Esimeses peatükis iseloomustan universaale ja nende vaidlust üldiselt. Teises, kolmandas ja neljandas puudutan erinevaid seisukohti ning ühte tuntumat filosoofi, kes on vastavat seisukohta pooldanud. Universaalide tüli Universaalid on filosoofias üldised ideed. Universaalideks (ld universalis 'üleüldine') nimetatakse abstraktsed objekte-omadusi, suhteid ja arve. Sõna "universaal" tähistab niisugust oletatavat identiteeti, mis on korduva iseloomuga: miski, mida paljud erinevad partikulaarid võivad kehastada ehk instantsieerida (instance tähendab inglise keeles esinemisjuhtu). Traditsiooniliselt jagatakse universaalid kahte laia klassi: omadused (properties) ja seosed (relations). Neid vastandatakse konkreetsetele objektidele ehk partikulaaridele. Partikulaar on üksikmõiste, mis tähendab üksikasja. Universaalidest saame mõelda, konkreetseid objekte aga meeltega tajuda. Partikulaar on mistahes konkreetne objekt ("asi" kõige laiemas mõttes).
(nt. silma nägemiseks jne) • Kriitika: Ka Jumal peab olema korraldatud suunava jõu poolt. Kui on võimalik Jumal ilma suunajata, siis võib ju olla ka looduses asju, mis on ilma suunamata. • Universaalid (üldmõisted) - kas üldistele mõistetele (nt. õnn, õiglus, elusolend) vastab omaenese iseseisev reaalsus? On need midagi konkreetset või on need abstraktsioonid? UNIVERSAALIDE TÜLI • Abstraktsed objektid • Omadused, suhted, arvud • Partikulaarid - konkreetsed objektid, aga saab luua ka üldistusi • Need on kõik lauad universaalid aga laud laud laud on partikulaarid • Meelelises maailmas • Konkreetsed objektid • KAS UNIVERSAALID ON OLEMAS? • Kus eksisteerivad (reaalsed, itellektis, keeles) • Realism (Platoni ideede maailm) - universaalid on olemas reaalselt • On olemas kas ideede riigis või pärsielt
28th of March 5:21 matis Kõik ülalpool toodud küsimused on 100% õiged ja kui töö tehtud on siis siin on link millega saate oma töö kohe ära hinnata ilma õpetaja abita: Lihtsalt klikkige sellel lingil, sisestage oma kasutajanimi ja parool kui seda küsitakse ning siis klikage uuesti sellelsamal lingil: http://webct.e- uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1044287443+1+ VIEW 29th of March 10:25 mnx Realismi seisukohalt on reaalsela. partikulaarid (konkreetsed inimesed), universaalid (nt inimene kui selline) on väljamõeldis. a. partikulaarid (konkreetsed inimesed), universaalid (nt inimene kui selline) on väljamõeldis. 100.0% b. nii universaalid (nt inimene kui selline) kui ka partikulaarid (konkreetsed inimesed) c. universaalid (nt inimene kui selline), partikulaarid (konkreetsed inimesed) on vaid näivus, meelelise maailma illusioon 29th of March 10:26 mnx Otstarbekohasuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt 100.0% a
· Voltaire ei nõustunud sellega, sest ei arvanud, et keegi on maailma (ka inimese) loonud. · Voltaire ei nõustunud sellega, sest tegelikult lõi inimene prillid nina järgi, mitte aga ei loonud Jumal nina prillide jaoks. · Voltaire nõustus selle väitega, sest nina sobivus prillide kandmiseks tõendab maailma otstarbekohasust ning seega Jumala olemasolu. Milline järgnevatest väidetest on kooskõlas nominalismiga? · Reaalselt on olemas partikulaarid (nt raamatud kooli raamatukogus), universaalid (nt raamat kui selline) on väljamõeldis. · Reaalselt on olemas nii universaalid (nt koer kui selline) kui ka partikulaarid (nt koer, keda nägin eile). · Reaalselt on olemas universaalid (nt kolmnurk kui selline), partikulaarid (nt kolmnurga joonis) on vaid näivus. · Reaalselt on olemas konkreetsed objektid, universaalid on inimmõistuse loodud üldmõisted.
