Suur kanal püha markus klepatra ja antionius bacchus ja nümf Talvepalee kadrioru peterhofi peeter esinen Palmse mõis st paul queens house Rokokoo nimetus tuleneb pantsus keelsest sõnast racaille, mis tähendab merekarpide ornamenti. Rokokoo sisekujunduses : Loobuti välisarhitektuuride detailide kasutamisest Seinad kaeti pannoodega, mida eraldasid liistud või raamid Liistudest hargnes ebasümmeetriline ornamentika Materjaliks ülekullatud kips või stukk Ornamentika motiivideks taime varred, lehed, merekarbi poolmik Seinad heledates toonides: valge, kuld, pastell toonid Palju peegleid Hiinatsemine e chinoiserie hiina siid ja portselan veduudimaalija maalija, kes maalib linnavaateid ehk veduute, neid käsitletakse ajalooliste dokumentidena.
ROKOKOO sünnimaaks on Prantsusmaa, mis hakkas levima 18.saj. Nimi tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähendab merekarpi. Sisekujundus 1.seinad kaetud suurte pannoodega, mida eraldasid liistud 2.Liistudest hargnes ebasümmeetriline 3.õrn ja kapriisne ornamentika, mille motiivideks olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ning lehed 4.Heledad toonid 5.Intiimne ja võluv 6.Mööbel lainjate joontega. Mood 1.barrokilik laad 2.meestemood naiselik (kõrgete kontsadega kimgad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, parukad ja meigitud nägu). 3.Naised kandsid parukaid, puhvis kleite ülipeenikeseks kokkunööritud pihaga. Skulptuur 1.Levib pilastika 2
portreemaalid; loomamaal ehk animalistika; natüürmort; väikeseid olustiku- ja maastikumaalid ,,väikesed hollandlased". 5. ,,väikesed hollandlased" - nii nimetatakse Hollandis väga armastatud jõukama rahva kodusid kaunistavaid väikeseid olustiku- ja maastikumaale mis spetsialiseerusid ühele teemale. Erandiks Rembrandt ja Hals, kes on teinud ka suuremaid maale. 6. ROKOKOO stiil tekkis Prantsusmaal 18.saj. I pool(1710-1760) 7. ROKOKOO kunst sisekujunduses - Seinad kaetud pannoodega, eraldatud peenete liistude, raamistusega Ebasümmeetriline õrn ornament taimemotiividega (lehed, varred), merekarbi poolmikku meenutav motiiv ORVAND (rocaille pr.k.), heledad pastelsed toonid (valge, kuld jt.). 8. Barokkkunst Eestis - Narva raekoda; Tallinna kindlustused 3 bastioni Harjumägi, Lindamägi, Rannavärava mägi; Tallinna Toompea lossile hilisbarokkstiilis fassaad (arhit. Johann Schultz 1766.a. ) Pärnus Tallinna värav; 9. Kadrioru loss - (1718-1723.a.) arhit
Rokokoo Tekkis Prantsusmaa õukonnas 18. Saj 20-ndatel aastatel ja kestis 50 aastat ning levis mõningal määral ka teistesse riikidesse. Oli eelkõige sisearhitektuuris, kus loobuti välisarhitektuuri elementide (sambad) kasutamisest kuna need tundusid raskepärased.Seinad kaeti peeglite ja pannoodega, mida ümbritsesid taimemotiividest raamid ja tihti olid need värvitud kuldseks. Kasutusele tulid orvand- sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused. SKULPTUUR Skulptuurid on pehmed ümara vormiga ja mõõtutelt väikesed. Valmistamiseks kasutati portselani. Kujud olid värvilised. Kujutati skulptuuris putosi (paljas paks poiss) ja amoreti (tiibadega puto). Kujutati ka lambureid (lamburiteks rõivastatud aadlikud) MAALIKUNST Armastati heledaid pastellseid toone
· Õukonna elu sisuks sai meelelahutuste otsimine ja leiutamine Muutused 18. Saj kunstis: · Kunst pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada muresid, pidi olema vaba ja rõõmsameelne · Louis XIV laskis Versailles' parki ehitada kergema, vähem paraadlikuma palee Trianoni. Rokokoostiili sisekujundus: · Ehitati linnapaleesid, mille ruumide sisekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest · Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid · Liistudest hargnes ebasümmeetriline ornamentika, ülekullatud kipsist või stukist. · Ornamentika motiivideks lopsakad taimevarred ja lehed, sage oli ka merikarbi poolmikku mennutav motiiv, mille prantsuskeelsest nimetusest tuleneb ka uue stiili nimetus rokokoo. · Seinapinnad heledates toonides · Sisekujunduses kasutati suuri peegleid · Muutus ka mööbel
