(Dekreet oikumeeniast, 3). , Paavst ehk Rooma paavst on katoliku kiriku pea ja ühtlasi üks patriarhidest. Ametlik tiitel: Rooma piiskop, Jeesuse Kristuse asemik, apostlite järglane, algkiriku pea, Õhtumaa patriarh, Itaalia priimas, Rooma kirikuprovintsi peapiiskop ja metropoliit, Vatikani Riigi Suverään, Jumala teenrite teener (Episcopus Romanus, Vicarius Christi, Successor principis apostolorum, Caput universalis ecclesiae, Pontifex Maximus, Patriarcha Occidentis, Primatus Italiae, Archiepiscopus ac metropolitanus provinciae ecclesiasticae Romanae, Princeps sui iuris civitatis Vaticanae, Servus Servorum Dei). Kreekakeelset sõna "pappas" ('isa') kasutati Hommikumaal algselt abtide, piiskoppide ja patriarhide kohta. Alates 5. sajandist nimetati sedasi Rooma piiskoppi, kellest sai läänekiriku pea. Esimesena võttis endale selle tiitli Leo I Suur, keda kutsuti ka Rooma salakeisriks
aegade · Türannia kui levinud sõimusõna -> terminitega mängimine · 17. saj. Inglise vabariiklased : monarhia=türannia (monarhia kui selline on ebaseaduslik kõik "monarhid" on tegelikult türannid) · Thomas Hobbes: nimetame "türanniks" neid monarhe, kes meile ei meeldi aga see ei muuda veel asja olemust. Seega türannia=monarhia, ent positiivses mõttes 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Robert Filmer "Patriarcha" ("Kuningate loomuliku võimu kaitse rahva ebaloomuliku vabaduse vastu") Absoluutse monarhia argument Piibli toel: Jumal andis maailma Aadamale valitseda, esimese "isa" järglaste valitsus on ainuke legitiimne valitsus. Kehtib pärimisprintsiip. Paralleel riigiga on perekond, kus valitseja on pereisa. Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad neisse. Loomulikku vabadust ega võrdsust pole. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal
Teiste hulka kuulusid Aabraham, Mooses ja Lunastaja, kes on meile edasi andnud jumalariigi seadused. 13.: · Locke, ,,Teine traktaat valitsemisest". §1-14: Slavery is so vile and miserable an estate of man, and so directly opposite to the generous temper and courage of our nation; that it is hardly to be conceived, that an Englishman,much less a gentleman, should plead for it. And truly I should have taken Sir Robert Filmer's Patriarcha, as any other treatise, which would persuade all men, that they are slaves, and ought to be so, for such another exercise of wit, as was his who writ the encomium of Nero; rather than for a serious discourse meant in earnest, had not the gravity of the title and epistle, the picture in the front of the book, and the applause that followed it, required me to believe, that the author and publisher were both in earnest. I therefore took it into my hands
Hobbes: monarhi huvi = riigi huvi · Hobbes: monarh ei ole loodud Jumala poolt, vaid inimesed loovutavad oma loomuliku vabaduse (piiramatu võimu) vabatahtlikult · Millele Hobbes vastandus: o vabariiklased, kes rääkisid rahvasuveräänsusest o Jumaliku õiguse (divine right) teoreetikud 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Robert Filmeri (1588-1653) "Patriarcha" 1680 ("Kuningate loomuliku võimu kaitse rahva ebaloomuliku vabaduse vastu") Absoluutse monarhia argument Piibli toel: · Jumal andis maailma Aadamale valitseda · Esimese "isa" järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus. Pärimisprintsiip. Parallelism: Perekond = riik. Valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim). Kaasaegsetele kõlas loomulikult Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse
Absolutistlikud mõtlejad Hobbes ja Bodin leiavad , et monarhia on eelistatud vorm , kuid mitte ainuvõimalik vorm. Hobbes ütleb , et monarh suudab kõige paremini tagada riigi huve, sest tema enda ja riigi huvid on samad. Ta ütleb ka , et inimesed on monarhi vabatahtlikult valitsema lasknud, sest nad arvasid, et see on Jumala tahe. Jumaliku õigus ja paternalism Kõige levinum suund. R. Filmeri (1588-1653) ,,Patriarcha" (Kuningate loomuliku võimu kaitse rahva ebaloomuliku vabaduse vastu). Absoluutse monarhia argument piibli toel : Jumal andis maailma Aadamale absoluutse võimu oma järglaste üle ja Aadam pärandas seda edasi oma poegadele. Parallelism : perekond=riik. Valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim). Samas omas valitseja oma ,,laste" üle mõõga- ja kohtuvõimu. Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomuliku vabadust ega võrdsust pole.
