Vana-Kreeka linnriikides Esindus- e vahendatud demo- tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Tänapäeva demokraatlikud riigid. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Valimised- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, korralised, vahendada võimude kodanike nõudmisi, usalduse indikaatoriks, hariv funktsioon Majoritaarne Propotsionaalne Ringkondade arv = parlamendikohtade arvuga 1-20 Mandaatide arv ringkonnas Üks Mitu Mandaatide saamise tingimus Kanditaat kogus enim hääli Kanditaat ületas kvoodi Kand ülesseadmise vorm Personaalne Erakonna valimisnimekirjas Parteide arv parlamendis Väike (2-3) Mõõdukas (üle 5) Väikepartei sanss pääseda Väike Hea olenevalt mandaatide
Valimisnimekirjade ning häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus, kuid hääled ei lähe kadumina nagu majoritaarse süsteemi puhul. Plussiks on parteide võrdsemad sansid saada parlamendis esindatud. MAJORITAARNE JA PROPORTSIONAALNE VALIMISSÜSTEEM MAJORITAARNE PROPORTSIONAALNE RINGKONDADE ARV Võrdub parlamendikohtade 1-20 arvuga MANDAATIDE ARV RINGKONNAS Üks Mitu MANDAADI SAAMISE TINGIMUS Kandidaat kogus enim hääli Kandidaat ületas kvoodi KANDIDAATIDE ÜLESSEADMISE Personaalne Erakonna valimisnimekirjas VORM PARTEIDE ARV PARLAMENDIS Väike (2-3) Mõõdukas või suur (üle 5)
c. Kodaniku kandidatuuri esitamise õigus d. Konkurents parteide vahel 4) Valimised on ühetaolised ehk võrdsed a. Võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks b. Kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on üks hääl MAJORITAARNE PROPORTSIONAALNE Ringkondade arv Võrdub 1 20 parlamendikohtade arvuga Mandaatide arv Üks Mitu ringkonnas Mandaadi saamise Kandidaat kogus enim Kandidaat ületas kvoodi tingimus hääli Kandidaatide ülesseadmise Personaalne Erakonna valmisnimekirjas vorm Parteide arv parlamendis 23 Üle 5 Väikeparteide sanss Väike Arvestatav või hea pääseda parlamenti
*Riik peab pehmendama maksude poolt. turukonkuretsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme. Valimissüsteemid: proportsionaalne ja majoritaarne. Tunnused, tugevused ja nõrkused. MAJORITAARNE PROPORTSIONAALNE Ringkondade arv Võrdub parlamendikohtade arvuga 1-20 Mandaatide arv ringkonnas Üks Mitu Mandaadi saamise tingimus Kandidaat kogus enim hääli Kandidaat ületas kvoodi Kandidaatide ülesseadmise vorm Personaalne Erakonna valimisnimekirjas Parteide arv parlamendis Väike (2-3) Mõõdukas või suur (üle 5)
Liikmetelt eeldatakse organisatsiooniteadlikku käitumist. Siia kuuluvad enamike demokraatlike riikide parteid. c) Diktaatorlikud parteid Võim on partei juhi ja tipp-eliidi organistasiooni käes. Erakonna struktuur on tugevalt tsentraliseeritud. Allorganisatsioonidel puudub iseseisva tegutsemise õigus. Liikmeskonda valitakse rangete ideoloogiliste põhimõtete alusel. · Tegevushaarde järgi: a) Kaadripartei Meeste elitaarne seltskond. Võistlus parlamendikohtade pärast oli riigisisene. Ei arendatud ulatuslikku propagandat. Erakonda rahastas tema jõukas liikmeskond. b) Massipartei Oluline osa liikmeist asus väljaspool parlamenti. Esmajärguliselt tähtis oli valijate poolehoiu võitmine. Hästiarenenud organisatsiooniline hierarhia. Massipartei polnud alati ise võimu juures. c) Laiahaardepartei Eesmärgiks on valimised võita. Püütakse saada võimalikult paljude hääletajate
Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Hübriidsed valimissüsteemid Ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. (Tavaliselt jagatakse pooled parlamendikohad ühe süsteemi alusel, pooled teise alusel). Igal valijal on kaks häält. Erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus. N: Itaalias, Saksamaal, Leedus, Ungaris. MAJORITAARNE PROPORTSIONAALNE Ringkondade arv Võrdub parlamendikohtade 1-20 arvuga Mandaatite arv ringkonnas 1 Mitu Mandaadi saamise tingimus Kandidaat kogus enim hääli Kandidaat ületas kvoodi Kandidaatide ülesseadmise Personaalne Erakonna valimisnimekirjas vorm Valimiskünnis Puudub Ca 2-3% Näidisriigid UK, USA, Kanada, Soome, Rootsi, Eesti,
+ hääled ei lähe kaduma tänu häälte ülekandmisele + erakondadel on võrdsemad võimalused saada parlamendis esindatud (oleneb mandaatide arvutamise põhimõttest ja künnisest) + tagab valitsemises pluralismi - häältelugemine on keerukas - erakondade mõju valimistulemustele on keerukas - saadikute isiklik vastutus on väike Majoritaarne Proportsionaalne Ringkondade arv = parlamendikohtade 1-20 arvuga Mandaatide arv ringkonnas 1 Mitu Mandaadi saamise Kandidaat kogus enim Kandidaat ületas kvoodi tingimus hääli Kandidaatide ülesseadmise Personaalne Erakonna vorm valimisnimekirjas Parteide arv parlamendis Väike, 2-3 Mõõdukas v suur, 5+
tingimused oma vaadete propageerimiseks. Kõik hääled on võrdsed kõigil valitaet üldsied Salajased Otsesed Valimissüsteem · Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem Majoritaarne Propotsonaalne Ringkondade arv Võrdub 1-20 parlamendikohtade arvuga Mandaatide arv Üks Mitu ringkonnas Mangaadi saamise Kandidaat kogus enim Kanditaat ütletas kvoodi tingimus hääli Kandidaatide ülesseadmise Personaalne Erakonna vorm valimisnimekirjas Väikepartei sanss Väike(2-3) Arvestatav või hea Valimiskünnis Puudub 2-3%
· Positiivne- tänu ülekandmisele ei lähe hääled kaduma. Parteide võrdsemad sansid saada parlamendis esindatud. (see on oluline noores demokraatias, kus erakondi palju ja esindavad erinevaid sotsiaalseid huve) Tervikuna tagab pluralismi valitsemises paremini, mis ilmselt ongi üks selle laialdase leviku põhjuseks. Majoritaarne Proportsionaalne Ringkondade arv Võrdub parlamendikohtade arvuga 1-20 Mandaatide arv ringkonnas Üks Mitu Mandaadi saamise tingimus Kandidaat kogus enim hääli Kandidaat ületas kvoodi Kandidaatide ülesseadmise vorm Personaalne Erakonna valimisnimekirjas Parteide arv parlamendis Väike (2-3) Mõõdukas v suur (üle 5)
Institutsioonid Euroopa Parlament Euroopa Parlament Euroopa Parlament koosneb 732 saadikust, kes valitud otsestel ja üldistel valimistel esindavad liikmesriikide kodanikke valimisperiood kestab 5 aastat (EÜL art 190 lg 1 ja 3). Parlamendikohtade arv on liikmesriikide vahel vastavalt kahaneva proportsionaalsuse põhimõttele ära jagatud, seejuures ei ole ükski riik esindatud vähem kui 5 liikmega ning ükski rohkem kui 99 liikmega. Parlament valib oma liikmete hulgast presidendi ja juhatuse . Euroopa Parlament Riik Kohtade arv Malta 5 Eesti, Küpros, Luksenburg 6
Valimiste funktsioonid 1) Vahendada võimudele kodanike arvamust 2) Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine 3) Rahva usalduse indikaator (kõrge või madal) 4) Hariv funktsioon (informatsioon erinevate ideoloogiate kohta) 16. Peamised valimissüsteemid I. Majoritaarne ehk enamusvalimissüsteem: Valimisringkondade arv = parlamendikohtade arvuga Ringkonnast pääseb edasi vaid ÜKS (see, kes enamuse saab) Ülejäänud hääled lähevad kaotsi Valimiskünnis puudub Plussid: Lihtsus; Valimiste tulemusena moodustub tugev üheparteiline valitsus Miinused: Kaotsiläinud hääled; Soosib suuri erakondi Näidisriigid Suurbritannia, Austraalia, Uus-Meremaa, USA II
