28. Mis on staas? Milline see on? Staas on verevoolu lakkamine kapillaarides. See võib olla ajutine või püsiv. Toob kaasa erütrotsüütide kokku kleepumise, vere vedela osa väljumine veresoonest, tursete teke. Võib põhjustada pöördumatuid muutusi kudedes. 29. Kuidas jaotatakse väheveresust? Millised need on? Väheveresus jaotatakse üldiseks ja kohalikuks. Üldine on vere üldhulga langus-digeemia, erütrotsüütide hulga langus- aneemia. Kohalik on isheemia ning on tingitud arteriaalse vere juurdevoolu vähenemisest elundisse. 30. Mis on väheveresuse põhjused ja millised on tagajärjed? Põhjused: angiopasm-veresoone ahenemine, veresoone kompressioon, veresoone ummistumine, vereringe ümberjaotamise korral. Tagajärjeks võib olla atroofia, nekroos (rakkude hukkumine). 31. Mis on tromboos? Tromboos on elupuhune vere hüübimine veresoontes või südameõõnes. Tromb on alati kinnitunud. 32
- sidekoestumine kudedes taaspöördumatu! 9/20/2013 7 9/20/2013 8 Väheveresus 1 /Hypaemia/ Väheveresus 2 /Hypaemia/ kohalik - isheemia üldine on tingitud arteriaalse vere juurdevoolu vere üldhulga langus oligeemia vähenemisest elundisse (Oligaemia) - põhjused: erütrotsüütide hulga langus aneemia angiospasm - veresoone ahenemine, (Anaemia) veresoone kompressioon,
Elund suureneb, on sinakas. Tagajärjed: turse, verevalumid, atroofia, rasvdüstroofia, sidekoestumine(mittepöörduv) 2)STAAS Verevoolu lakkamine kapillaarides, võib olla ajutine ja ka püsiv. Erütrotsüütide kokkukeepimine, vedela osa väljumine veresoontest, turseteke. 3)VÄHEVERESUS EHK HÜPEEMIA. HYPAEMIA Üldine väheverersus: vere üldhulga või koostisosa vähenemine oligeemia- vere üldhulga vaesus aneemia- erütrotsüütide üldhulga/hb langus Kohalik väheveresus ehk isheemia: vähe voolab arteriaalset verd juurde. elund väheneb mõõtmetelt, temp langeb, värvuselt kahvatu. 4)TROMBOOS THROMBOSIS Tromboos on elupuhune vere hüübimine veresoontes või südameõõntes, mille tagajärjel tekivad trombid. Veri jääb kinni. Tromb on alati kinnitunud. Põhjused: verevoolu aeglustumine, põletikused protsessid, veresoone seina kahjustus, vere hüübivuse tõus. Tagajärg: surm, nekroos, emboli teke, võib lubjastuda 5)EMBOOLIA: liigub ja kinnistub
Patoloogia Termin patoloogia on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest pathos (haigus) ja logos (õpetus). Seega siis õpetus haigustest. Patoloogia on bioloogia ulatuslik osa, mis uurib eluprotsesside kulgu muutunud või häiritud organismis. Patoloogiline anatoomia kui üks patoloogia alajaotustest uurib haiguslikult muutunud organismi ehitust, patoloogiline füsioloogia aga talitlust. Tänapäeval kattuvad omavahel terminid patoloogia ja üldine patoloogia. Eripatoloogia aga käsitleb erinevate elundkondade ja elundsüsteemide või oma iseloomult erinevate haiguste patoloogiat. Käesolevas loengukonspektis eripatoloogia käsitlemist ei leia. Patoloogia on seega vahedistsipliin meditsiinis, mis seob üldbioloogilisi distsipliine nagu anatoomia, füsioloogia ja biokeemia kliinilistiga. Ta on vajalik haiguste ja haiguslike protsesside olemuse mõistmiseks.