and Overthrown. The Latter is an Essay Concerning The True Original, Extent, and End of Civil Government). Siin ja edaspidi tõlkija märkused. 2 Siin ja edaspidi järgitakse kaldkirja puhul autori kasutust, v.a pärisnimedes, tsitaatides ja viidetes Piiblile. Viimasel juhul, nagu ka piiblisalmide tõlgetes, kasutatakse Eesti Piibliseltsi poolt 2000. aastal väljaantud Piiblit. 3 "Esimeses traktaadis" arvustas Locke Robert Filmeri (15881653) 1680. aastal ilmunud raamatu Patriarcha, or the Natural Power of Kings väiteid, mille järgi Aadam sai maailma kuningaks kohe pärast seda, kui Jumal oli ta loonud, mistõttu kuningavõimtuleneb Jumalast ja kõikmaailma valitsejad on seejärel saanud oma valitsemisõiguse pärandiõiguse teel Aadamalt. Locke'i sõnul seisneb Filmeri meelest see isalik võim "jumalikus ja muutumatus valitsemisõiguses, mille kaudu isal või valitsejal on
vooruslikku valitsejat? 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Bodin ja Hobbes: monarhia on eelistatud, ent mitte ainuvõimalik vorm. Hobbes: monarhi huvi = riigi huvi Hobbes: monarh ei ole loodud Jumala poolt, vaid inimesed loovutavad oma loomuliku vabaduse (piiramatu võimu) vabatahtlikult Millele Hobbes vastandus: a. vabariiklased, kes rääkisid rahvasuveräänsusest b. Jumaliku õiguse (divine right) teoreetikud Robert Filmeri (1588-1653) "Patriarcha" 1680 ("Kuningate loomuliku võimu kaitse rahva ebaloomuliku vabaduse vastu") Absoluutse monarhia argument Piibli toel: c. Jumal andis maailma Aadamale valitseda d. Esimese "isa" järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus. Pärimisprintsiip. Parallelism: Perekond = riik. Valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim). Kaasaegsetele kõlas loomulikult Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomulikku vabadust ega võrdsust pole 6
17. saj. Inglise vabariiklased: monarhia=türannia (igasugune monarhia on Jumaliku õiguse (divine right) ja paternalismi teoreetikud ebaseaduslik – kõik “monarhid” on tegelikult türannid) Jumalik õigus ja paternalism Thomas Hobbes: nimetame “türanniks” neid monarhe, kes meile ei meeldi – Robert Filmeri (1588-1653) “Patriarcha” 1680 (“Kuningate loomuliku võimu aga see ei muuda veel asja olemust. kaitse rahva ebaloomuliku vabaduse vastu”) Ainuvõimu ideoloogiad: Absoluutse monarhia argument Piibli toel: keskaegne kuningavõim Jumal andis maailma Aadamale valitseda
· vabariiklased, kes rääkisid rahvasuveräänsusest ja et võim kuulus algselt rahvale ja rahvas polegi seda loovutanud, kõik valitsejad on saanud võimu laenuks. Võim on valitsejatele delegeeritud. Hobbes: võim on lõplikult ära antud · Jumaliku õiguse (divine right) teoreetikud kuningavõim on Jumala ja Jumal valitseb justkui isa oma laste üle Jumalik õigus ja paternalism · Robert Filmeri (1588-1653) "Patriarcha" 1680 ("Kuningate loomuliku võimu kaitse rahva ebaloomuliku vabaduse vastu") levis käsikirjana, trükiti 1680. aastal. Rahvavõim on kunstlik, on haaratud ebaõiglaselt · Absoluutse monarhia argument Piibli toel: · Jumal andis maailma Aadamale valitseda · Esimese "isa" järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus. Pärimisprintsiip. · Parallelism: Perekond = riik. Valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim).
Esimeses traktaadis kritiseerib ta Robert Filmeri (1588-1653) väidet, et kõik võim ühiskonnas on patriarhaalne, st pärineb isa-liini kaudu ja et kaasaegne kuninglik võim on otse tulnud Aadama ja Jumala kaudu ning seega kuninglik võim on absoluutne. Filmer leidis, et ühiskondlikku lepingut pole vaja poliitilise võimu õigustamiseks, ka uskus ta, et võim võib olla ka piiramatu, kuna on pärit Jumala tahtest ja on seega vaieldamatu. Filmer oli küll surnud, kui tema tähtsam teos Patriarcha ilmus 1680 ning et tegemist oli populaarse raamatuga, tuli Locke'il just sellega polemiseerida. Esimene Traktaat Valitsemisest on kriitika, Teises Traktaadis on esindatud rohkem positiivne, ülesehitav nägemus võimust ja valitsemisest. 29 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Poliitilise võimu spetsiifilisus
Esimeses traktaadis kritiseerib ta Robert Filmeri (1588-1653) väidet, et kõik võim ühiskonnas on patriarhaalne, st pärineb isa-liini kaudu ja et kaasaegne kuninglik võim on otse tulnud Aadama ja Jumala kaudu ning seega kuninglik võim on absoluutne. Filmer leidis, et ühiskondlikku lepingut pole vaja poliitilise võimu õigustamiseks, ka uskus ta, et võim võib olla ka piiramatu, kuna on pärit Jumala tahtest ja on seega vaieldamatu. Filmer oli küll surnud, kui tema tähtsam teos Patriarcha ilmus 1680 (Hollandis olles kirjutas sellele ilmselt vastu, kuigi avaldatakse traktaadid hiljem) ning et tegemist oli populaarse raamatuga, tuli Locke'il just sellega polemiseerida. Esimene Traktaat Valitsemisest on kriitika, Teises Traktaadis on esindatud rohkem positiivne, ülesehitav nägemus võimust ja valitsemisest. ,,life, liberty, and property" ja ,,consent of the governed" (alamate nõusolek) on pea sõna-
annaabi.ee 
