Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. Päraldisele iseloomulikud jooned: vallasasjad, eeldab peaasja olemasolu, teenib peaasja, peaasja teenimine ei tohi olla ajutine, peaasja ja päraldise vahel on reeglina ruumiline suhe. Kui tsiviilkäibes käibearusaamade tõttu asja ei loeta päraldiseks, siis asi seda ka ei ole. Päraldis lakkab olemast asja lahutamisega peaasjast, kui õigustatud isik ühtlasi väljendab tahet lõpetada päraldise kasutamine peaasja huvides. Lahutamine peab olema lõplik. Päraldise instituudi eesmärgiks on hõlbustada omandamist ja koormamist Päraldisele laienevad õigused ja kohustused, mille esemeks on peaasi. nt. maatüki võõrandamisel läheb üheaegselt üle ka omand päraldistele, hüpoteek laieneb ka kinnisasja päraldistele.
eraldada, ilma et asi häviks või olemuselt muutuks. Oluline osa – ei saa asjast eraldada ilma, et asja olemus muutuks 9. Mis on päraldis? TsÜS § 57 lg 1 - päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Päraldis ei ole peaasja osa – see tähendab, et päraldist saab peaasjast eraldada nii, et see ei kahjusta kumbagi. Päraldiseks on näiteks saapapaelad, trummipulgad, kellapatareid, autohaagis. Toodud näidetest on näha, et üks ja sama asi võib sõltuvalt olukorrast olla käibes kas päraldisena (pulgad koos trummiga) või iseseisva asjana (pulgad ilma trummita). 10. Mis on valdus? AÕS § 32 - valdus on tegelik võim asja üle. Valdus ei sõltu omandiõigusest.
asjaoigus#kinnisomand 4 Kinnisomand ulatub ka kinnisasja päraldistele. Päraldis on asi mis oma olemuselt on vallasasi, teenib kinnisasja olemata ise selle osa ning omamata peaasjata iseseisvat kasutusotstarbet, näiteks trepp. Kinnisomandi päraldisele ulatumise tingimuseks on, et päraldiseks ololev asi peab kuuluma peaasja omanikule ja et päraldiseks olemine ei ole lõpetatud. Päraldiseks oleva asja ajutine lahutamine peaasjast ei lõpeta päraldiseks olemist. 3 1.1.2. Kinnisomandi horisontaalne ulaus Selguse põhimõte eeldab kinnisasja piiride määramist ja tähistamist. Kinnisasja omanik peab tagama piirimärkide säilimise, neid ei tohi muuta ega ümber paigutada.4 Kinnisasjade piiride määramist peetakse üheks vanemaks õiguselu tegevuseks, mis kuni tänapäevani hõlmab kokkulepet, piiride tähistamist kinnisasjal ja sellele järgnevat piiride mõõdistamist
materjali omanikule. Prokuliaanid rõhutasid vormi tähtsust a kaitsesid ümbertöötaja huve.LAHENDUS: ümbertöödatud asi kuulub materjali omanikule, kui asi võib tagasi muutuda materjaliks(metallid). Kui asja enam materjaliks muuta ei saa, nii et sellel on veel oma väärtus, sii jääb asi ümbertöötlejale, kes peab tasuma omanikule materjali väärtuse, niipalju, kui palju ta sellest kasu sai. 4. Vili peaasjast eraldudes muutub iseseisvaks asjaks. Peaasja omanik saab ka vilja ja seda orginaalse omandamise viisina. 5. Accessio-toimub mitme asja omandamisel. Uue asja omanikuks on peaasja omanik. On kolm liitumis: a. Üks vallasasi liitub teisega i. Confusio-kallatkse kokku vedelikud ja sulatatakse metallid ii. Commixtio-segatakse teravilja jne b. Vallasasi liitub kinnisasjaga i
