Naiste vammustele pandi pruun või hall krae, meeste omadele sinine. Jõukamate meeste vammuste hõlmaääred ja varrukasuud vooderdati punase kangaribaga. Karksi ja Halliste sukad kooti hästi peenest valgest villasest lõngast. Kiri asetses neil kitsa joonekesena pahkluust veidi kõrgemal. Sukk ulatus põlve alla. Mehed tõmbasid pükste peale mustad (või valged) poolsukad. Nii neidudel, naistel kui ka meestel olid jalanõudeks pastlad. Pastelde materjaliks kasutati 19. sajandil rohkem parkimata nahka, mis aga kuivaga muutusid kõvaks ja neid pidi enne jalga panekut leotama. Pargitud nahast pastlad olid kandmiseks mugavamad, nad ei kuivanud kõvaks ja ei veninud märjakssaamisel. Seetõttu tehti pidulikel puhkudel kantavad pastlad võimaluse korral siiski pargitud nahast.(Joon 1995) Naised kandsid ka puusapõlle, mis mujal Eestis on nii ammu kadunud, et selle kohta pole säilinud ei kirjeldusi ehk ka ühtegi eset. Kuid Mulgimaa kihelkondades oli
: 1)vasegravüür, 2)külm- e kuivnõel,3) metsotinto, 4)kartongitrükk 40. Sügavtrüki söövitatud tehnikad (4) ? : 1)ofort, 2)akvatinta,3)pehmelakk, 4)reservaaz. 41. Lametrüki tehnikad (3) ? 1) litograafia e kivitrükk, 2)võrk- e siiditrükk e serigraafia,3) monotüüpia. 42. Mis on vanad paberi liigid (2) ? 1)papüürus 2)pärgament 43. Mis on pärgament ? kirjutamis- ja köitmismaterjal, mida vanasti valmistati noorloomade (vasika-, lambaIvõi kitsetalle) parkimata, kuid puhtaks kaabitud ja pimsskiviga lihvitud nahast. 44. Mis on vesimärk ? paberi valmistajat, valmistamisekohta ja aega tähistav tunnuslik joonkujund paberilehes, mis on eriti hästi nähtav vastu valgust, sest vesimärgi kohal on paber pisut õhem ja läbipaistvam. 45. Mis on ex libris ? ; kunstiliselt kujundatud väikegraafiline omanikumärgis, mis kleebitakse raamatu esikaane siseküljele.
ja nahkrihmadega kottadega Tolle aja lihtrahvas valmistas kodus ise jalanõud. Neid valmistasid peamiselt vanemad pereliikmed. Talupoja jalanõudeks olid: viisud - valmistati pajukoorest, niinest ja ka kasetohust. Viiske kanti peamiselt suvel. Talveks tehti tihedamad viisud. Hilisemal ajal kanti viiske vaid vesistel sooheinamaadel heinateol. pastlad - valmistati sea- või veisenahast. Tööjalatsid valmistati vanema looma parkimata nahast. Pühapäevajalatsid valmistati pargitud veisenahast. Laste pastlad tehti pargitud vasikanahast, mis oli pehmem.Pastlad ja viisud valmistati mõlemale jalale ühesugused. saapad - talurahva jõukuse kasvades hakati kandma saapaid. Neid enam pere ise ei osanud valmistada. 5 Kokkuvõte Ma sain seda referaati tehes väga palju uusi teadmisi. Näiteks seda,et keskaegsed inimesed
pihaosaga kördid. Körtideks nimetati seda tüdrukutel, poistel aga kuueks. Tüdrukute kördi seelikuosa oli triibuline, poistel ühevärviline. Lastekörtide triibustikud olid kohandatud vastavalt, ehk triibud olid tehtud kitsamalt. Lastele oli Kihnus kombeks õmmelda puuvillasest sitsist mütsid. Tüdrukute müts õmmeldi kolmest detailist, poiste oma viiest. Ehted ja jalanõud Jalanõudena kandsid nii mehed, naised kui ka lapsed pastlaid. Pastlad valmistati parkimata hülgenahast. Pastalde paelad on punasest villasest lõngast palmitsetud. Kõigepealt ristati paelad kanna taga, seejärel ees. Naised kannavad seeliku all taskut, mida kutsutakse kullituks. Seda kantakse nii, et kui käsi kördiaugust, mis vasakul pool asetseb sisse panna, on taskust võimalik vajalik kätte saada. Varem tehti tasku vanast tanust kuid 20. sajandi esimesel poolel hakati neid õmbelma sitsriide lappidest.
