keemilistel reaktsioonidel, gravitatsioonienergia, päikeselt saadav energia. III GEOLOOGILISED DISTSIPLIINID 1. Ajalooline geoloogia. Käsitleb maakoore ja orgaanilise elu arengut käsitlevaid distsipliine. Paleontoloogia õpib looma- ja taimeorganismide kivistunud jäänuste põhjal tundma looduse arengut geoloogilise aja vältel. Paleontoloogiliste andmete põhjal on võimalik määrata kivimite suhtelist vanust. Paleontoloogilistele andmetele tuginvad suhteline geoloogiline ajaarvestus ja geoloogilise ajaloo perioodid. Stratigraafia tegeleb kivimite kihtide ajaliste korrelatsioonide ja vanuse määramisega. Faatsieste õpetus uurib settekivimite tüüpide tekkimise füüsilis- geograafilisi tingimusi. Paleogeograafia ülesandeks on välja selgitada geoloogilises minevikus esinenud tingimusi ja nende füüsilis-geograafilisi muutusi ning tugineb peamiselt eelnimetatud teadustele. 2. Teadusharud, mie uurivad maakoore ainelist koosseisu.
Eesti kaitsealuste puisniitude hulgas on näiteks Laelatu puisniit ja Nedrema puisniit. 6. Mida tähendab ‘platvorm’ (geoloogilise terminina)? Platvormid - tektooniliselt stabiilsed ning reljeefilt madalad vähese liigestatusega alad. Settekivimite kihid on horisontaal- või peaaegu horisontaallasumuses. Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas ning Fennoskandia kilbi lõunanõlval. 7. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. Eesti aluskord - eelkambriumiaegne, peamiselt leidub tard- ja moondekivimeid, nagu nt graniit, gneiss ja gabro. Aluspõhi ja pinnakate moodustavad pealiskorra. Aluspõhi - devoni, siluri, ordoviitsiumi, kambriumi ning vendi settekivimid, nagu liivakivi, liiv, savi, lubjakivi ja dolomiit. Vendi ajastust pärineb ka aleuroliit. Pinnakattes - kvaternaari ajastu purdsetted, nagu turvas, jõe-, järve- ja meresetted, luiteliivad, moreen, jääjärve ja –jõe setted. 8
erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokomplekse (e -susteeme). 1. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse põhjusi. Kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannarajoon ja meresaarte rohkus, pinnavormide ja veereziimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus (ühteaegu nii siluri lubjakivide ja devoni liivakivide esinemine muldade lähtekivimina ja vastavalt nii happeliste kui neutraalsete, lubjarikaste kui ka lubjavaeste muldade olemasolu), paljude liikide areaalipiiride ulatumine E aladele. 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Sosnovsky karuputk, hobuoblikas, tõlkjas. 1
suhtes. Paiknemine Läänemere ääres tähendab majandusgeograafilisest aspektist seda, et Eestil on võimalus meritsi suhelda paljude riikidega, eelkõige Läänemeremaadega. Läbi Eesti, Läti, Soome ning Venemaa enda sadamate toimub toorainerikka Venemaa kaubavahetus muu maailmaga. Eestu maismaapiir on 682 km pikkune. Mandriosa rannajoone pikkus on 1242 km, koos saartega 3794 km. 3. Eesti geoloogiline ehitus (aluskord, pealiskord, pinnakate), maakoore teke. Eesti asub IdaEuroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia (Balti) kilbi lõunanõlval. Eesti aluspõhi koosneb kahest korrusest. Kõige all lasub paks moonde ja tardkivimitest aluskord, mida katab settekivimitest pealiskord. Pealiskorral lasuvat õhukest pudedate setete kihti nim. pinnakatteks. Pinnakate on tekkinud kõige hiljem, peamiselt viimase jääaja jooksul ja peale seda. Läänemere ümbrust hõlmav u
Geoloogia- teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, muutustest ja arenemisest. 1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? (välisdünaamilised e energia allikas väljaspool Maad) Eksogeensed protsessid: murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus, kulutus, purustus. ○ Füüsikaline murenemine e rabenemine ○ Keemiline murenemine e porsumine ● Gravitatsiooniline edasikanne-kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud. Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, nt mägedes. Materjali transport…. kukkumine, libisemine, veeremine. ● Tuule geoloogiline tegevus-kulutav tegevus-edasikanne, akumulatsioon
