saanud. Vaimude valitsemine Kaastunde jumalanna Guan Yini raevuka kehastuse Da Shi Ye kuju asetavad taoismi preestrid templi ette vaimude kuu alguses, tavaliselt augustis. See jumalus valitseb paljusid vaime, kelle heaks riitusi toimetatakse. 4. Eetika, moraal ja seadus Nagu mitmeid teisi Ida usundeid, nähakse ka taoismi kui teed, mis võimaldab elada eetilist elu. Kuigi Lääne inimestele võib tunduda usk, mis aktseteerib maailma sellisena nagu ta on, liialt passiivsena, on taoismsi ka mitmid ettekirjutisi, mis õpetavad inimesi teisi austama ja elama hüvelist elu. Kolm teed Hiinas kombineeritakse taoismi eetilisi eesmäeke sageli konfuatsinismi ja budismi omadega. Taoistid võtsid omaks sellise konfuatsianistliku vooruse nagu austus korra vastu ja ning budistliku enesearendamise ideaali ja moraalsel teel käimise ideaali. Nad mõistsid, et need kolm teed pakuvad üksteist vältida liialdusi kõigis ja võtta omaks taoistlikke tarkade õpetusi.
Avatud küsimused annavad inimesele võimaluse ennast avada ning meile temast rohkem teada saada. Inimese olemust ei ava mitte ainult tema vastused meie küsimustele. Palju informatsiooni annab tema käitumine intervjuu ajal. Seetõttu on oluline olla tähelepanelik ning jälgida, kuidas inimene ennast tunneb. Tuleb püüda jälgida, kuidas inimene kohaneb olukorraga, kas ta suudab jääda rahulikuks; kuidas ta räägib, kuidas mõjub inimesena aktiivsena või passiivsena, sõbralikuna või külmana. Kindlasti tuleb vahetud muljed ja teatav esmane hinnang kirja panna vahetult pärast intervjuu lõppu. Intervjuu lõpus on oluline võimaldada inimesel esitada omapoolseid küsimusi. Küsimused näitavad ühelt poolt, mille vastu inimene huvi tunneb, ning teiselt poolt võimaldavad teil anda täiendavaid selgitusi asjade kohta, millest te võib-olla olite unustanud rääkida või polnud oluliseks pidanud.
puhul luuakse ettekujutus) -> reprodutseerimine käitumismudel väljendub praktiseerides -> motivatsioon mudel, mis omandati realiseerub kinnistuse eesmärgil SOTSIAAL-KONSTRUKTIVISTLIKUD teooriad JEAN PIAGET - oluline õppija enda aktiivsus ja huvi, mis tuleb seest - seesmine motivatsioon paneb vanad asjad ühendama uutega - teadmine on sümboolne, tekib mentaalse konstruktsiooni tulemusena - (biheiviorism näeb õppijat passiivsena, lõplik; absoluutne) - Konstruktivistlik õppimine olen ise aktiivne, et oma reaalses elus probleeme lahendada - Mudel: aktiivne, mõtestatud, reaalne elu, õiged lahenduskäike/ vastuseid võib olla mitu, õppiminekoostöös teiste õppijatega, peame looma tähenduse (personaalne tähendus - > kuhu see sobib), ühe ja ainuõiget tõde/teadmist pole (tähtis pole see, mida öeldakse, vaid kuidas aru saadakse)
t. ka elitaarsed objektid võivad leida “rahvalikku” kasutust. • Esialgu vastandati selgelt eliidikultuuri ja rahvakultuuri. Selles vastanduses nähti üht peamist kultuuridünaamika mootorit. Hiljem vastandused pehmenesid, rohkem rõhuti dialoogile ja vastastikustele laenudele; kahepooluselise mudeli asemel räägiti mitmepooluselisest mudelist. • Kui esialgu kiputi rahvakultuuri käsitama passiivsena, mis pelgalt laenab oma arusaamu eliidikultuurist, siis hiljem hakati toonitama rahvakultuuri aktiivset ja dünaamilist iseloomu, kahe pooluse interaktsiooni. Ühe enam hakati toonitama kultuuritarbimist kui originaalset ja loovat tegevust. Mihhail Bahtin (1895–1975) • Üks kõige esimesi katseid süstemaatiliselt analüüsida keskaja ja varauusaja rahvakultuuri.