lahustuvad ja toimivad efektiivselt ka elektrolüütide, hapete ja aluste lahustes. Nad käituvad katioonaktiivselt. Sissejuhatus nahakeemiasse. Tekstiilikeemias on üks peamisi probleeme materjalide värvimine, millele peab eelnema rida mitmesuguseid operatsioone. (pesemine, valgendamine jt.) nahakeemia tähtsaim ja keskseim probleem on naha parkimine. Tekstiilimaterjalide värvimine teenib eeskätt disaini ja moe huve, siis ilma parkimata nahka praktiliselt kanda ei saa. ( Riidematerjale võib kanda ka värvimata, parkimata nahk haiseb, hakkab lagunema, kõdunema). Keemia ja nahatööstus on seetõttu teineteisele vajalikud valdkonnad. Tehisnahk on aga puhtalt keemiatööstuse toode. Nahk ja karusnahk on kallid ja ilusad naturaalsed materjalid. Nende töötlemine on väga vastutusrikas tegevus ja seda mitte ainult tulemust silmas pidades, vaid siia lisandub ka pidev diskussioon loomakaitsjatega, kes välistavad loomade
Nahk. Läänemaa Muuseum 10 Jalanõud Pastlad- kingad, Hiiumaal- vanukad, lõunaeesti murdes- tsuvva Ühest nahatükist valmistatud kerged kontsata jalanõud, mis seotakse jalga nende serva tehtud tärkmeist läbiaetud paelaga. Pastlad on vanad Ida-, Kesk- ja Põhja- Euroopa talurahvajalatsid, mida Ida-Euroopas kasutati laialdaselt kuni 20.sajandi alguseni. Eestis kanti neid hiljemalt II aastatuhande algusest alates. Pastlad tehti pargitud, tööpastlad parkimata veisenahast, Kihnus ka hülgenahast ja loibadest. Vormsi ja Pakri rootslaste alal, Muhus ning paiguti mujalgi kanti kroogitud pastlaid( nt. Kuusalu kerikingad). Pastlapaelad keerutati linadest, Kihnus punasest villasest lõngast; kohati kasutati nahkrihmu. Paelu seoti mitmel viisil ümber sääre kuni põlveni või kinnitati pahkluu kohal. Veel 20.sajandi algupoolel olid pastlad Mandri-Eesti tööjalatsitena üldised. Saaremaal olid need juba kasutuselt kadunud 18.sajandi lõpul. Kirde-
sarvjaks, tugevaks ja jäigaks. Naha ja pärgamendi vananemise kiirust mõjutavad järgmised endogeensed tegurid: naha liik töötlemisprotsess, nahas leiduvad lisandained Parkimine tõstab naha mehaanilist vastupidavust, suureneb liimistumistemperatuur ja naha keemiline stabiilsus. Vananemisele vastupidavuse vähenemise järgi reastuvad erinevalt töödeldud nahad järgmiselt: pärgament kroompark, valgepark taimparknahk Pärgamendi ja naha eristamine: Pärgament on parkimata nahk! Nahka on ainult mehaaniliselt töödeldud. Pärgamendil eristatakse liha- ja karvapoolt. Karvapool on üldiselt tumedam, näha on karvaaugud e pinnastruktuur (maare). Vôrreldes lihapoolega oli vähem rasvane karvapool kirjutamiseks parem. Karvapoolel on tint sageli tumedam ja selgem. Pärgament on hästi veetundlik, zelatiseerub vee mõjul. Põhilised kahjustused: valguse ja värvikahjustused. Gregory seadus: Koodeksi valmistamisel volditi pärgamendilehed kokku nônda, et
.. 130 Vananemisele vastupidavuse vähenemise järgi reastuvad erinevalt töödeldud nahad järgmiselt: pärgament kroompark, valgepark taimparknahk Nahas leiduvatest lisandainetest mõjutavad vananemist olulisel määral metalliioonid ja aluselised ühendid, mis kiirendavad naha lagunemist. Sageli leidub neid naha värvimiseks kasutatud värvides või muudes naha viimistelemiseks kasutatud vahendites. Pärgamendi ja naha eristamine Pärgament on parkimata nahk! Nahka on ainult mehaaniliselt töödeldud. Pärgamendil eristatakse liha- ja karvapoolt. Karvapool on üldiselt tumedam, näha on karvaaugud e pinnastruktuur (maare). Vôrreldes lihapoolega oli vähem rasvane karvapool kirjutamiseks parem. Karvapoolel on tint sageli tumedam ja selgem. Pärgament on hästi veetundlik, zelatiseerub vee mõjul. Põhilised kahjustused: valguse ja värvikahjustused. Naha lagunemise mehhanismid Hüdrolüüs - temperatuur, vesi, happed, ensüümid
