peab ta ka ennast nende hulka kuuluvaks, hoolimata teiste arvamusest. Kuna indiviidide lahterdamine sel viisil gruppidesse on kõndimine libedal jääl, siis kes teab, võibolla kuulub ka teatud hulk kultuuriinimestest ja maailmaparandajatest hoopiski väikeste inimeste hulka, mis omakorda tõestab, et ka väikeste inimeste hulgas on helge maailmavaatega inimesi ja et eelpool nimetatud hall mass on palju värvilisem kui tundub olevat. Kust väikesed inimesed tulevad? Parafraseerides üht vana nalja tulevad ranitsaga väikesed inimesed koolist ja ilma ranitsata lastaiast. Minu arvates ei olegi tegelikkus sellest ütlusest kaugel. Kooli ja lasteaia all võime mõelda elukooli, kus peavad olema suurinimestest õpetajad eeskujud kooliõpetajate, lapsevanemate ja sõprade näol, kes panevad paika inimese väärtushinnangud ja aitavad neil elus eesmärke püstitada. Kindlasti on tähtis ka keskkond, kus noor kasvab. Maailm ei ole õiglane ja kõigil ei ole
Kõik need argielu mured suuremad ja väiksemad mis meid igapäevaselt vaevavad, on meie endi välja mõeldud. Tänapäeval öeldakse ka, et nii- öelda masu on vaid inimeste väljamõeldis. Majandusteooria võib siinkohal küll vastu vaielda, aga inimeksistentsi seisukohalt on see väide tõene. Probleemide suuremaks mõtlemine on inimpsüühika üks peamisi valupunkte. Inimene on see, kelleks ta end oma tegude, maailmanägemise, silmaringi ja arukusega ise teinud on. Parafraseerides suurt Ameerika riigimeest Benjamin Franklinit: ,,Kindel pole siin elus midagi, peale surma ja maksude." Inimese elu on paratamatus, ta ei saa öelda sõna sekka selles, kas ta soovib elada või mitte. Elu käekäik ei ole ette ennustatav. Elumeri viib meid edasi vaid nii, nagu inimene ise sellel sõuab. Aga see ei ole tavaline meri, vaid rahulik, ilma ühegi laineta. Inimene saab liikuda nii, nagu ta ise soovib. Elu lõpuks on inimene ikka see, kelleks ta end ise teinud on, ta asub seal,
Igal klassil on omad nõudmised, omad nähtamatud lepingud meediaga. Karl Ristikivi on öelnud, et iga mõte, mis tuleb ja läheb, jääb kuhugi alles. Alles jäävad teiste öeldud sõnad, ühiskonna sõnad, ema sõnad, õpetaja sõnad. Need sõnad saadavad meid elus. Saadavad poeriiulite vahele, saadavad oma tuppa, klassist välja. Neid sõnu on aga liiga palju. Me tarbime sõnu ja ei oska ilma nendeta olla. Descartes'i parafraseerides võiks meie tänapäevased uskumused sõnastada nii: tean viimaseid uudiseid, järelikult olen olemas. Viimaseid uudiseid on aga nii palju, et nendega on raske sammu pidada. Meedia galopeerib kui Must Iludus teadmata suunas. Ostke, tarbige, ostke, tarbige, tarbige, tarbige! Elu vajab elamist, toode tarbimist. 1990ndate aeglasest valsist on saanud kiire quickstep, galopeeriv hobune ning sprintiv eestlane keset meediavahtu
perioodil, imikueas ja lapsepõlves. Lapse arengus leiavad asset nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed muutused. Arengulised muutused on korrapärased. Arengul on kolm komponenti: 1) intellektuaalne (vaimne ehk kognitiivne) areng 2) sotsiaalne ja emotsionaalne areng 3) füüsiline (kehaline ehk psühhomotoorne) areng Et õigesti aru saada, kuidas kasvatada lapsi, õpetaja peab teadma, millisel arengu etapil on laps. Laps kõigi oma arenguaspektidega on terviklik. Parafraseerides E. Eriksoni, võime väita, et ta ei arene eraldi füüsiliselt, sotsiaalselt ja psüühiliselt, vaid teeb läbi tervikliku psühhosotsiaalse arengu, mille kõik aspektid on omavahel tihedalt seotud ning muutused ühes valdkonnas toovad kaasa muutused ka mujal. Nii näiteks võib pikaajaline haigus negatiivselt mõjutada ka lapse enesehinnangut, suhteid kaaslastega jne. Õpetaja peab arvestama, et iga laps õpib oma individuaalses rütmis. Rühmas on palju lapsi, aga