puuderdatud parukas ja mingitud nägu Rokokoostiili sisekujundus · Loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest, · Sageli kasutati merekarbi poolmikku meenutavat sest need tundusid liiga raskepärased motiivi, mille pr. k nimetusest tuleneb ka stiili nimetus · Seinad kaeti suurte pannoodega, mida eraldasid peened liistud või raamid · Seinapinnad heledates toonides · Palju ülekullatud kipsist või stukist · Palju kasutati peegleid ebasümmeetrilist, õrna ja kapriisset ornamentikat · Mööbel muutus kergemaks ja lainjamaks · Motiivideks naturalistlikud ja lopsakad
armusuhete vastu. Muutused 18. sajandi kunstis ● Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema meelelahutajaks ja aitama muresid unustada. ● Louis XIV soovis, et kunst oleks vabam ja rõõmsameelsem ning laskis Versailles' parki ehitada kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. Rokokoostiili sisekujundus ● Hakati ehitama linnapaleesid, mille sisekujunduses loobuti detailide kasutamisest. ● Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega. ● Väga sage oli ka merikarbi poolmikku meenutav motiiv (nn. orvand), mille prantsusekeelsest nimetusest rocaille tuleneb ka uue stiili nimetus – rokokoo. ● Seinad värviti heledates toonides. ● Sageli asetati peeglid vastastikku. ● Mööbel muutus väiksemaks, kergemaks ja elegantsemaks. ● Rokokoo siseruum püüdis olla intiimne ja võluv. Rokokoostiili sisekujundus Mood rokokooajastul ● Rokokoo valitsusajaks loetakse aastaid 1710-
pikantset nalja. Enneolematu huvi kergemeelsete armusuhete vastu. Sellest ajast on ka pärit kurikuulus lause "Pärast meid tulgu või veeuputus". Muudatused 18.sajandi kunstis ja rokokoo Kunst pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada muresid. Louis XIV laskis Versilles' parki ehitada kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. Tollal ehitatud linnapaleede sisekujunduses tehti järgmised muudatused: loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest; kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid; liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika(2). Sisekujunduses kasutati sageli suuri peegleid ning rokokoo siseruum oli intiimne ja võluv(2). Baroklikud rasked troonitaolised toolid asendusid lainjate piirjoontega kergete toolidega, need võimaldasid mõnusat, lodevat istumist(2). Uue ornamendika stiili nimi oli rokokoo, pärineb prantsuskeelesest
poolest dramaatilisse ritta ühes Salvador Dali ,,Kodusõja eelaimduse" ja Pablo Picasso ,,Guernicaga", väjendades kuulsate kataloonlaste valu kodumaa pärast. 1940. aastal Normandias sündisid Miro tippteosed pealkirjaga ,,Tähtkujud". Neil maalidel on tähed, kuusirbid, linnud, silmad ja loomad ning inimkujud laotunud gravitatsioonivabasse ebamaisesse ruumi. 1940. aastatel oli Miro rohkem hõivatud monumentaalkunstiga: skulptuuride ja keraamiliste pannoodega. 1956. aastal asus kunstnik villasse Palma de Mallorcal. Seal kavandas ja teostas ta koos keraamiku Josep Llorens Artigas'ega kaks keraamilist pannood UNESCO peakorterisse Pariisi. ,, Päike" ja ,,Kuu" olid kontrastis hoone halli tsemendiga. 1956. aastal andis president Eisenhover selle eest Mirole Guggenheimi rahvusvahelise auhinna. Joan Miro oli vaeste ja tagasihoidlike asjade poeet. Tema pilk oli avatud ja ergas. Miro
Lous XIV soovis, et kunst oleks vabam ja rõõmsameelsem ning laskis ehitada Versilles' parki kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. Rokokoostiili sisekujundus Versailles' luksusest tüdinenutele ehitati linnapaleesid, mille ruumide sisekujunduses loobuti välisarhitektuuridetailide (nt poolsammaste, pilastrite, karniiside) kasutamisest, sest need tundusid olevat liiga raskepärased. Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika. Sageli ülekullatud kipsist või stukist. Ornamentide motiivideks olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ning lehed. Tihti kujutati poolikut merekarpi (nn.orvand) selle prantsuse keelsest nimetusest, rocaille, tuleneb ka uue stiili nimetus rokokoo.
