kõiksusega sellisena, nagu see on. Millega ei saa midagi ette võtta, see jäägu omale kohale! Selline seisukoht lööb tunnetel jalad alt. Kaob ära juhuslikkuse ja puudulikkuse külge seotud tundekoorem. Spinoza seab väga tähtsale kohale väärikuse ja kindluse ideaali, mis kõigis argitegelikkuse muutlikes tundeseisundites on saavutamatu. Tark ei looda millelegi ega imesta millegi üle: ta näeb kõike nii, nagu see tõeliselt on-paratamatuna-ja kuna see niimoodi on, siis lepib sellega." Vaimul on seda suurem võim tunnete üle ja ta on seda vähem nende võimu all siis, kui ta mõistab kõike paratamatuna." Täielik ja kõigutamatu meelerahu, mille poole Spinoza oma elus igati püüdleb, on tema inimesekäsitluses peaeesmärk. 3 Paratamatuse võim ja võlu leiab Spinoza filosoofias sel kombel väljenduse ka tunnete tasandil
Inimene on iseenda vang Tänapäeval jääb üha harvemaks neid inimesi, kes leiavad aega, tahtmist või jaksu analüüsida eneses peetavate lahingute ja lepingute põhjuseid. Otsides seletusi iseendas tegelikult toimuvale, võib nende tulemustes üllatuda. Mis tundub inimesele elus paratamatuna või mis on temast enesest sõltuv, paneb mõtlema, kas me peame või oleme vabatahtlikult iseenese vangid? Võiks arvata, et inimene on iseenda vang talle elus olemiseks vajalike tarvete poolest. Igal inimesel on omad vajadused, need võivad küll teistega võrreldes erineda, kuid enamjaolt on eluks olulisemad vajadused sarnased. Ilma toidu ja veeta ei oleks inimelu püsimine nii teoreetiliselt ega praktiliselt võimalik. See teeb inimese iseenda vangiks,
"Kera on ümmargune." Predikaat väljendab midagi, mis subjektis on juba olemas. - Sünteetiline siduv, kokkupanev. "See kera on kuldne." Ma lisan subjektile midagi, mis subjektis endas ei sisaldu. - Järelikult sünteetilisi otsuseid saan ma langetada üksnes a posteriori, kogemusest. A priori sünteetilised väited? - Lause: Igal muutusel on oma põhjus. - Kogemus ei õigustaks mind kunagi sellist väidet üldkehtiva ja paratamatuna vaatlema. - Samas on see lause sünteetiline, sest ma võin muutuse mõistet niipalju liigendada kui tahan. Alati leian ma ees vaid muutusi ajas, kuid sugugi mitte paratamatut sidet põhjusega. - Niisiis võib olla ka sünteetilisi lauseid a priori. - Kõigepealt on sellised matemaatilised väited. väited. Matemaatilised väited - 7 + 5 = 12 on aprioorne
Aktiivne, isiklik, kõrvaletõrjumatu kohalolek on Kierkegaardile inimsuse kandvaks sisuks. Selline on eksistents isikus ja isiku jaoks, selline on eksistents, mis on nabanööri pidi minuga seotud. (Saarinen 1985) Suund on seest välja. Üksikisik peab valima usu hoolimata objektiivsest ebakindlusest. Usk on valik, ja ei saa olla miski muu kui valik. Kierkegaard tahab siduda inimese tema valiku ja usuga, kirgastada nende positsiooni, nende eksistentsi temale endale paratamatuna. Valik peab olema teadlik, see peab välja kasvama inimesest endast, see peab olema kirest küllastatud. Sellest peab kõik sõltuma. Ja valik peab korduma. (Saarinen 1985) Ma peab olema teadlik oma usu objektiivsest ebakindlusest; rahulolu tekitav tunne, et valik on juba tehtud, on illusioon ilma sügavama sisuta. Ma ei või uskuda argumentidele toetudes, ma ei või uskuda mingitele välistele kinnitustele toetudes ma võin uskuda vaid siis, kui ma valin usu. (Saarinen 1985) 6. Paradoks
vaimuhaiglas. Katsus marksismi käsitleda nagu teadust. Tegeles hilisema Marxiga. Kogu ideoloogia puudutab meid kui subjekte. Räägib meiega individuaalselt. Nt reklaamid käsitlevad meid kui indiviide (pöörduvad nt Sina vormis). Strukturalism . Baasi ja pealisehituse suhte analüüsimine strukturalismi mudeli kaudu. Pealisehitusse kuulub poliitiline, ideoloogiline (religioon, haridus, õigus jne) süsteem. Ideoloogia peab legitimeerima, seda mis toimub baasis. Näidata seda loogilise ja paratamatuna, loomulikuna. See kuidas asjad on, on ainuõige. Baas ei saaks toimida ilma ideoloogia juhirollita. Ehk, pealisehitus ei ole teisejärguline. Arusaamad ideoloogiast Althusseril: Ideoloogia on teatud praktika, mis aitab inimestel elada reaalseid tingimusi, milles nad eksisteerivad. Viis v õpetus elamiseks, mis kasutab ühiskondlike ideid või müüte. Suhted oma vahel muudetakse millekski, mis toimub ühiskonnas terviklikult, ühiskondlikuks formatsioonika
Kui tahame öelda, et selline asi pole õige, ei saa me seda põhjendada empirismi abil, vaja on ratsionalismi. Platon: anamnesis Descartes: selge ja distinktne mõtlemine 3.Immanuel Kanti ,,transtsendentaalne pööre" Mis teeb üldse teadmise kui niisuguse võimalikuks? Millised on teadusliku kogemuse võimalikkuse paratamatud vormid? Meil on mingi fakt, millele me anname tõe väärtuse homme tõuseb päike. Aga kuidas on üldse võimalik see, et minu meel/kogemus midagi paratamatuna tajub? Kant: on olemas paratamatud vormid ruum, aeg, substants(ühik) jne, mis minu kujutlust struktureerivad. Objektiivsetel asjadel on ajaline järgnevus ja kolmemõõtmeline ulatus. Me ei tea, millised on asjad tegelikult minu ümber, kuid nii nad paratamatult mulle tunduvad! Ma ei tea, kas tegelikult on olemas üksteisele järgnev aeg, aga nii see paratamatult tundub. Lugeda: heidegger 4. tunnetuse mehhanismid: fenomenoloogia Kuidas me mingi teadmiseni jõuame?