institutsioonid, mida nii biheivorism ja ratsionaalse valiku teooria eitasid. Institutsioonid mõjutavad poliitilise päevakorra kujunemist, teabe kättesaadavsut ja loovad otsuste jõustamise mehhanismid - > vähendab individuaalse käitumise määramatust ja teeb selle kergemine ettearvatavamaks - > kuidas reeglid, normid ja institutsioonid mõjutavad poliitikat? Klassikaline institutsiooniteooria - nägi inimest e toimijat peamiselt passiivsena, kel tuleb kohaneda institutsioonide reeglitega - > tõlgendati inimeste poliitilist käitumist, lähtudes põhiseadusest ja õiguskorrast Uusinstitutsionalism - rajaneb eeldusel, et inimtegevuse tulemusena tekkinud struktuurid pole pelgalt passiivsed piirajad või regulaatorid, vaid neil on terve hulk kasulikke funktsioone Võim - mehhanism, mille abil suudetakse saavutada püstitatud eesmärke ning
väljendab keha dünaamiline poos, käele toetuva pea raskus, näo miimika. Rodini teine samateemaline kuju kannab tiitlit Mõte. See on portree noorest naisest, kes tervenisti kängitsetud marmorblokki ja vaid longus tanutatud pea ulatub välja, lõug kivvi vajunult (reprod 2.1 ja 2.2). Neis kahes kujus on võimendunult leidnud väljenduse soospetsiifika: MEES on kujutatud aktiivsena, tegutsejana, subjektina, mässajana oma mõtete (või tunnete) vastu, NAINE passiivsena, alistuvana oma mõtetele, tardununa, pigem objektina. Proovige kujutleda vastupidiselt?! 3 4 Rodini lääneliku mõtleja arhetüüpi reflekteerib Korea päritolu, Euroopas Fluxus- liikumise kandvaks jõuks saanud Nam June Paik installatsioonis Triangel: Video- Buddha ja Video-Mõtleja (4 monitori, 2 videokaamerat, 2 skulptuuri, 2 statiivi; 1976 (1991)) ida mõtleja kui mediteerija kaudu, asetades mõlemad
alusel: vanus, sugu, rahvus, elukoht, usk jne). Protsessid ja protsessiosaliste rollid Situatsioon ehk protsess vormistatakse lausena, sh protsessid, osalised, tingimused. Protsessiliigid: - Materiaalsed (nt väed viiakse Iraagist välja) osalised: agent, siht (nt valitsus toob väed Iraagist koju) – on tegija ja see, mille või kelle suhtes tehakse. Kas on lauses kirjeldatud aktiivsena (agent) või passiivsena? metafoorne agent (nt kujunduse ühtlustamine lihtsustab rahatähe äratundmist) – kas toimija on inimlik tegutseja (agent) või on metafoor (asi, nähtus, mis protsessidele mõju avaldab)? Toimumisprotsessid (nt koalitsioon lagunes). - Mentaalsed: 1) Mõtlemisprotsessid (nt valitsus mõtleb tuleva aasta eelarve peale) 2) Tundmisprotsessid 3) Tahtmisprotsessid 4) Tajumisprotsessid (nt koalitsioon näeb vajadust)