Rokokoo (prantsuse k. rocaille ,,orvand") [merekarbi poolmikku meenutav motiiv] 1. Mis oli iseloomulik barokk arhitektuurile? Dünaamilisus, liikuvus, õhulisus, looduslähedus, elu tõepärane kujutamine, pidulik rahu, sümmeetria, stiihiline torm, rahvalikkus. 2. Mis vahe on sisekujunduses barokil ja rokokool? Rokokoo ruumide sidekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailide(nt poolsammaste, pilastrite, karniiside jne) kasutamisest. Selle asemel kaeti seinad pannoodega, mida üksteisest eraldasid liistud või raamid. Barokk-ruum oli sümmeetrilisem ja rokokoos tuli moodi ornamentika motiividena taimevarred, lehed ja orvand(merekarp). Rokokoo seinad olid väga pastelsed ja ruumid luksuslikud. 3. Kes oli see Itaalia skulptor ja arhitekt, kelle tööd on Peetri kiriku esine kolonnaad ja ,,Püha Teresa ekstaaz"? Lorenzo Bernini 4. Mille lasi Louis XIV rajada väikese jahilossi kohale? Versailles lossi, mida ümbritses prantsuse park. 5
maastikumaalid, levinud olid kirjandusega seotud ja kirjandusteoseid illustreeriv zanrimaal. Loodi esimesed värvilised gravüürid. Tarbekunstis tegi uus edusamme keraamika. Monokroomsete maalingute kõrval hakati 16.- 17. sajandil katsetama kolme- ja viievärvilisi. Portselanesemete vorm muutus mitmekesisemaks ja paranes glasuuri kvaliteet. Kivist, luust ja bambusest valmistati dekoratiivseid nikerdusi, jõukad inimesed katsid ruumide seinu siidist pannoodega. Mingi ja Qingi valitsejate poliitika ei soodustanud 16.- 18. sajandil teaduse arengut, ajalugu ja kirjandusteadus olid lausa põlu all. Veidi soodsamas olukorras oli teatmeteoste koostamine. Euroopa kultuurimõjude sissetung 16. sajandil saabusid Hiinasse katoliku mungad, kes hakkasid levitama ristiusku. Tuntuim neist oli itaallane Matteo Ricci, kes veetis Hiinas 27 viimast eluaastat. Katoliku misjonäridel õnnestus 18. sajandi keskpaigani ristida mitusada tuhat hiinlast.
sajandil 1.Millega veetis oma aega prantsuse õukond Louis XV ajal? Enamasti veeti aega pidutsedes. Elu sisuks sai uute ja peenemate meelelahutuste otsimine ning leiutamine. Märksõnaks oli ka tundeelu peenenemine ja enneolematu huvi kergemeelsete armusuhete vastu. 2. Millised muutused toimusid tollal ehitatud linnapaleede sisekujunduses? Loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest, sest need tundusid olevat liiga raskepärased. Seinad kaeti suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika ülekullatud kipsist või stukist. Motiivid olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred, lehed. Merikarbimotiiv rocaille rokokoo. Seinapinnad heledates toonides, sisekujunduses suured peeglid Püüdis mõjuda intiimselt ja võluvalt. Sisekujunduses olid luksuslikud ja eksootilised materjalid, mööbel. 3
1. Rokokoo kunst Louis XIV lasi Versilles' parki ehitada Trianoni palee, mis oli vähem paraadlik ning kergem. Sisekujunduses loobuti välisaritektuuri detailidest(poolsambad, pilastrid jne), seinad kaeti hoopis suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes peen, ebasümmeetriline ornamentika, sageli ülekullatud kipsist või stukist. Ornamendiks taimemotiivid, sageli ka merikarbi motiiv(rocaille rokokoo). Värvidena kasutati heledaid pastellseid ning kuldseid toone, moodi tuli nn. hiinatsemine. Barokiaegne raske mööbel asendus lainjate piirjoontega kergete toolidega jms, mis võimaldasid isegi lodevat istumist.
