Pärast NSV aega keeruline olukord kehtis ENSV tsiviilkoodeks ja ka abielu- ja perekonnakoodeks. Suurt osa nendest normidest polnud uues olukorras enam võimalik rakendada. Ülemnõukogul oli dilemma, kas luua oma originaalne tsiviilkoodeks või lähtuda mingist kindlast mudelist. 1991. otsustati, et tuleb lähtuda enne 1940.a kehtinud seadustest, mistõttu eeskujuks võeti Kesk-Euroopa õigusmudel. Tuli hakata ette valmistama tsiviilseadustikku pandektilise süsteemi alusel (vastu võtta osad eraldi seadustena). 1991 juulis võeti vastu EV omandireformi aluste seadus & oktoobris maareformi seadus (mis oli otsustavaks valiku langetamisel, millist osa esmalt vastu võtta, sest maareform lubas eraomandit ning puudus täielikult õigus, mis reguleeriks kinnisomandit). I Asjaõigusseadus jõustus 01.12.1993 II TSÜS jõustus 01.09.1994 III Perekonnaseadus jõustus 01.01.1995 IV Pärimisseadus jõustus 01.01.1997 V Võlaõigusseadus jõustus 01.07.2002
Üldosaks on tsiviilõigus, mis korraldab üldiseid õigussuhteid isikute vahel. T/õ pm. on sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses. T/õst isel. lepinguvabadus ehk ,,kõik mis ei ole keelatud on lubatud". Eraõigus: rahvusv. eraõigus, ühinguõigus, intellektuaalne omand, tsiviilõigus, tööõigus.(Võlaõigusliku lepinguga ei omandata mitte kunagi mitte ühtegi asja) Digesta ehk Pandectae nimest on tuletatud tänap. pandektilise süsteemi nimetus. Selle süsteemi järgi eraldadakse kogu T/õ-st üldised küsimused ja nendest moodustatakse üldosa, millele järgnev neljast osast koosnev eriosa: võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus. Avalik õiguse haru on haldusõigus, mille normid regul. avalikku haldust teostavate org.de moodustumist ja funktsioneerimist. Avalik õigus: Alluvussuhted, kuid teostatakse avalikku võimu. Eraõiguses võimu teostamist ei toimu
pandud protsess???)) o Tavaõigus, seadused jm Versus o Ius honorarium · Vormivabad tehingud(nt emptio- venditio) · Bona fides argumendina · Preetori ediktid · Formulaarprotsessi loomine(andis pooltele formula, kus pani kirja probleemi olemuse(õigusliku vaidluse)) II o ius publicum · riigiõigus(kuuluvad pandektilise süsteemi 4 osa??????????) · karistusõigus · finantsõigus · sakraalõigus(religioooni puudutav õigus) versus o ius privatum o eraõigus, st tsiviilõigus(kisamas mõttes) tinglikult võib tänapäeval paigutada ka kaubandusõiguse, mis oli osa asjaõigusest/võlaõigusest tollel ajal ROOMA PEREKONNAÕIGUS PEREKOND 1. Pater familias, kelle võimu all olid naine, lapsed, orjad, vara, piirasid teda
kohtuotsus. Siin eristatakse era ja avaliku õigust aga see ei ole kodefikseeritud Islam erinev, põhineb pühakirjal. Mandri-euroopa õigussüsteemis kohus õigust ei loo v.a Riigikohus.Tema otsus on ametnikele, alamastme kohtule kohustuslik. 11.ERAÕIGUSE JA AVALIKU ÕIGUSE Eraõigus on isikutevahelisi suuhteid reguleeriv.Õigussubjektid on võrdsed ja ei üksiki neist ei ole avaliku võimu kandja. Eraõiguse liigitus õigusharudeks. 1. tsiviilõigus oma nn pandektilise süsteemiga: a) üldosa, b) asja-, c) perekonna-, d) võla-, e) pärimisõigus; 2. äriõigus ehk kaubandus; 3. intellektuaalse omandi õigus: autoriõigus, kaubamärgid, tööstusdisaini lahendus jne; 4. rahvusvaheline eraõigus; Dispositiivsuse põhimõte eraõiguses. - eraõiguses on lubatud kõik, mis ei ole keelatud,