Ajaloolaste tähelepanu hakkasid pälvima rituaalne käitumine, suuline kultuur, sümbolid, kehalisus, karneval, naer jms. Ajalooteaduse pürgimine "totaalse ajaloo" poole, soov analüüsida kogu ühiskonda, mitte ainult selle ülemist kihti, mis oli traditsioonilise (kultuuri)ajaloo uurimisobjekt. Arengud: Esialgu vastandati selgelt eliidikultuuri ja rahvakultuuri. Hiljem vastandused pehmenesid. Kui esialgu kiputi rahvakultuuri käsitama passiivsena, mis pelgalt laenab oma arusaamu eliidikultuurist, siis hiljem hakati toonitama rahvakultuuri aktiivset ja dünaamilist iseloomu, kahe pooluse interaktsiooni. Ühe enam hakati toonitama kultuuritarbimist kui originaalset ja loovat tegevust. Kui esialgu püüti rahvakultuuri uurida ennekõike n-ö rahvalike objektide põhjal (rahvakirjandus, rahvakunst jne), siis hiljem jõuti arusaamani, et rahvakultuur ei ole omane mitte niivõrd objektidele, kuivõrd iseloomustab
Membraani aja- ja pikkuskonstant. Elektrotooniliste e passiivsete nähtuste sõltuvus närviraku omadustest. https://wiki.brown.edu/confluence/download/attachments/13802/BN102+Passive+2007.pdf?v ersion=1 Elektrotoonilised ehk passiivsed omadused on need omadused, mis võimaldavad (närvi)rakul impulssi edasi kanda ilma voltaažtundlike kanalite avamiseta ehk ilma membraani elektrijuhtivuse muutuseta. Elektrotooniliste potentsiaalide tekke eelduseks on ,et membraan käitub passiivsena. Maali-Liina, jaanuar 2012 Kolm omadust : Sisendtakistus- määrab, kui palju potentsiaal muutub. rakusisene aksiaalne takistus- määrab, kui kaugele ja kui kiiresti impulss levib. Tsütoplasma takistuse ja närvi diameetriga määratud. 8
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 kannatuse hinnaks on aga tsivilisatsiooni kiire areng tänu igat liiki loova potentsiaali edasiarendamisele, ning lisaks sellele ka tugevate ja andekate võimalus elada täisverelist elu, mis Nietzsche arvates on üks olulisemaid inimese eesmärke. Religioosne moraal on enesepettus, kuna preestrid püüdsid kujutada inimest nõrga ja passiivsena, siis oli vaja kedagi, kes oleks kõikvõimas ja tugev. Selleks mõeldi välja jumal, kes kujundati oma meele järele, et oleks, et keda tänada ja keda karta. Nietzsche peab enda ülesandeks kummutada valearusaam jumalast ning näidata inimesele taas, et inimene ise on kõige hea ja ilusa looja. Preestrid, kui jumala ja inimeste vahendajad, on Nietzsche arvates petised, kes kasutavad religiooni ära inimeste mõjutamiseks. Tänu usule on inimesi võimalik kasutada kui tööriistu teatud
asendamatu. See aga ei vähenda ettevaatliku suhtumise vajadust ega võimalda läbi ajada saadud vastete kontrollimiseta mõnest usaldusväärsest allikast. Ja paraku näitab keelenõu kogemus, et asjatundlikke sõnastikukasutajaid on väga vähe. Kas emakeeles kirjutamisel võib abi tarvis minna? Siin loetletud sihtrühma ja eesmärgi dimensioonid on omavahel sõltu- matud, nt võib ka võõrkeele-emakeele suunalist sõnastikku kujutleda nii passiivsena kui ka aktiivsena. Neist esimene, mis aitab emakeele abil võõrkeelt mõistetavamaks teha, on küll harjumuspärasem, aga märkimist väärib ka teine tegelikult üsna levinud tüüp, kus uue või areneva eriala sõnastiku lähtekeel on parajasti populaarne dominantkeel (nt inglise) ja sihtkeel mõni kohalikuma tähtsusega keel (nt eesti). Isegi kui sõnastik antakse välja ja levitatakse Eestis ehk üsna ilmselt pigem eesti kui inglise emakeelega lugejatele, võib erialainimeste