Naturalism I. Suund filosoofias, mis käsitleb inimest kui füüsikaliste ja keemiliste protsesside tulemusel kujunenud ja toimivat nähtust, kellel on peenekoeline võime ajuprotsesside ja sihipärase mõistusliku tegevusega kujundada eetilist, esteetilist ja spirituaalset maailma. Peaesindajaid: antiikajal – Lucretius (1. saj. e. m. a.), teos „Asjade loomusest“ (De rerum natura); 19. – 20. sajandil: hispaania-ameerika filosoof George Santayana (1863 – 1952), teoseid: „Ilu taju“ (1896, The Sense of Beauty), „Tõlgendusi luulest ja religioonist“ (1900, Interpretations of Poetry and Religion). II. Suund 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse kirjanduses. Erinevalt sellele eelnenud
Kultism ja kontseptism – 17. sajandi Hispaania barokk-kirjanduses, eriti õpetatud luules omavahel võistelnud stiilid. Kultismi peaesindajaid on poeet Luis de Góngora (1561 – 1627). Tema peateos on poeem „Soledades“ („Üksildused“). Tema kujundid on ülimalt keerulised ja raskesti tõlgendatavad, tegu võib olla kõige keerukama loominguga maailmakirjanduses üldse. Raskesti „lahtimuugitavat“ stiili nimetatakse hermeetiliseks stiiliks, sellepärast on Góngorat nimetatud ka hermetistiks. Samuti kasutatakse kultismi ehk kulteranismi kohta tema järgi nimetust gongorism.
Palju harrastati graafikat, eriti puulõiget. Ekspressionismile (nagu kogu moodsale kunstile Saksmaal) tegi lõpu Hitleri võimuletuleks 1933.aastal. Tähtsamad kunstnikud: · Otto Dix- väga ühiskonnakriitiline, sarkastiline, kujutab inetust, suurlinna pahesid, sõjakoledusi Ernst Ludwig Kirchner- Die Brücke rajajaid, peamine teema: suurlinn ja sealsed inimesed · Karl Schmidt-Rottluff- Die Brücke rajajaid ja peaesindajaid; rõhutab primitiivsust. Robustne, värvikas, ilmekas
), mis 17. sajandi I poolel ühendati Prantsusmaaga (jääb selle kirdeossa). 1613. aastal läks Claude Rooma õppima ja pärast 1625-1627 Prantsusmaa-käiku jäi sinna elu lõpuni. Tema esimene juhendaja oli itaalia kunstnik A. Tassi, kes õpetas talle maastikumaali, kompositsiooni ja maalitehnikaid. Hiljem töötas G. Valsi juures, kus õppis perspektiivi kasutamist. Lorrain oli ta üks juhtivaid ideaalmaastiku viljelejaid ja klassitsistliku maalisuuna peaesindajaid. Tema teoste ainestik on pärit antiikmütoloogiast või Piiblist. Tihti on tema maalidel n.ö. klassikalised varemed ja inimfiguurid vaimulike riietuses või antiikrõivais. On teada, et Lorrain ei olnud kuigi hea inimestemaalija ja lasi need teha teistel kunstnikel. Lorraini eriline panus on aga valguse meisterlik esitamine. Kui kompositsioonilt on tema tööd sarnased, siis iga teos erineb teistest valguse käsitluse poolest. Teda peetakse esimeseks päikesemaalijaks.