gruppi: 1) isikutega seotud normid, 2) asjaõigused, 3) õiguste omandamise viisid. Kogu õigus, mida kasutati Roomas, käis kas isikute, asjade või haige kohta. Sellest ka eraõiguse instituutide järjestus: 1) isikutesse puutuv õigus, 2) asjadega seotud õigussuhted, 3) hagid. Pandektiline süsteem on samuti oma nime saanud Rooma õigusest - Corpus iuris civilis'e teise osa pealkirjast "Digesta seu Pandectae". Pandektilise süsteemi kohaselt jaguneb tsiviilõigus viide ossa: asjaõigus, võlaõigus, perekonnaõigus ja pärimisõigus. Institutsiooniline süsteem ja pandektiline süsteem on küll väliselt erinevad, kuid siiski võib öelda, et tegemist on eelkõige tsiviilõiguse erineva struktureerimise viisiga, peamised tsiviilõiguse valdkonnad aga kattuvad. Mis on üldosa? Pandektilises süsteemis on reeglina üldosa, mis on eelkõige
Tsiviilõigus on kodifitseeritud. Võib eristada kahte õigusperekonda: - Romaaniõigus perekond- intitutsiooniline süsteem(Prantsusmaa ja temast lõuna poole, Holland ja Belgia ka. - Germaani õigus perekond- pandektiline süsteem. (Saksamaa, Austria, Eesti) III Skandinaavia süsteem- erastatakse avalikku- ja eraõigust, kuid tsiviilõigus ei ole kodifitseeritud. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis Balti eraseadus 1865, mis oli Pandektilise süsteemi alusel, mis oli Balti kubermangudes kehtiv. Eesti Vabariigi ajal jäi Balti eraseadus kehtima, võeti vastu uus abieluseadus ja hakati ette valmistama tsiviilseadustikku ja see valmis 1940 aastaks, kuid seda ei jõutud vastu võtta. Kuni 1965. aastani, enne Föderatsiooni tsiviilkoodeks, alates sealt ENSV tsiviilkoodeks. Valikus oli kas kodifitseeritud või kodifitseerimata. Eesti tsiviilõigus: 1) Üldosa- hakkas kehtima 01.01.1994- TSÜS
õiguse kohaselt). (E.Ilus’a "Rooma eraõiguse alused"). Teisisõnu - obligatsioon on õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt millegi teostamist, millegi sooritamist. Nimetatud sooritus ongi obligatsiooni objekt - see, millele on suunatud isikute õigused ja kohustused. Termin obligatsioon tuleneb ld obligare - siduma, kokku köitma. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis nn pandektilise süsteemi järgi Õigussüsteemi, sh eraõiguse, korrastamisest kaasaegses mõttes saame me rääkida alates Bütsantsi (Ida- Rooma) imperaatori Justinianuse eestvedamisel toimunud kodifitseerimisest, mille tulemusena valmis Corpus iuris civilis ehk tsiviilõiguse kogus (edaspidi C.I.C.). C.I.C sel ajal (kodifitseerimist alustati kusagil 528.a. ning lõpetati 534.a.) sisaldas mitte ainul tsiviilõigust tänapäevases mõttes, vaid ka riigiõiguslikke, kriminaalõiguslikke ja protsessiõiguse
õiguse kohaselt). (E.Ilus'a "Rooma eraõiguse alused"). Teisisõnu - obligatsioon on õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt millegi teostamist, millegi sooritamist. Nimetatud sooritus ongi obligatsiooni objekt - see, millele on suunatud isikute õigused ja kohustused. Termin obligatsioon tuleneb ld obligare - siduma, kokku köitma. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis nn pandektilise süsteemi järgi Õigussüsteemi, sh eraõiguse, korrastamisest kaasaegses mõttes saame me rääkida alates Bütsantsi (Ida- Rooma) imperaatori Justinianuse eestvedamisel toimunud kodifitseerimisest, mille tulemusena valmis Corpus iuris civilis ehk tsiviilõiguse kogus (edaspidi C.I.C.). C.I.C sel ajal (kodifitseerimist alustati kusagil 528.a. ning lõpetati 534.a.) sisaldas mitte ainul tsiviilõigust tänapäevases mõttes, vaid ka riigiõiguslikke, kriminaalõiguslikke ja protsessiõiguse