Seda tegid nad vist sellepärast, et tõsta endi enesehinnangut. Tähtis oli, et talul oleks olemas oma perest pärija, kes vanemate aetud asju edasi ajaks. Ümberringi oli palju metsi ning talumaid. Külaelanikud armastasid käia suure järve ääres pidusid pidamas. 7. Huvitavaid tsitaate teosest Kümned, isegi sajad pisitillukesed märgid jälgedes jutustavad loo elust ja olust. 8.1. Teised teosest Parafraseerides lauset "tõlkes kaduma läinud", tuleb tunnistada, et "Kõrboja peremees" on lugedes kaduma läinud. Lihtsustatud armastus ja külaromaaniks, on tõlgendamata jäänud romaani sügavam metatasand. Muidugi, ka Anna ja Villu armastusloona on "Kõrboja peremees" vapustav romaan. Ning külaromaanina annab ta hea läbilõike paradoksidest kubisevast maaühiskonnast, mis ühtaegu tahab, aga ei julge moderniseeruda. Ometi ei ole "Kõrboja peremees" lihtsalt üks väike lugu Tammsaare suurte
" ,,Sest saadik, kui ma vanglast koju tulin, käivad kõik ninad püsti, nii et sadagu või vihm sisse!" ,,Istun nagu hunt aianurgas ja laksutan hambaid." ,,Kont on meie oma, aga veri on teine, üsnagi teine." ,,Ütlesin Leenale , et kui preili hakkab peremeheks ja perenaiseks korraga, siis peavad tal ka seelik ja püksid korraga olema." ,,Mitte see töö, mitte raskus, vaid sõnad, need söövad hinge seest." 8.1. Teised teosest Eesti Päevaleht, Maarja Vaino Parafraseerides lauset "tõlkes kaduma läinud", tuleb tunnistada, et "Kõrboja peremees" on lugedes kaduma läinud. Lihtsustatud armastus ja külaromaaniks, on tõlgendamata jäänud romaani sügavam metatasand. Muidugi, ka Anna ja Villu armastusloona on "Kõrboja peremees" vapustav romaan. Külaromaanina annab ta hea mulje külaelust, kuidas see tahaks moodsamaks muutuda, kuid ei julge. "Kõrboja peremees" on teos, mida kannab eriti meisterlik, piiblist lähtuv sümbolikeel.
Acta Litteraria Academiae Scientiarum Hungaricae, XII- 1970, No 1-2. 2 . . . , 1953. 3 3 Vt. näiteks: M. JI. . . -- , III. . . - , .198, 1967; B. . . «». -- Kogumikus: Poetics, Poetyka, , II. Warszawa, 1966. luuletekstis,4 samal ajal aga peab tema informatiivsus järsult langema. Kui pidada luulet tavaliseks tekstiks, mis on koormatud lisakitsendustega (teatud vaatepunktist aga tundub niisugune määratlus olevat täiesti veenev), või ehk, parafraseerides sama mõtet argiselt lihtsustatult, kui arvata, et poeet väljendab samu mõtteid mis tavalised kõnelejad, lisades kõnele mõningad kaunistused, siis muutub luule ilmselt mitte ainult tarbetuks, vaid ka võimatuks -- ta muutub lõputult kasvava liiasusega ja niisama kahaneva informatiivsusega tekstiks. Kuid katsed näitavad vastupidist. Ungari teadlane Ivan Fónagy, kes tegi vastavad eksperimendid, kirjutab: «Meetrumist
kliimat, üleujutusi ja ilma. 1 Konfutsianism Konfutsianism on õpetus, mille loojaks oli Konfutsius ehk Kong Fuzi (pilt3), kes oli umbes 500 aastat enne Kristust elanud Hiina mõttetark. Ta rajas elufilosoofia, mis üritas üksikisikutele ette kirjutada, milline on õige ja sünnis viis üksteisega suhelda, et tulemuseks oleks heas korras funktsioneeriv ühiskond, nii et tema sõnu parafraseerides "poeg kuulaks isa, naine meest, noorem vend vanemat, 11 mees riiki" ja nii edasi. Konfutsius arvas, et iga isik võib saada ideaalseks inimeseks selle sõna kõige otsemas mõttes, sest inimese loomus on hea. Inimese kolm kõige tähtsamat voorust on teadmine, kohusetunne ja julgus. Kui need omadused on olemas, siis järgmise arenemisastme