Asja oluline osa on selle koostisosa, mis on asjaga püsivas ühenduses ja mida ei saa asjast eraldada ilma, et asi või sellest eraldatav osa häviks või selle olemus muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa ola eri isikute omandis. 1.1.4. Päraldised Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja oluline osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Päraldist võib peaasjast lahutada, kuid selleks peab olema omaniku tahteavaldus. Peaasi ei järgi päraldise saatust. Kui sõlitakse leping peaasja suhtes, siis päraldis järgib peaasja saatust st, et ei ole eraldi vaja mainida nt, et auto müüakse koos võtmetega. 1.1.5. Vili Asjavilja all mõistetakse asjast loodusjõul või inimese kaasaabil saadavaid saadusi, samuti õigussuhte tõttu asjast saadavat tulu. Õigusviljaks on tulu, mida õigustatud isik saab õigusest
kinnisasjal asuvad masinad, seadmed, tööriistad jm vallasasjad, mis on vajalikud korrapäraseks majandus või kutsetegevuseks sellel kinnisasjaks. Põllumajanduslikuks otstarbeks kasutatava kinnisasja päraldiseks on muuhulgas ka selle majandamiseks kasutatav põllumajandusinventaar, masinad ja loomad, samuti selle maatüki saadused, mis on vajalikud majandamise jätkamiseks järgmise saagini. Asi lakkab olemast päraldis sellest momendist, kui ta lahutatakse peaasjast ja ainult sel tingimusel, kui selle lahutamisega on väljendatud õigustatud isiku tahe lõpetada päraldise kasutamine peaasja huvides. Samas tuleb aga arvestada sellega, et asi ei lakka olemast päraldiseks selle juhul, kui on tegu ajutise eraldamisega peaasjast. Asja kasutamisest saadavaks kasuks on eseme viljad, ja eseme kasutamisest saadavad eelised nim. kasutuseelisteks. Vilja puhul tuleb arvestada sellega, kas on tegu loodusviljaga või on tegu õigusviljaga. Loodusvili on
kinnisasjal. §60. Põllumajandusliku kinnisasja päraldised Põllumajanduslikuks otstarbeks kasutatava kinnisasja päraldisteks on muu hulgas selle majandamiseks kasutatav põllumajandusinventar, masinad ja loomad, samuti maatüki saadused, mis on vajalikud majandamise jätkamiseks järgmise saagini. §61. Päraldise lõppemine (1) Asi lakkab olemast päraldis selle lahutamisel peaasjast, kui ühtlasi on väljendatud õigustatud isiku tahe lõpetada päraldise kasutamine peaasja huvides. (2) Asi ei lakka olemast päraldis selle ajutisel lahutamisel peaasjast. Kasu, koormised ja kulutused §62. Kasu (1) Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). (2) Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu.
kinnisasjal. §60. Põllumajandusliku kinnisasja päraldised Põllumajanduslikuks otstarbeks kasutatava kinnisasja päraldisteks on muu hulgas selle majandamiseks kasutatav põllumajandusinventar, masinad ja loomad, samuti maatüki saadused, mis on vajalikud majandamise jätkamiseks järgmise saagini. §61. Päraldise lõppemine (1) Asi lakkab olemast päraldis selle lahutamisel peaasjast, kui ühtlasi on väljendatud õigustatud isiku tahe lõpetada päraldise kasutamine peaasja huvides. (2) Asi ei lakka olemast päraldis selle ajutisel lahutamisel peaasjast. Kasu, koormised ja kulutused §62. Kasu (1) Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). (2) Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu.