Locke ja Descartes Riin Emajõe 12A John Locke Sündis 29. augustil 1632. aastal Wringtonis, Bristoli lähedal ja suri 28. oktoobril 1704. aastal Oatesis, Essexis Ta oli inglise filosoof ja materialistliku sensualismi üks peaesindajaid 1667-75 oli viigide partei liidri lord Shaftesbury teenistuses ja osales poliitilises võitluses Läks valitsuse jälitatuna pagulusse, naasis Inglismaale 1689 Locke`i tunnetusteooria põhiteesi ("mõistuses ei ole midagi, mida varem ei ole olnud meeltes") järgi on meeleline kogemus kõigi teadmiste allikas Locke tunnistab kahesugust kogemust välist ja seesmist (reflektsioon) Vastukaaluks kaasasündinud ideede õpetustele
peategelaseks on enamasti voolava joonega kujutatud naine ning rikkalikult ornamenteeritud tagapõhi. http://ffffound.com/image/184f163325ada4a53edc4c28766604952bd33976 http://www.booksplendour.com.au/bs_mucha.htm Pildil Adele Bloch-Baueri portree Gustav Klimt (1862-1918), Austria maalikunstnik, Viini juugendi peaesindajaid. Ühendas abstraktseid, mosaiikseid pindu realistlikult maalitud "Suudlus" kehaosadega. http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Klimt http://www.arthistoryarchive.com/arthistory/symbolism/Gustav-Klimt.html Edvard Munch kujutas
Tallinna Laagna Gümnaasium Pjotr Tšaikovski lavamuusika Referaat Veronika Tšehhojeva 11B Tallinn 2014 Tšaikovski lavamuusika Pjotr Iljitš Tšaikovski sündis 25 aprill 1840.aastal ja suri 25 oktoober 1893.aastal. Ta oli vene romantistlik helilooja. Tšaikovski oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist ning vene muusika nn. psühholoogilise suuna peaesindajaid. Teda peetakse balleti kui tervikliku sümfoonilise arenguga tantsulis-muusikalise žanri kujundajaks. Paljud tema teosed põhinevad vapustavate elamuste ja õnneunistuste vastuolul. Tšaikovski kuulsus rajaneb suures osas tema ooperitele ja ballettidele. 60ndatel aastatel toimus helilooja väljamurre suurde muusikamaailma. Tšaikovskit hakati siis tõsiselt võtma ja talle pöörati suurt tähelepanu. Helilooja on loonud 6 sümfooniat (I sümfoonia g-moll “Talveunelmad”, IV
Varstu Keskool Referaat J.A.D Ingres Tea Ilisson Juhendaja: Lea Mändmets Varstu 2009 Ingres Ta oli 19 sajandi viimane suur klassitsist Prantsusmaal. Ta oli koos Davidiga üks peamisi klassitsismi peaesindajaid. Oma esimesi õpetusi sai ta oma isalt, kes oli samuti kunstiinimene. 1791 aastal hakkas ta õppima Toulouse akadeemias. 1797 aastal läks ta aga õppima Davidi juurde Pariisi, kelle ideaalid ja kunstinägemus olid talle eeskujuks. 1801 aastal sai ta oma Rooma Preemia maali " Achilleus võtab vastu Agamemnoni saadikud"(lisa 1) eest. Enne Itaaliasse sõitu joonistas ta väga palju ja sellest kujunes välja talle omane stiil-
5. Muud huvitavat lk 10 6. Kokkuvõte lk 11 7. Kasutatud materjalid lk 12 2 Sissejuhatus Pjotr Iljits Tsaikovski(joonis 1) sündis 25 aprill 1840.aastal ja suri 25 oktoober 1893.aastal. Ta oli vene romantistlik helilooja. Tsaikovski oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist ning vene muusika nn. psühholoogilise suuna peaesindajaid. Teda peetakse balleti kui tervikliku sümfoonilise arenguga tantsulis-muusikalise zanri kujundajaks. Paljud tema teosed põhinevad vapustavate elamuste ja õnneunistuste vastuolul. Tsaikovski kuulsus rajaneb suures osas tema ooperitele ja ballettidele. 60ndatel aastatel toimus helilooja väljamurre suurde muusikamaailma. Tsaikovskit hakati siis tõsiselt võtma ja talle pöörati suurt tähelepanu. Refereerin tema elust ja loomingust. Eriti huvitab mind tema elu Haapsalus
+ Hakkab looduse ja inimese uurimisel esmakordselt kasutama kausaalsuse põhimõtet. Siit saab alguse täpisteaduste kujunemine. - Mehhanistlik psühholoogia, - Naturalistlik moraaliteooria - Kõva käe ihaldus riigiteoorias. Temast saavad mõjutusi: J.Locke, Berkeley, Rousseau, Spinoza ja Leibnitz. John Locke 1632 - 1704 J.Locke on üks inglise empirismi peaesindajaid. Empirism on filosoofia, mis muudab kogemuse oma aluseks. Iga teadmine on sõltuv kogemusest ja allutatud selle kontrollile. Tema mõtted riigist, usulisest tolerantsusest ja pedagoogikast mõjutasid valgustust ja poliitilist liberalismi. J.Locke filosoofia keskmes seisab ta tunnetusteooria, mille ta esitab "Essay concerning Human Understanding" ( Katse kirjeldada inimlikku mõistust). Oma teadvuses leiab iga inimene teatud kujutlusi, mida Locke nimetab ideedeks.