28th of March 5:21 matis Kõik ülalpool toodud küsimused on 100% õiged ja kui töö tehtud on siis siin on link millega saate oma töö kohe ära hinnata ilma õpetaja abita: Lihtsalt klikkige sellel lingil, sisestage oma kasutajanimi ja parool kui seda küsitakse ning siis klikage uuesti sellelsamal lingil: http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1044287443+1+VIEW 29th of March 10:25 mnx Realismi seisukohalt on reaalsela. partikulaarid (konkreetsed inimesed), universaalid (nt inimene kui selline) on väljamõeldis. a. partikulaarid (konkreetsed inimesed), universaalid (nt inimene kui selline) on väljamõeldis. 100.0% b. nii universaalid (nt inimene kui selline) kui ka partikulaarid (konkreetsed inimesed) c. universaalid (nt inimene kui selline), partikulaarid (konkreetsed inimesed) on vaid näivus, meelelise maailma illusioon 29th of March 10:26 mnx Otstarbekohasuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt 100.0% a
28th of March 5:21 matis Kõik ülalpool toodud küsimused on 100% õiged ja kui töö tehtud on siis siin on link millega saate oma töö kohe ära hinnata ilma õpetaja abita: Lihtsalt klikkige sellel lingil, sisestage oma kasutajanimi ja parool kui seda küsitakse ning siis klikage uuesti sellelsamal lingil: http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1044287443+1+VIEW 29th of March 10:25 mnx Realismi seisukohalt on reaalsela. partikulaarid (konkreetsed inimesed), universaalid (nt inimene kui selline) on väljamõeldis. a. partikulaarid (konkreetsed inimesed), universaalid (nt inimene kui selline) on väljamõeldis. 100.0% b. nii universaalid (nt inimene kui selline) kui ka partikulaarid (konkreetsed inimesed) c. universaalid (nt inimene kui selline), partikulaarid (konkreetsed inimesed) on vaid näivus, meelelise maailma illusioon 29th of March 10:26 mnx Otstarbekohasuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt 100.0% a
siin olemine. Aktuaalne on relatiivne asjaolu. Mitte ükski maailm pole täielikult aktuaalne. Iga maailm on aktuaalselt relatiivne iseendaga ja selle elanikele. Mitteaktuaalne on relatiivne teistele maailmadele ja selle elanikele. Modaal-realisti vaatenurgast – ainult võimalikust maailmast ei erine aktuaalsest maailmast ontoloogiliselt. 4. Kuidas tõestab Russell suhete kui universaalide olemasolu? Universaalid on määratletud kui midagi, mida võivad jagada paljud üksikasjad(partikulaarid). Nad on olemas, aga mitte maailmas, mis oleks vaimne või füüsiline. Mis iganes on antud tunnetega on üksikasi. Näiteks pärisnimed on üksikasjad; muud nimisõnad ülejäänud keelekasutusest on universaalid. Läbi universaalide on inimesel esmane teadmine, matemaatiline, loogiline jne. Kõik esmane teadmine tegeleb erandlikult universaalide suhetega, ja sõltub faktidel, mis on avastataud mõtiskluses, nii et vahel näeb neid suhteid enesestmõistetavalt. Tõed, mis üknes märgivad
korrapära argument · Ontoloogiline argument Anselm Canterbury' st (1033-1109), Jumal on millest enamat pole võimalik mõelda, olemasolu on palju enam kui mitteolemasolu, tegelik olemasolu on midagi enamat kui mõeldav olemasolu · Algpõhjuse argument kui ei oleks esimest põhjust, ei oleks ka järgnevaid, Jumal on esimene põhjus, Jumalal ei ole põhjust · Korrapära argument: korrapära ning otstarbekus ei teki iseenesest · Universaalid ja partikulaarid · Universaalid (universalis üleüldine) on abstraktsed objektid: omadused, suhted, arvud · Partikulaarid (particula osake) on konkreetsed objektid · Kaks peamist koolkonda: realistid (realis aineline, tegelik) objektiivselt eksisteerivad ka universaalid; nominalistid - (nominalis nimeline) objektiivselt universaalid ei eksisteeri (Pierre Abelard nt) BACON · Francis Bacon (1561-1626), inglise filosoof, vastandas end keskaja mõtlejatele,
ja ehtsam, mida ehtsam ja algupärasem, seda tõesem. Autoriteedid valitsesid inimeste üle. Kõige iidsem allikas piibel eksimatult tõene. Kõik uus, mida ei kinnitanud kirik, sisaldas kahtlust. Suurim väärtus erudeeritus. 3. Kogu keskaja filosoofia oli õpetuslik ja kasvatuslik. Ei tuntud huvi kust ja kuidas saada uusi teadmisi. Jagati ühtesid ja samu teadmisi skolastiline filosoofia. Universaalid abstraktsed objektid, omadused, suhted, arvud. Partikulaarid konkreetsed objektid. Universaale saame mõelda, patrikulaare meeltega tajuda. Realistid - universaalid on olemas reaalselt kas konkreetselt asjadest enestest eraldi (Platon ja inimese idee) või neis asjades endis (Aristoteles olemus asjades eitas ideede maailma). Nominalistid reaalselt on olemas vaid konkreetsed asjad, universaalid on ainult sõnad, nt ei eksisteeri eraldi värvusi värvilistest asjadest või õiglust õiglastest tegudest.