Asja oluline osa ei ole päraldis. Eeldatakse et asja koormamise ja võõrandamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. Päraldisele iseloomulikud jooned: vallasasjad, eeldab peaasja olemasolu, teenib peaasja, peaasja teenimine ei tohi olla ajutine, peaasja ja päraldise vahel on reeglina ruumiline suhe. Kui tsiviilkäibes käibearusaamade tõttu asja ei loeta päraldiseks, siis asi seda ka ei ole. Päraldis lakkab olemast asja lahutamisega peaasjast, kui õigustatud isik ühtlasi väljendab tahet lõpetada päraldise kasutamine peaasja huvides. Lahutamine peab olema lõplik. Nt asja omandamise kohta käivad dokumendid on päraldised. Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Vilja mõiste alla on hõlmatud igasugune kasu mida asja kasutamisest kõige laiemas tähenduses võib saada, mis võib omakorda esineda loodusviljana või õigusviljana. Õigus võib samuti anda õigusvilja s
päraldised, mis nagu olulised osadki alluvad näiteks hüpoteegile (talumaale hüpoteeki pannes laieneb see nii hoonetele kui ka masinatele). Päraldiseksolemise üheks oluliseks tingimuseks on ühise majandusliku eesmärgi olemasolu. Selle puudumisel ei saa ka ole päraldist (nt kui vabrikuhoone ehitamine on veel pooleli, siis ei ole kohaletoodud masinad selle hoone päraldiseks, sest hoonet ei saa ettenähtud eesmärgil kasutada).Päraldise ajutine lahutamine peaasjast ei lõpeta päraldiseks olemist. Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. Sõnast ,,käibes" tuleneb, et selles sättes on silmas peetud valitsevat arvamust, mitte aga asjaosaliste kokkulepet. Asi lakkab olemast päraldis, kui see lahutatakse peaasjast ja kui õigustatud isik avaldab ühtlasi tahet lõpetada päraldiseks oleva asja kasutamine peaasja huvides. Kinnisasja päraldisi
Näiliselt on asi maatükiga ühendatud. Näilised osad, millel säilib õiguslik iseseisvus, kuigi nad on ühendatud maaga. 7. Päraldise mõiste TsÜS § 57 lg 1 - päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Asi lakkab olemast päraldis selle lahutamisel peaasjast, kui ühtlasi on väljendatud õigustatud isiku tahe lõpetada päraldise kasutamine peaasja huvides (TsÜS § 61 lg 1). Oluline on siin püsivus ja tahe. NB! Päraldis ei pea olema sama omaniku kuuluvusega, kuid võib olla. 8. Valduse mõiste, valduse liigid AÕS § 32 - valdus on tegelik võim asja üle. Valdus ei sõltu omandiõigusest. Kui omand on õiguslik võim asja üle, siis valdus faktiline, reaalne võim asja üle. Valdus on õigussuhe isiku ja asja vahel
materjali omanikule. Prokuliaanid rõhutasid vormi tähtsust a kaitsesid ümbertöötaja huve.LAHENDUS: ümbertöödatud asi kuulub materjali omanikule, kui asi võib tagasi muutuda materjaliks(metallid). Kui asja enam materjaliks muuta ei saa, nii et sellel on veel oma väärtus, sii jääb asi ümbertöötlejale, kes peab tasuma omanikule materjali väärtuse, niipalju, kui palju ta sellest kasu sai. 4. Vili peaasjast eraldudes muutub iseseisvaks asjaks. Peaasja omanik saab ka vilja ja seda orginaalse omandamise viisina. 5. Accessio-toimub mitme asja omandamisel. Uue asja omanikuks on peaasja omanik. On kolm liitumis: a. Üks vallasasi liitub teisega i. Confusio-kallatkse kokku vedelikud ja sulatatakse metallid ii. Commixtio-segatakse teravilja jne b. Vallasasi liitub kinnisasjaga i
Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. Päraldisele iseloomulikud jooned: vallasasjad, eeldab peaasja olemasolu, teenib peaasja, peaasja teenimine ei tohi olla ajutine, peaasja ja päraldise vahel on reeglina ruumiline suhe. Kui tsiviilkäibes käibearusaamade tõttu asja ei loeta päraldiseks, siis asi seda ka ei ole. Päraldis lakkab olemast asja lahutamisega peaasjast, kui õigustatud isik ühtlasi väljendab tahet lõpetada päraldise kasutamine peaasja huvides. Lahutamine peab olema lõplik. Päraldise instituudi eesmärgiks on hõlbustada omandamist ja koormamist Päraldisele laienevad õigused ja kohustused, mille esemeks on peaasi. nt. maatüki võõrandamisel läheb üheaegselt üle ka omand päraldistele, hüpoteek laieneb ka kinnisasja päraldistele. KASU JA KULUTUSED Kasu (TsüS § 62)
annaabi.ee 