suitsu välja võib lasta; ukse kõrval sulase voodi. Tagaseinas väike sagarate peal käiv uks, lingi asemel köieots. Ahjusuu ees iste, selle ees vokk, saviku lähedal pihijalg põleva peeruga. Hiline talveõhtu, õues torm ja aeg-ajalt huntide ulumine. PERENAINE, 40-aastane, vaevatud näoga, lühikeseks lõigatud juuste peal valge (Halliste) pearätt, mille kolm nurka selja peale alla ripuvad, kasukpihik, must körtsik, linane põll, jalanartsud ja parkimata nahast pastlad, -istub saviku lähedal ja ketrab. MANN (MARI), 8-aastane valgetverd tüdrukuke, linalakk, lühikesed juuksed, värviline villane lõng juuste peal, takune hame, keskelt kirju vööga mässitud, kurgu all väike vaskprees, - kükitab, paljad jalad hame all, savikul ja veerib suurest vanast lauluraamatust. MARGUS, 14-aastane valgetverd poiss, paklane hame, kurgu all vaskprees, kitsad (Halliste) keerdkaltsad, paljad jalad, - kepsleb niisama. Temal on ametiks peergu
abi kleeplindi või liimiga. Parandamise korral on õigem teha koopia ja säilitada kahjustatud originaal. Info tuleks kanda grafiitpliiatsiga foto ümbristele, mitte fotodele. 3. Nahk ja nahast objektid Nahk on selgroogse looma keha väliskate. Toornaha töötlemisel eraldatakse karvkate, marrasknahk ning nahaalune sidekude. Järelejääv osa mälv läheb parkimisele. Nahkasid võib jagada vastavalt nende töötlemiseks kasutatud tehnoloogiatele järgmiselt: parkimata nahad (raagnahk, pärgament), poolpargitud nahad ( rasv e. Traanpark, maarjaspark), pärismaiselt pargitud nahad (suitsupark, ajupark), täisparknahad (taimpark, mineraalpark, süntaanpark) Naha valkudest ligikaudu 98% moodustab kollageen, mis on väga vastupidav vananemisele. Nahk säilitab elastsuse, kui ta sisaldab 10-20% vett. Nahk kuivab liigselt, kui suhteline õhuniiskus langeb alla 22%, samuti ei mõju nahale hästi liigne niiskusesisaldus. Valguse
kergesti püstitatav suveelamu ja hädavajalik peavari põhjapõdrakasvatajatele ning kalastajatele-jahipidajatele. Mõnel pool Koola poolsaarel kasutatakse kas ajutiselt või püsivalt ka tare tüüpi ehitisi. RÕIVAD Saami rõivaste vanimat kihistust esindavad nahast rõivad, mida tunti juba eelajaloolisel ajal. Tollal olid kõik rõivaesemed - särgid, püksid, peakatted, kindad ja jalatsid - valmistatud loomanahkadest. Rõivaste valmistamiseks kasutati nii parkimata kui ka pargitud ja pehmitatud põhjapõdranahka. Kasutati ka põdranahka ning hilisemal ajal lehma- ja lambanahka. Põhjapõdranahast riietuse ja jalatsite valmistamisel kasutati nahk võimalikult täielikult ära. Ökonoomsus väljalõikamisel annab tunnistust aastatuhandete pikkusest kogemusest. Õmblemiseks kasutati luust nõela ja põhjapõdra selja- ja jalasoontest valmistatud niiti.
laienes kellukesekujuliselt vöökohast või puusadest allapoole. Kangad: Aadelkond valis oma rõivasteks kas kerge ja õhukese villase, Reimsi linase või importsiidi. Talupoegade jaoks jäi jämedakoeline linane või villane. Karusnahku kandsid sellel ajastul kõik ühiskonnaklassid, kuigi sotsiaalne seisund määras täpselt kindlaks mida keegi kanda tohtis. Jõukamate karusnahaks olid hermeliin ja soobel, pööblile kõlbas ka parkimata lammas, mäger ja rebane. Lihtinimesed kandsid nahku aastaajast sõltumata pidevalt, sealjuures just nõnda, et karv oli vastu ihu ja karvadeta pool jäi nähtavale. Kaupmehed hakkasid korraldama kangalaatu, kuhu tulid kokku paljude erinevate maade kaupmehed. Rõivaid säilitati ja hoiti suurtes tammepuust kirstudes need olid majapidamises kõige vajalikumad mööbliesemed. Ehted: 30
laienes kellukesekujuliselt vöökohast või puusadest allapoole. Kangad: Aadelkond valis oma rõivasteks kas kerge ja õhukese villase, Reimsi linase või importsiidi. Talupoegade jaoks jäi jämedakoeline linane või villane. Karusnahku kandsid sellel ajastul kõik ühiskonnaklassid, kuigi sotsiaalne seisund määras täpselt kindlaks mida keegi kanda tohtis. Jõukamate karusnahaks olid hermeliin ja soobel, pööblile kõlbas ka parkimata lammas, mäger ja rebane. Lihtinimesed kandsid nahku aastaajast sõltumata pidevalt, sealjuures just nõnda, et karv oli vastu ihu ja karvadeta pool jäi nähtavale. Kaupmehed hakkasid korraldama kangalaatu, kuhu tulid kokku paljude erinevate maade kaupmehed. Rõivaid säilitati ja hoiti suurtes tammepuust kirstudes need olid majapidamises kõige vajalikumad mööbliesemed. Ehted: 30
annaabi.ee 
