millest ei võta osa kohus, toimub PankrSi alusel. Kohtumenetlus, st. nende küsimuste lahendamine, mis toimub kohtus, viiakse peamiselt läbi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 2005, 26, 197) alusel. Siiski on PankrS-s sätteid, mida tuleb pankrotiasjade puhul kohtus kohaldada, eelkõige puudutab see kohtu kompetentsi ja tähtaegasid. Kui PankrSs on võrreldes TsMS-iga erinevad sätted, tuleb kohaldada PankrSi. Pankrotiasja menetlemine kuulub maakohtu pädevusse, st pankrotiavaldus esitatakse kohtule võlgniku üldise kohtualluvuse järgi. PankrS kehtib võlgnike suhtes, kelle alaline elukoht või asukoht on Eestis. Elukohast räägitakse füüsiliste isikute, asukohast - juriidiliste isikute puhul. Füüsiliste isikute elukoha kindlaks määramise reeglid kehtestatakse tsiviilseadustiku üldosas. Pankrotimenetluse keskseteks mõisteteks on pankrotivõlgnik ja pankrotivõlausaldaja. Vastavalt
üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. Hagita menetlus, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. Uurimispõhimõttel. 1. ajutise halduri nimetamine 2. pankroti väljakuulutamine 3. muud pankrotimenetlusega seotud asjad Pankrotimenetlus toimub uurimispõhimõttel Ajutine haldur või haldur teeb täitemenetluse seadustikus sätestatud toiminguid ja tal on täituri õigused ja kohustused. Kohtute pädevus ■ Pankrotiasja menetlemine kuulub maakohtu pädevusse. Kohtualluvus pankrotiavalduse läbivaatamisel ■ Pankrotiavaldus esitatakse kohtule võlgniku üldise kohtualluvuse järgi. Eeldatakse, et võlgniku asukohaks on üks aasta enne pankrotiavalduse esitamist registris märgitud asukoht, kui ei tõendata, et võlgniku asukoht on mujal. ■ Kui võlgniku suhtes on esitatud mitu erinevat pankrotiavaldust, liidetakse need ühte
kohaldamine, hagimenetlused ning menetluse lõpetamine. Võlgniku üheks peamiseks kohustuseks on anda teavet oma vara kohta. Võlgnik peab esitama haldurile pankroti väljakuulutamise seisuga bilansi koos vara, sh kohustuste nimekirjaga. Teavet peavad andma ka võlgniku töötajad. Kohus võib kohustada võlgnikku oma teabe õigsust kinnitama vandega (PankrS § 86 lg 3). Võlgnikul on õigus tutvuda halduri toimikuga ja pankrotiasja kohtutoimikuga. Võlgnik peab olema menetluse vältel kättesaadav, võtma osa menetlustoiminguist. Samas tema puudumine ei takista kohtuistungi, koosoleku läbiviimist või toimingu tegemist, v.a kui võlgnik peab toimingu tegema isiklikult. Kohtu otsusega võib kohaldada võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu, sundtoomist ja aresti. Kui tegemist on juriidilisest isikust võlgnikuga, siis kohaldatakse mõjuvahendeid juhtimisorganite liikmetele. Kohus võib
......................................16 18. Makseettepanek kiirmenetluses ning maksekäsu tegemine................................... 17 19. Vastuväide makseettepanekule.............................................................................. 17 20. Vastuväide maksekäsule........................................................................................ 17 21. Üleskutsemenetlus..................................................................................................18 22. Pankrotiasja algatamine......................................................................................... 18 23. Pankrotihoiatus ning vastus pankrotihoiatusele.....................................................19 24. Selgitused hagiavalduse koostamise kohta............................................................ 19 25. Nõuete ja kohustuste üleminek.............................................................................. 20 26. Õigustoimingud enne kohtusse hagiavalduse esitamist.........
ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. Võlausaldaja, kes on esitanud pankrotiavalduse, kuigi ta teadis või pidi teadma, et pankrotiavalduse esitamiseks puudub alus, peab hüvitama võlgnikule sellega tekitatud kahju. (PankrS § 10). Kohustusliku erialuse väljatoomine ei vabasta võlausaldajat võlgniku maksejõuetuse põhistamisest muude asjaoludega. Seda aga kipuvad võlausaldajad unustama. Tihti tabab võlausaldajaid pankrotiasja menetlemisel üllatus, kui selgub, et kuigi nad on võlgniku maksejõuetust põhistanud asjaoluga, et pärast pankrotihoiatuse esitamist ei ole võlgnik kohustusi täitnud, on võlgnik siiski maksevõimeline. Praktikas on juhtunud, et võlgnik ei suvatsegi pankrotihoiatusele vastata, sest ei pea seda oluliseks. Ta kas arvab, et tal on piisavalt vara, või pole ta posti teel saadetud pankrotihoiatust kättegi saanud.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2.1 Võlgniku pankrotiavaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2.2 Võlausaldaja pankrotiavaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Ajutise halduri määramine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.4 Pankrotiasja ettevalmistamine ja .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.5 .. ja Ajutine pankrotihaldur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.6 Pankrotiasjas otsuse tegemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.7 Pankrotiotsusest teavitamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1
otsustamine, kompromissi tegemine, pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses, nõuete kaitsmine, halduri tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine, pankrotitoimkonna liikmete tasustamise otsustamine, muude seadusega võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste lahendamine. d)kohus- Kohtu pädevus pankrotimenetluses on piiratud. Kohus teostab järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotiasja menetlemine kuulub maakohtu pädevusse. 9. Võlgniku vastutus ja vanne On kolm peamist maksejõuetuse põhjustanud või maksejõuetuse olukorras oma kohustusi rikkunud isikute suhtes kohaldatavat vastutuse vormi kriminaalõiguslikku, tsiviilõiguslikku ja pankrotiõiguslikku. Vastutus maksejõuetuse tekkimise eest: Karistusõiguslik vastutus- maksejõuetuse tahtlik tekitamine Tsiviilõiguslik vastutus- kahju hüvitamine. Kui tegemist raske juhtimisveaga, siis on haldur
arv oleks võimalikult suur. Võlausaldaja häälte arv on võrdeline tema nõude suurusega ning häälte arvu määrab haldur tema käsutuses olevate dokumentide (nõudeavaldused, võlgniku raamatupidamisdokumendid jms) alusel. Vaidlused häälte arvu üle lahendab samal koosolekul osalev kohtunik. Pankrotivaraga seonduvalt otsustatakse pankrotipesa vara müügi piirangud. Uurimisprintsiip ja selle kohaldamine vastavalt PankrS § 3 lg 3 peab pankrotiasja menetlev kohus oma algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust ja korraladama selleks vajalike tõendite kogumise. Uurimispõhimõte eeldab, et asjaolud selgitatakse välja ja tõendeid kogutakse kohtu algatusel. Tagasivõitmine pankrotimenetluses - Pärast pankroti väljakuulutamist lubatakse tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada tehingud, mis tavaolukorras on igati õiguspärased ja seaduslikud,
Kohustuse täitmise tagamiseks on ettenähtud võlgniku vanne- § 86, tuleb anda kohtus enne esimest koosolekut. Erandid: 1. kohus võib mitte nõuda vanede andmist 2. andma teise aja. Vale vandumine on krim korras karistatav- see on asja mõte. 3.2 kohustus kohal viibida Teenib peamist kohustust teabet andma. Võlgnik peab osalema kohtuistungil, kui on välja kuulutatud- et annaks selgitusi (üldkoosolek, toimkonna koosolek). § 87 lg 3- Võlgnik peab isiklikult viibima pankrotiasja läbivaatava kohtu istungil, kui kohus teda selleks kohustab. Kui kohus või haldur teda selleks kohustab, peab võlgnik isiklikult viibima võlausaldajate üldkoosolekul, pankrotitoimkonna koosolekul, vara nimekirja koostamise juures ja osa võtma muudest pankrotimenetluse toimingutest. Tema puudumine ei takista men läbiviimist. Muidu saaks hakata takistama men läbiviimist. Kaasneb ka keeld- elukohast lahkumise keeld- 82, et tagada, et oleks kättesaadav
järelevalvet ning osalema võlausaldajate üldkoosolekul. Kohtu ainupädevusse kuuluvad pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine, samuti ärikeelu, sundtoomise, aresti ja elukohast lahkumise keelu kohaldamine, hagimenetlused ning menetluse lõpetamine. Millised on võlgniku õigused ja kohustused pankrotimenetluses? Võlgnikul on õigus tutvuda halduri toimikuga ja pankrotiasja kohtutoimikuga. // Võlgniku kohustused: 1) Andma teavet oma vara kohta. Kohus võib kohustada võlgnikku oma teabe õigsust kinnitama vandega. 2) Peab olema menetluse vältel kättesaadav, võtma osa menetluse toimingutest. + 3) Kohtuotsusega võib kohaldada võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu, suntoomist ja aresti, ärikeeldu. Millest moodustub pankrotivara?