Suur osa Lääne-Euroopast on juhindunud Amsterdami nullist ja see muutus on 20 cm. Eesti madalaim koht on looduslikult Läänemere veetase. Tegelikult on Audru polder kohati alla nullitaseme. Audru polder on hästi tasane. Eesti territoriaalmere sügavaim koht on Tahkuna poolsaarest põhjas 145 m allpool merepinda. Eesti kõrgeim koht Valgejärve telemast maast 347 m, maapind 188 m, kokku 535 m. Tallinna telemasti ots ja Suure-Munamäe torni ots on samal kõrgusel. 06.09 Aluskord Eesti geoloogiline ehitus jaguneb kaheks: aluskord ja pealiskord. Aluskord koosneb kristalsetest kivimitest ja aluspõhi settekivimitest. Aluskord hõlmab tugevasti kurrutatud ja lõhedest läbitud tard- ja moondekivimite kompleksi, mis moodustus põhiliselt maakoore geosünklinaalse arengu staadiumis. Pealiskord kulutatud ja küllaltki liigestatud reljeefiga aluskorrakivimitel lasuv põiksalt kihilistest setenditest. Pealiskorra kihtidekompleksid erinevad
Läbi Eesti, Läti, Soome ning Venemaa enda sadamate toimub toorainerikka Venemaa kaubavahetus muu maailmaga. Teised siinsed riigid on meie konkurendid võistluses tulusa Vene transiidi pärast. Mereäärse riigina on Eestil nii maismaa- kui merepiir. Eesti maismaapiir on 682 km pikkune. Tegelikult kulgeb sellestki ligi pool mööda jõgesid ja järvi. Eesti maismaanaabriteks on Venemaa ja Läti. Piiri kujunemine nende riikidega on toimunud läbi pika ajaloo. 3. Eesti geoloogiline ehitus (aluskord, pealiskord, pinnakate), maakoore teke. Aluskorra moodustavad Eesti alal aguaegkonnas (2 mld a.t.) tekkinud moondekivimid: gneisid, kvartsiidid ja kildad. Esineb ka tardkivimeid - graniite, millest tuntumad on rabakivid. Aluskord on põhja-lõuna suunas kaldu, kus kivimite kaldenurk on u. 15°. Kivimite kalduolek on tingitud maakoore tektoonilisest liikumisest ja asendist kilbi lõunanõlvadel. Aluskord Eesti alal ei paljandu
Kirjeldage, milliseid seega sõltub terade suurus teekonna pikkusest. sügavate ürgorgudega liigestunud pinnamood. situatsioone Eh jaotumise Lühikese teekonnaga jõuab settebasseini Kulutatud setete üldmahtu pole võimalik osas maailmameres võib jämedateraline sete, mida pikem teekond, seda määratleda. Alates Devoni ajastu lõpust on üle esineda planeedil Maa? 2 peeneteralisem ja ümaram/ lihvitum sete. 350 miljoni aasta jooksul Eestis valdav olnud äärmusliku võimalust. kulutus. Arvatavasti toimus aeg-ajalt küll mere 2. Kuidas ja miks on pealetung, kuid sellele viitavaid setteid pole murenemiskooriku keemilis- säilinud.
Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus (kuni 76 liiki/m2). Taimestiku väikeseskaalalise liigirikkuse poolest on Euroopa puisniitude kooslusedühed maailma liigirikkaimad. 4. Mida tähendab `platvorm' (geoloogilise terminina)? Platvorm on ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist. Platvormi setendeist koosneva pealiskorra all on varasemate deformatsioonide ja metamorfismi läbi konsolideerunud kristalseist kivimeist koosnev aluskord. Platvormid on tektooniliselt stabiilsed ning reljeefilt suhteliselt madalad ja vähese liigestatusega alad. Ka Eesti paikneb tervenisti platvormil, täpsemalt Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. 4) Platvorm- ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist (kraaton- tektooniliselt jäik ja stabiilne mandrilise maakoore osa). 5. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. Aluskord
selle raamatu osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil. Kirjastus Koolibri Hiiu 38 11620 Tallinn www.koolibri.ee Sisukord Kuidas kasutada õpikuid? ... 4 1. EUROOPA JA EESTI ASEND, PINNAMOOD JA GEOLOOGIA 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ... 8 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ... 12 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ... 16 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ... 20 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22 l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3
Pilvede hajutamiseks lennuväljade kohal või sademete tekitamiseks põuasel ajal on Endla Reintam, 2009 1 kasutatud hõbejodiidi (AgJ), süsihappelume (tahke CO2) jt. ainete pihustamist allajahtunud ALUSKORD udupiiskadest koosnevatesse pilvedesse, luues niiviisi jääkristallide moodustumise tuumad kunstlikult. Aluskord hõlmab tugevasti kurrutatud ja lõhedest läbitud tard- ja moondekivimite Erinevaid lume vorme: lumetähed (suurim läbim. 12 mm), lumehelbed kompleksi, mis moodustus põhiliselt maakoore geosünklinaalse arengu staadiumis. Eestis ei
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