nähtud lepliku karakterhuumori episoodilises valgustuses, väikesed inimesed, kellest palju muud ei või ütelda, et nad on olemas, niisugused on need ,,Kuresaare vanad". Eriliselt tähelepandud on nende kahestumise ja ühtekuulumise liigutav lõpplahendus. Kui Kuresaare mats hakkab surema, siis lausub ta sõnakas eit härdaks heldides: ,,Või pole meie hästi läbi saanud? Oleme meie iial teineteisele halba sõna öelnud?" Nägelemine paratamatuna elunõudena, pahanduste muutumine kalliks mälestuseks teineteisest lahkudes - eks juhata juba selle kaksiksaatuse idüllisedki murdjooned Tammsaare inimkujutuse põhilisse problemaatikasse? Madalas tõsielus püsivate hingeliste antinoomilises paaripanekus oli nii siis Hansen- Tammsaare leidnud oma algelise proosakunsti lähtekoha. Selle vaatenurga omandanud, ei andunud noor kirjanik mitte taltsat abielulist leppimist või härrast meeleliigutust ülendava külarealismi epigooniks
langetada. 6 See tähendaks, et sünteetilisi otsuseid saan ma langetada üksnes a porteriori, kogemusest. Selliselt moodustunud otsus ei ole loomulikult üldine ja paratamatu. Kuidas on aga sellise üldistava lausega nagu: Igal muutusel on oma põhjus? Kogemus ei õigustaks mind selle juures kunagi sellist väidet üldkehtiva ja paratamatuna vaatlema. See lause on sünteetiline - sest ma võin muutuse mõistet niipalju liigendada kui palju tahan, ma leian ees vaid muutumise ajas, kuid sugugi mitte paratamatut sidet põhjusega. See lause on üldine ja paratamatu. Kas siis ikkagi on sünteetilisi väiteid a priori? "Jaa!", vastab Kant. Lähem vaatlus näitab, et nii loomulik mõistus kui teadused sisaldavad selliseid väiteid hulgaliselt. Kõigepealt on matemaatilised väited sünteetilised.
· A priori sünteetilised väited? ulatuvust ruumis, ilma et ma kujutlust ennast purustaksin ei saa eraldada. · Lause: Igal muutusel on oma põhjus. Ruumi kujutlus on antud a priori. · Kogemus ei õigustaks mind kunagi sellist väidet · Ruum ei ole seotud objekti endaga. üldkehtiva ja paratamatuna vaatlema. · Me ise kanname ruumilisi kujutlusi objektile üle. · Samas on see lause sünteetiline, sest ma võin · Ruum ja aeg muutuse mõistet niipalju liigendada kui tahan. Alati leian ma ees vaid muutusi ajas, kuid sugugi mitte · Asjad on meile kättesaadavad vaid ilmingutena paratamatut sidet põhjusega
Tahtluse tunnused materiaalse kuriteo puhul iseloomustavad süüdlase intellekti ning tahet. Süüdlase intellekti iseloomustab materiaalse kuriteo tahtliku toimepanemise korral: 99 - arusaamine oma teo faktilistest (koosseisulistest) tunnustest, kuriteokoosseisuks vajaliku tagajärje ning vähemasti üldjoontes kausaalse seose ettenägemine teo ja tagajärje vahel, kusjuures tagajärje saabumise võib süüdlane ette näha kas paratamatuna või reaalselt võimalikuna; - oma teo ning selle tagajärje õigusvastasusest arusaamine, kusjuures pole oluline, kas süüdlane oli teadlik kvalifikatsioonist või konkreetsest karistusest. Materiaalsete kuritegude puhul peab ka kahjulik tagajärg olema põhjustatud süüliselt - tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu. Tsiviilõiguses (eraõiguses) kehtib samuti põhimõte, et isik kannab tsiviilõiguslikku vastutust
10. MODAALNE LOOGIKA ALEETILISED MODAALSUSED Klassikaline loogika eeldab, et lausega väljendatakse mingi propositsiooni tõesust või väärust. On aga olukordi, kus me tahaksime propositsiooni iseloomustada, jättes tõeväärtuse lahtiseks. Nt lause ,,Homme lähen ma tööle" väljendab propositsiooni, mille tõeväärtus ei ole täna veel teada, kuid ma saan öelda: ,,On võimalik, et ma lähen homme tööle." Kui see on võimalik, siis ilmselt pole see võimatu. Mulle võib tunduda lausa paratamatuna, et ma lähen homme tööle. Siiski ei saa selles päris kindel olla. On ka kindlaid ja paratamatuid asju. Ja mis on paratamatu, see on kindlasti ka võimalik. Võimalikkuse ja paratamatuse faktori lisamisega tavalistele (ehk assertoorilistele) väitlausetele tekivad modaalsed laused. Tänaseks on uuritud ka paljusid teisi modaalsusi, mõnda neist käsitletakse ka allpool, nt modaalsusi ,,kohustuslik" või ,,keelatud". Modaalses1
annaabi.ee 