tegema juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses kohtumäärusi ja teostama kohtupoolset järelevalvet ning osalema võlausaldajate üldkoosolekul. Kohtu ainupädevusse kuuluvad pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine, samuti ärikeelu, sundtoomise, aresti ja elukohast lahkumise keelu kohaldamine, hagimenetlused ning menetluse lõpetamine. Millised on võlgniku õigused ja kohustused pankrotimenetluses? Võlgnikul on õigus tutvuda halduri toimikuga ja pankrotiasja kohtutoimikuga. // Võlgniku kohustused: 1) Andma teavet oma vara kohta. Kohus võib kohustada võlgnikku oma teabe õigsust kinnitama vandega. 2) Peab olema menetluse vältel kättesaadav, võtma osa menetluse toimingutest. + 3) Kohtuotsusega võib kohaldada võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu, suntoomist ja aresti, ärikeeldu. Millest moodustub pankrotivara? Pankrotivara on vara, mis on võlgnikul pankroti väljakuulutamise hetkel, aga samuti vara,
reeglipärasused võlausaldaja nõudmistes ning tarbija ja kohtu seisukohtades. Sel eesmärgil töötas ta läbi kohtuinfosüsteemis (KIS) avaldatud 149 kohtulahendit, mis sisaldavad endas märksõna „kiirlaen“ (KIS 2013, online andmebaas, 1.10.2013). Kiirlaene käsitlevad tsiviilkohtumenetluse lahendid on 100% olnud I astme kohtu menetluses. 112 lahendit on tehtud võlaõigusasjade – laenu- ja krediidilepingute – vaidlustes, kolmel juhul on tegemist pankrotiasja hagita menetlusega. 84% lahenditest on tagaseljaotsused. Ilmnes, et kõikidel juhtudel on olnud hagejaks võlausaldaja ning mitte kunagi tarbija. 90% juhtudest on hagejaks inkassofirma, kellele kiirlaenu-ettevõte on loovutanud nõudeõiguse. Laenusummad vaadeldud kohtuasjades varieerusid 125 eurost kuni 235 euroni. Lisaks kaasnes laenuga tüüpiliselt lepingutasu, mis kõikus 33-42 euro piires. Intressimäär oli seda
osalema võlausaldajate üldkoosolekul. Kohtu ainupädevusse kuuluvad pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine, samuti ärikeelu, sundtoomise, aresti ja elukohast lahkumise keelu kohaldamine, hagimenetlused ning menetluse lõpetamine. 271. Millised on võlgniku õigused ja kohustused pankrotimenetluses? Võlgnikul on õigus tutvuda halduri toimikuga ja pankrotiasja kohtutoimikuga. // Võlgniku kohustused: 1) Andma teavet oma vara kohta. Kohus võib kohustada võlgnikku oma teabe õigsust kinnitama vandega. 2) Peab olema menetluse vältel kättesaadav, võtma osa menetluse toimingutest. + 3) Kohtuotsusega võib kohaldada võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu, suntoomist ja aresti, ärikeeldu 272. Millest moodustub pankrotivara? Pankrotivara on vara, mis on võlgnikul pankroti väljakuulutamise hetkel, aga samuti