Mitteformaalses olukorras - räägid isiklikku kogemust ja juttu. slaid 3: Preformatsiooniteooria - tegemist metafüüsilise arenguteooriaga, kus oletati, et elusolend on valmis sugurakus. Peale viljastumist toimub vaid kvantitatiivne areng (puhtalt kasvab suuremaks, aga kõik on sugurakus juba algselt olemas). Selle teooria lükkas ümber Baer (embrüoloog). slaid 4: John Locke (1632 - 1704). Materialistliku sensualismi peaesindajaid. Tegelt oli arst. Tema peateos.. alustas 1671, lõpetas 1690, "Essee inimmõistusest". Arvamus ja analüüs inimmõistusest, selle võimetest, piiridest ja sünnitistest. Üks peamiseid kriitikaobjekte oli see, et tollel ajal peeti inimese kaasasündinud ideid peamiseks teadmisallikaks, ehk siis see oli üldine arvamus siis. Locke aga arvas, et teadmistes on aistingud ja reflektsioonid. Teine arutlusteema oli primaarsete ja sekundaarsete kvaliteetide teooria
2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või muletulek 1933. aastal. Otto Dix väga ühiskonnakriitiline, sarkastiline, kujutab inetust, suurlinna pahesid, s õjakoledusi. Ernst Ludwig Kirchner Die Brücke rajajaid, pea mine tee ma: suurlinn ja sealsed ini mesed. Karl Schmidt-Rottluff- Die Brücke rajajaid ja peaesindajaid; rõhutab pri mitiivsust. Robustne, värvikas, il me kas. REALISM Sõnal ,, realis m " on õieti kaks tähendust: a) realis m kui suund ( mitte stiil!) b) realis m kui m e etod Üldiseloomustus Realis m kui kunstisuund h õl mab umbkaudu 19. sajandi kolmanda veerandi. Ta hakkas kujune ma Prantsus maa
on vaid maskeeringud. Inimese algne seisund on kõigi sõda kõigi vastu. Riigiteooria. Riigiideaaliks on absoluutne monarhia. Kodaniku kohus on kuuletuda riigi seadustele, mis on üldine südametunnistus. Riigivõim ei tohi sundida kodanikke enesetapule. Riigi ohtlikeimad vaenlased on kodanike isiklikud arvamused ja veendumused. Riigivõimul on alati õigus sekkuda religiooni küsimustesse. Ainus ja õige religoon on riigi poolt tunnustatud kirik. JOHN LOCKE (1632-1704) Inglise empirismi peaesindajaid. Empirismi aluseks on kogemus. Iga teadmine on sõltuv kogemusest ja allutatud selle kontrollile. Tunnetusteooria: Oma teadvuses leiab iga inimene kujutlusi=ideesid, mis pärinevad kogemusest. Iinimesel ei ole kaasasündinud ideid, sünni hetkel sarnaneb inimese mõistus puhtale lehele (tabula rasa). Kujutlused tekivad aja jooksul kogemusest. Eelnevalt on olemas vaid võime kujutlusi luua. Kogemuse allikad on väline meeleline taju (sensation) ja sisemine enesetaju (reflection).
annaabi.ee 
