Johann Köler.
tervise halvenemisele-halvatusele(1880). Tülid kandusid ka rahvuslikesse organisatsioonidesse. Jakobson asus oma pooldajatega seni Hurda poolt juhitud rahvuslikke seltse üle võtma. Ta valiti Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks, mille peale Hurda pooldajad sealt välja astusid. Rahvuslikku liikumist mõjutas ärevuse kasv kogu riigis. Sakslased nõudsid lõpu tegemist Eesti rahvuslikule liikumisele. 1882 suri Jakobson kopsupõletikku, mis tõi kaasa suure rahvusliku leina. Aleksandrikooli peakomitees puhkesid vaidlused Köleri ja Hurda pooldajate vahel, mis lõppesid Hurda lüüasaamisega. Uueks peakomitee presidendiks valiti Köler. Venestamine- 1880ndatel hakkas Aleksander III Vene impeeriumi ääremaadel ellu viima tagurlikku rahvuspoliitikat. Ta jättis kinnitamata balti aadli privileegid. 1882.a.tuli Balti kubermange revideerima senaator Manassein, kes kogus siin Balti erikorda halvustavaid andmeid. Tema kogutud materjale kasutati venestamise teostamiseks.
Samas tekkisid Hurda probleemid ka sakslastest ametikaaslastega. Süvenesid pinged Jannseni ja Jakobsoni vahel, Jakobson süüdistas Jannsenit vanameelsuses. Jakobson asus oma pooldajatega üle võtma Hurda poolt juhitud seltse, 1881 valiti Jakobson Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks, seepeale astusid sealt välja Hurda pooldajad, enamuses haritumad liikmed.1882 haigestus Jakobson kopsupõletikku ja suri. Edaspidi tülitsesid omavahel Aleksandrikooli peakomitees Köleri ja Hurda pooldajad. Tülid lõppesid Köleri poolehoidjate võiduga, uueks peakomitee presidendiks valiti Köler. Sellises olukorras läks rahvuslik liikumine vastu ajalnud venestusajale. 34. Venestuse algus (15-17) : Manasseini revisjon 1882 - Eesmaärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Eestlaste ja lätlaste poolt esitati senaatorile ligi 50 000 märgukirja, milles kaevati baltisakslaste laiutamise üle ja nõuti eestlaste õiguste suurendamist omal maal
Samas tekkisid Hurda probleemid ka sakslastest ametikaaslastega. Süvenesid pinged Jannseni ja Jakobsoni vahel, Jakobson süüdistas Jannsenit vana-meelsuses. Jakobson asus oma pooldajatega üle võtma Hurda poolt juhitud seltse, 1881 valiti Jakobson Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks, seepeale astusid sealt välja Hurda pooldajad, enamuses haritumad liikmed.1882 haigestus Jakobson kopsupõletikku ja suri. Edaspidi tülitsesid omavahel Aleksandrikooli peakomitees Köleri ja Hurda pooldajad. Tülid lõppesid Köleri poolehoidjate võiduga, uueks peakomitee presidendiks valiti Köler. Sellises olukorras läks rahvuslik liikumine vastu ajalnud venestusajale. 34. Venestuse algus Lk. 15-17 (Manasseini revisjon 1882, Ado Grenzstein, Karl August Hermann, Hugo Treffner, Villem Reiman, Eesti Üliõpilaste Selts, 1884. sinimustvalge õnnistamine)
28 SUURLÕHE JA RAHVUSLIKU LIIKUMISE HÄÄBUMINE Peagi teravnesid vastuolud CRJ ja Hurda vahel, kuna Hurt ei pooldanud "Sakala" kriitikat pastorite ja eriti religiooni aadressil. Hurt astus lehe kaastööliste seast avaliku kirjaga välja ja 1880.a lahkus Peterburisse kirikuõpetajaks. CRJ jätkas mõnda aega tõusvas joones. Tema toetajad saavutasid ülekaalu EKmS-is ja Aleksandrikooli peakomitees. Ta organiseeris nn "Suurmärgukirja" tsaarile, milles väljendusid teatava osa eestlaskonna soovid (Hurt alla ei kirjutanud, kuna nägi kirjas palvet venestamiseks). Kui Hurt väärtustas kultuurilist arengut, siis CRJ pidas tähtsaimaks majandusliku pöörde saavutamist. Võitluses sakslaste vastu tuli toetuda venel valitsusele. CRJ ei näinud võimalikku venestamise ohtu. CRJ surm oli RL allakäigusignaal. Kummagi suurmehe järglased ei olnud oma õpetajate väärilised ja
annaabi.ee 