head, tundeelu oli rafineeritud, tundi huvi kergemeelsete armusuhete vastu, käis flirtimine. Sellised muutused kandusid kunsti, see pidi olema meelelahutaja ja pidi unustama prantsusmaad ähvardavaid muresid. Prantsusmaa pidas ohtralt sõdu, riik oli pankroti äärel, kuningas nõudis vaba ja rõõmsameelset kunsti. Arhitektuuris jätkus baroklik välisilme, nüüd pandi rohkem rõhku interjöörile, aadlikud hakkasid endale linnapaleesid ehitama. Seinu hakati katma suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest liistud. Liistudest hargnesid ebasümmeetrilised ornamendid. Ornamendi motiivid olid naturalistlikud ja looduslähdased. Tihiti kasutati orvandit e poolikut merekarpi meenutavat motiivi. Sealt on tulnud ka nimetus rokokoo. Kasutati pastelltoone, roosad, helerohelised, helesinised, kasutati ka suuri peegleid. Rokokoo sisekujundus püüdis olla intiimne ja võluv. Mööbel pidi olema elegantne, kerge ja mugav
Ülalkirjeldatud seltskonda ei köitnud enam jõuline ja dünaamiline kunst see oleks mõjunud ärritavalt ja segavalt. Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada argipäeva. Arhitektuuris väljendusid uued taotlused selles, et ruumide sisekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailide (nt poolsammaste,pilastrite,karniiside jne) kasutamisest, sest need tundusid liiga raskepärased. Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega, mida üksteisest eraldasid peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika, sageli ülekullatud kipsist v stukist. Motiivideks olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ja lehed.Väga sage oli ka merekarbi poolmikku meenutav motiiv (nn orvand), mille pr keelsest nimetusest rocaille tuleneb ka uue stiili nim rokokoo. Luksuslikud ja eksootilised
ähvardama. Nimelt sagenesid lüüasaamised sõdades ja riigikassa oli pankroti äärel. Isegi vananev Louis XIV soovis, et kunst oleks vabam ja rõõmsameelsem ning laskis Versailles' parki ehitada kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. Versailles' luksusest tüdinuile ehitati linnapaleesid, mille ruumide sisekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailide (nt poolsammaste, karniiside jne) kasutamisest, sest need tundusid olevat liiga raskepärased. Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika, sageli ülekullatud kipsist. Motiivideks olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ning lehed. Väga sage oli ka merekarbi poolmikku meenutav motiiv (nn orvand), mille prantsuskeelsest nimetusest rocaille tuleneb ka uue stiili nimetus rokokoo. Seinapinnad värviti heledates
18. saj. 20. aastate paiku sündis Prantsuse õukonnas aga barokist välja kasvanud rokokoostiil, mis oli eelnevaga võrreldes kergem ja mänglevam ning väljendus eeskätt sisekujunduses. Rokokoo põhitunnuseks on orvand ( rocaille ) - voldiliste servadega merekarpi meenutav ornament. Vastandina barokile välditi raskeid sambai, pilastreid, paraadtreppe, ruumid olid suhteliselt madalad. Seinte lihtsad pinnad liigendati orvandi, taimeornamendiga põimitud raamliistude, peeglite ja pannoodega. Dekoorimaterjaliks oli põhiliselt stukk, värvidest eelistati pastelseid toone. Palju kasutati hiinapäraseid motiive. Fassaadide kujundus oli kontrastina interjöörile võimalikult lihtne ja tagasihoidlik. Humanismi kõrglainele järgnenud feodaalne reaktsioon ühiskonnas ja monarhiate kindlustamine kogu Euroopas andis arhitektuurile küll pompöössust, ei soodustanud aga uute ehitustehniliste ideede tekkimist. Piirduti sellega mis oli loodud varem - olid ju
annaabi.ee 