BIOMEDITSIIN | DMK0041 KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA | TTÜ kevad 2010 1. Biomeditsiini mõiste; meditsiini alusteadused ja nende tähendus. Biomeditsiin on teaduste kogum, mis uurib inimese bioloogiat ja haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: Morfoloogia õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest. Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus. Patoloogia haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest. Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, kude (histo) ja tsüto (rakkude) tasandil. 2. Inimese ontogenees; organismi ehitus ja talitus: tasemed; inimese organsüsteemid. Ontogenees ehk isendi individuaalne areng. Inimese ontogenees jaguneb: (1) sünnieelne e embrüonaalne e üsasisene prenataalsene e antenataalne
BIOMEDITSIIN Biomeditsiin - teaduste kogum, mis uurib 1) inimese bioloogiat 2) haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: morfoloogia, füsioloogia, patoloogia Morfoloogia: õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus Patoloogia on haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest pathos (haigus), logos (teadus) Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, koe (histo) ja rakkude (tsüto) tasandil Bios elu; Pathos kannatused, haigused Ontogenees ehk isendi arenemine ehk individuaalne areng: on üksiku organismi areng organismi
I EKSAM Haiguse komplikatsioon- KOMPLIKATSIOON e. TÜSISTUS COMPLICATIO,-onis, f teiste organsüsteemide talitluslike häirete lisandumine Staas e verepais- STAAS stasis, -is, f. e. verepais tekib verevoolu aeglustumise või peatumise tagajärjel veresoontes, peamiselt kapiillaarides. Põhjused venoosne hüpereemia, sokk, põletik, nakkushaigused, keemilised tegurid jne. Tulemus veresoontes toimub erütrotsüütide agregatsioon e. kokkukleepumine. Staasi korral ei toimu vere hüübimist ja hemolüüsi. Staas on tagasipöörduv (reversiibelne) - põhjuste kõrvaldamisel võib verevool taastuda, organi talitlus normaliseeruda ning kaob erürotsüütide agregatsioon. STAASI LIIGID 1. ISHEEMILINE STAAS arteriaalses süsteemis esinevate takistuste tagajärjel tekkinud verevoolu katkemine kapillaarides 2
toodanguks ja mida vähem kulub söödaenergiat kehatemperatuuri säilitamiseks. Keskkonna temperatuurivahemikku, milles organism hoiab termoregulatsiooni abil kehatemperatuuri suhteliselt stabiilsena, nim regulatsioonialaks. Regulatsiooniala madalamatel temp toimib keemiline termoregulatsioon, kus a/v intensiivistamisega toodetakse täiendavat soojust. Regulatsiooniala kõrgematel temperatuuridel käivituvad mehhanismid, mis aitavad juhtida üleliigset soojust kehalt ära aurumise teel. Termoneutraalsuse ehk komforditsoon on keskkonna temp vahemik, mille puhul soojustootlust ja soojusest vabanemist pole kehatemperatuuri säilitamiseks vaja reguleerida. Looma termoregulatsiooni mehhanismid töötavad minimaalse koormusega ja kehatemp reguleeritakse eelkõige käitumuslikult ja perifeerse verevoolu abil. Alumine kriitiline temperatuur: käitumuslikud
müokardiit lihaskesta põletik, tunnusteks üldine nõrkus, teket soodustab külmetumine ja väsimus perikardiit südame väliskesta (epikardi ja südant ümbritseva perikardi) põletik, serooskilede puhul võivad tekkida fibriinist liited (adhesioonid) epi- ja perikardi vahel tekitavad pidevat valu pankardiit põletikus kogu südame sein, kõikvõimalikud nähud · Südamelihase verepuudus e müokardi isheemia tavaliselt südame arterite ahenemisest või sulgusest tingitud verevarustuse puudulikkus, kui müokardi rakud juba surevad, siis tekib infarkt Südameõõs on vaheseinte abil jagatud kaheks pooleks parem pool (venoosne veri) ja vasak pool (arteriaalne veri), ning kumbki pool omakorda kaheks ülemised osad on kojad, alumised on vatsakesed. Välispinnal on kodade ja vatsakeste piiril näha pärgvagu; vatsakeste vahel eesmine ja tagumine vastakestevaheline vagu
maapinna puudutamisel natuke painutatud sõrmega tekib tahtmatu värisemine või tõmblemine. Värisemise põhjus on lihaste korduvad rütmilised reflektoorsed kokkutõmbed), lihasatroofia vähene või puudub, pindmised refleksid madalad, kahjustus rohkem kaugel kui lähedal, kätel rohkem sirutajal kui painutajal, jalgadel vastupidi. Spastiline parees esineb näiteks järgmiste haiguste korral: insult - isheemia, hemorraagia, truumor, trauma, entsefaliit, laste tserebraalparalüüs, sclerosis multiplex, amüotroofiline lateraalskleroos (ALS). Perifeerne ehk lõtv halvatus - perifeerse motoorse neuroni kahjustuse tagajärjel. Perifeerse ehk lõdva halvatuse korral on refleksid madalad või nõrgenenud, toonus langenud, patoloogilisi reflekse ei vallandu, lihasatroofia (lihaste kõhetumine) väljendunud, fastsikulatsioonid (tahtmatud lihastõmblused).
................................................................... 444 31.3. Kaitsemeetmed kiirabitöötajatetele ................................................................................... 445 31.4. Saastumine nakkusohtlike ainetega ................................................................................... 447 32. Kannatanu päästmise põhiprintsiibid ....................................................................................... 450 33. Vigastuste tekkimise mehhanismid .......................................................................................... 462 33.1. Vigastuste põhjused........................................................................................................... 463 34. Peataumad ................................................................................................................................ 479 35. Rindkerevigastused ...........................................................................................