kõrgematesse jõududesse, olgu need jõud siis saatus, esivanemad või jumalad, kes valitsevad kliimat, üleujutusi ja ilma. 1.2 Konfutsianism Konfutsianism on õpetus, mille loojaks oli Konfutsius, kes oli umbes 500 aastat enne Kristust elanud Hiina mõttetark. Ta rajas elufilosoofia, mis üritas üksikisikutele ette kirjutada, milline on õige ja sünnis viis üksteisega suhelda, et tulemuseks oleks heas korras funktsioneeriv ühiskond, nii et tema sõnu parafraseerides "poeg kuulaks isa, naine meest, noorem vend vanemat, mees riiki" ja nii edasi. (Foster, 2002) Konfutsius arvas, et iga isik võib saada ideaalseks inimeseks selle sõna kõige otsemas mõttes, sest inimese loomus on hea. Inimese kolm kõige tähtsamat voorust on teadmine, kohusetunne ja julgus. Kui need omadused on olemas, siis järgmise arenemisastme omadusteks on tööarmastus, kohusetäitmine, iseloomukindlus ja 3 tundeline südametunnistus
konteksti. Ümbersõnastamisega saate: jahutada konflikti vältida möödarääkimisi kinnistada mälus räägitut võtta aega vastuseks valmistumiseks minimeerida partneri aktiivset kuulamist segavaid asjaolusid: teema vahetust, unelemist, vaidlemist, eelarvamuslikku suhtumist teha kokkuvõtte jutust (vastavalt vajadusele, kas iga teema lõpus ja vestluse lõpus või ainult kogu vestluse lõpus). Püüdke parafraseerides ehk ümber sõnastades püüda mõista, mida teine tunneb ja räägib. Partneri jutu ümbersõnastamist võib alustada näiteks järgnevate lausealgustega: - nagu ma aru saan, mõtlete te seda, et ... - teiste sõnadega ... - nii, et põhimõtteliselt tundsite te, et ... - kas ma mõistan teid õigesti, et soovite... - kas soovite öelda, et ... - ...........................................................
("Begriffsschrift") võib julgelt nimetada 19. sajandi olulisemaks loogikaraamatuks. Selles raamatus esitab Frege kogu kaasaja loogika fundamentaalseima süsteemi, nn. esimest järku predikaatarvutuse. Predikaatarvutus baseerub lausearvutusel, predikaatidel ja kvantoritel ``iga x jaoks kehtib ...'' ning ``on olemas selline x, et ...'', võimaldades kirjeldada asjade omadusi ja omavahelisi suhteid. Teatud mõttes on võimalik öelda - Wittgensteini parafraseerides -, et kõike, mida saab rangelt kirjeldada, saab kirjeldada predikaatarvutuse keeles. Viimane väide ei tähenda seda, et predikaatarvutuse keel on alati kõige praktilisem, selgem või mugavam meetod ükskõik mille rangeks kirjeldamiseks, vaid et teoreetiliselt on iga range kirjeldus predikaatarvutuse abil kirja pandav. Frege antud konkreetne predikaatarvutuse esitus on raskesti loetav ja hoopis teistsugune, kui kaasaegsed esitused. Põhimõtted on sellegipoolest samad
Kokku- võtete tegemine võtab lühidalt mõnesse lausesse kokku kogu informatsiooni, mis on saadud kuulamisest, parafraseerimisest ja uurimisest. Kõige olulisem nendest kolmest oskusest on parafraseerimine, sest see näitab, et sa püüad inimese tundeid mõista. Kokkuvõtte tegemine on lihtsalt vestluse lühike parafraseering. Vähem oluline on uurimine, sest see muudab jutustaja positsiooni intervjueeritava positsiooniks ning ta on sunnitud keskenduma küsimuste vastamisele. Parafraseerides on oluline teada saada olukorra tähtsust, tema rolli ja suurust selles probleemis ning millist lõpplahendust oodatakse. Kui laps reageerib mingi tunde ajel, siis haara sellest kinni ja lase tal rääkida selle põhjustest. Kuidas me suhtleme, mis on oluline: 7% öeldud sõnad, 38% hääletoon, 55% kehakeel. Kuulamise alustamisel pea silmas, et kogu su keha oleks valmis teist inimest ära kuulama. Hea asend (silmside) ning zestide ja näoilme appivõtmine aitab sul jälgida
annaabi.ee 