(Pr president ja parlament, Soo president) Puuduseks asjaolu, et kahe vastandliku partei valitsemise korral järsud pöörded riigi poliitikas, võib tingida nõrga valitsuse moodustamise. 14 Majoritaarne valimissüsteem Proportsionaalne Ringkondade arv Võrdub parlamendikohtade arvuga 1-20 Mandaatide arv ringkonnas Üks Mitu Mandaadi saamise tingimus Kandidaat kogus enim hääli Kandidaat ületas kvoodi Kandidaatide ülesseadmise vorm Personaalne Erakonna valimisnimekirjas Parteide arv parlamendis Väike (2-3) Mõõdukas v suur (üle 5) Väikepartei sanss pääseda Väike Arvestatav v hea olenevalt
kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% (künnis) häältest, reastatakse kandidaadid vastavalt igaühele antud häälte arvule. Need liidetakse kokku ja jagatakse lihtkvoodiga); Kompensatsioonimandaadid- üleriigiliselt modifitseeritud d’Hondt’i jagajate meetodi abil (vajalik, et üleriigiliselt tekiks proportsionaalne pilt, tasandatus).Valimisringkondades ülejäänud parlamendikohtade jagamine erakondade vahel, kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5% häältest. D’Hondt’i jagajate meetod jagajate jadadega 1, 20,9, 30,9, 40,9 jne. Võrdlusarvu alusel jagatakse mandaate [1 – 158971; 2 0,9 (1,86606) – 85190,449; 30,9 (2,687875) – 59143,739]. Hääletamisviisid Eelhääletamine: maakonnakeskuses, jaoskonnas hääletamine, e-hääletamine Valimispäev: jaoskonnas hääletamine, kodus hääletamine
(Reformierakond) ja Siiri Oviir (Keskerakond). 2007. aasta juunis toimunud Euroopa Ülemkogul otsustati, et parlament teeb oma uue saadikukohtade jagamise ettepaneku oktoobrikuus, misjärel saaks Euroopa juhid seda arutada reformilepet käsitleval tippkohtumisel. Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjon kiitis omaalgatusliku raporti saadikukohtade jagamise kohta heaks. Raport toetab kahaneva proportsionaalsuse põhimõtet, mis tähendab, et rahvaarvu ja iga liikmesriigi parlamendikohtade arvu suhe peab varieeruma vastavalt rahvaarvule viisil, et suurema rahvaarvuga liikmesriigi parlamendiliige esindab suuremat arvu kodanikke kui väiksema rahvaarvuga liikmesriigi parlamendisaadik ja vastupidi. Samas ei tohi väiksema rahvaarvuga liikmesriigil olla rohkem parlamendikohti kui suurema rahvaarvuga riigil. Nii esindab uue ettepaneku kohaselt näiteks Eesti saadik 224 000 inimesest, Saksa saadik 858 729 inimest ning Malta saadik 67 333 inimest
Oviir (Keskerakond). 2007. aasta juunis toimunud Euroopa Ülemkogul otsustati, et parlament teeb oma uue saadikukohtade 17 jagamise ettepaneku oktoobrikuus, misjärel saaks Euroopa juhid seda arutada reformilepet käsitleval tippkohtumisel. Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjon kiitis omaalgatusliku raporti saadikukohtade jagamise kohta heaks. Raport toetab kahaneva proportsionaalsuse põhimõtet, mis tähendab, et rahvaarvu ja iga liikmesriigi parlamendikohtade arvu suhe peab varieeruma vastavalt rahvaarvule viisil, et suurema rahvaarvuga liikmesriigi parlamendiliige esindab suuremat arvu kodanikke kui väiksema rahvaarvuga liikmesriigi parlamendisaadik ja vastupidi. Samas ei tohi väiksema rahvaarvuga liikmesriigil olla rohkem parlamendikohti kui suurema rahvaarvuga riigil. Nii esindab uue ettepaneku kohaselt näiteks Eesti saadik 224 000 inimesest, Saksa saadik 858 729 inimest ning Malta saadik 67 333 inimest