olema põhjus, siis peab olema põhjus ka jumalal, kui jumalal ei ole põhjust, siis võib ka ilma maailm põhjuseta olla) ■ 3.korrapära argument- korrapära ning otstarbekus ei teki iseenesest (inimene on loonud raamatud, maja, auto jne, aga kes on loonud käbi, orava, puud?) ■ universaalid- (universalis-üleüldine) on abstraktsed objektid: omadused, suhted, arvud ■ partikulaarid- (particula-osake) on konkreetsed objektid ■ 2 peamist koolkonda- 1)realistid - (realis- aineline, tegelik) objektiivselt eksisteerivad ka universaalid ( on 4 erinevat lauda, nad kõik on lauad, kuid siiski neid saab erostada nende värvi või kuju järgi= 2)nominalistid- (nominalis- nimeline) objektiivselt universaalid ei eksisteeri (on 4 lauda ja nad on kõik samasugused, neid ei saa millegagi eristada (kuigi on silmnähtavalt erinevad) 5
skolastilise loomuõiguse kammitsais olevaks, sest tema nagu Aquino Thomasegi jaoks [inimest puudutav] loomulik seadus on [ühtlasi maailma] jumalik seadus, tõe objektiivne ja igavene kriteerium, ning inimmõistus seega ei ole sõltumatu maailma jumalikust juhtimisest. [22]Naturalistlikud loomuõigusõpetused [23]Teaduslikus mõtlemises leidsid aset märkimisväärsed muutused: universaalide realismi asendas nominalism, millest tulenes usk, et maailma moodustavad partikulaarid ning maailmakorra määravad individuaalid (indiviidid). Seni valitsenud deduktiivse mõtlemisviisi koha hõivas induktiivne meetod empiiriliste üldistuste järeldamine üksikutest vaatlustulemustest teatud metoodiliste skeemide alusel, mis ei ole deduktiivsed. Induktiivsed argumendid on avardavad argumendid, st ind. järeldus ületab eelduste mahtu (ja seega avardab uskumuste sfääri). [Duns Scotuse ühtivuse meetod ja William Ockham'i erinevusmeetod; samas tunnetati
Davidson. Kolm printsiipi: Põhjusliku vastastikmõju printsiip: „ vähemalt mõned vaimsed sündmused on põhjuslikus vastatikmõjus füüsiliste sündmustega“. Põhjuslikkuse nomoloogiline iseloom: „põhjuse ja tagajärjena seotud sündmused langevad rangete deterministlike seaduste alla“. Vaimse anomaalsus: „ei leidu rangeid deterministlikke seadusi, mille põhjal saaks vaimusündmusi ennustada ning seletada“. Vaimusündmused. Davidsoni järgi on sündmused partikulaarid – neil on oma toimumise aeg ning sellisena on iga sündmus kordumatu. Sündmus on vaimne, kui sellele saab tõeselt rakendada vaimseid kirjeldusi. Ekstensionaalsus. Mentaalsed on need vebrid, mis tekitavad mitteekstensionaalse konteksti. Ekstensionaalses kontekstis on samaosutuslikud terminid asendatavad tõeväärtust säilitades. 1. Karl andis Jürile pliiatsi. 2. Toivo vend andis klassi kõige ulakamale poisile 10 cm pikkuse eseme.
annaabi.ee 