Resolutsioonid, deklaratsioonid ja tegevuskavad on uldjuhul tulevikku ja Euroopa Liidu arengule suunatud kavatsused. Liidulepingute täpsustamine käib tegevuskava kohaselt, mida nimetatakse `valgeks raamatuks'. Õiguslikult mittesiduvaid tegevuskavasid nimetatakse `rohelisteks raamatuteks'. TsÜSi KOHTA 11. Millised tsiviilseadused kuuluvad tsiviilõiguse pandektilisse süsteemi ja milliseid õigussuhteid need reguleerivad? 4 Pandektilise susteemi puhul jagatakse tsiviilõigusnormid viide gruppi: Üldosa sätestab tsiviilõiguse uldised põhimõtted, mis laienevad kõigile tsiviilseadustele (ja mitte ainult). Asjaõigus käsitleb asju, nende valdamist ja omandi kusimusi jt asjadega seonduvaid õigusinstituute. Võlaõigus on sisuliselt lepinguõigus. Perekonnaõigus reguleerib perekonnasuhteid, sh abikaasade uhisomandi jt varalisi kusimusi.
- avalikus õiguses saab avaliku võimu organ tegutseda vaid seaduse alusel ehk teha üksnes seda, mida seadus lubab. 3. Avaliku õiguse liigitus õigusharudeks. - riigiõigus; - haldusõigus; - rahvusvaheline (avalik) õigus; - karistusõigus**; - protsessiõigus (kohtumenetluste õigus); - maksuõigus; - kirikuõigus. 4. Eraõiguse liigitus õigusharudeks. - tsiviilõigus oma nn pandektilise süsteemiga: üldosa, asja-, perekonna-, võla-, pärimisõigus; - kaubandus- ehk äriõigus; - intellektuaalse omandi õigus: autoriõigus, kaubamärgid, tööstusdisaini lahendus jne; - rahvusvaheline eraõigus; - tööõigus*; - pankrotiõigus*, tarbijaõigus*. 5. Era ja avaliku õiguse eristamine: huviteooria ja subjektiteooria. K. Merusk. Haldusõigus. Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele.
Tulenevalt sellest jagatakse institutsionaalse süsteemi puhul tsiviilõigusnormid kolme gruppi: 1) isikutega seotud normid; 2) asjaõigused ja 3) õiguste omandamise viisid. Pandektiline süsteem tuleneb samuti Rooma õigusest, keiser Justinianuse korraldusel koostatud Corpus iuris civilis'e teise osa pealkirjast "Digesta seu Pandectae". Saksa õiguses on seda süsteemi edasi arendatud, mistõttu on tsiviilõiguse pandektiline süsteem kasutusel n-ö germaani õigusperekonna riikides. Pandektilise süsteemi puhul jagatakse tsiviilõigusnormid viide gruppi: 1) üldosa; 2) asjaõigus; 3) võlaõigus; 4) perekonnaõigus ja 5) pärimisõigus. Ka Eesti ja lõunanaaber Läti tsiviilseadustik kuuluvad germaani õigusperekonda. Siiski on selline kahe süsteemi eristamine mõneti kunstlik, kuna peamised tsiviilõiguse valdkonnad kattuvad. Mis tähtsust omab selline liigitamine ja vahetegu ettevõtja ja juhi igapäevases tegevuses? Esmapilgul tundub, et ei mingit, aga..
traditsioon, see mis oli enne 1940ndat aastat. Valikute puhul mängis rolli praktiline asjaolu oli olemas seaduse eelnõu, kus oli välja töötatud asjaõigus. Kõige kiirem oli olukord asjaõigusega. Mingisuguseid norme polnud maaomanike vaheliste suhete reguleerimiseks. Lihtsaim oli asjaõigusseaduse loomiseks aluseks võtta 1940. koostatud tsiviilseadustiku asjaõiguse eelnõu. See pani paika ka süsteemi meie tsiviilseadustik saab olema pandektilise süsteemiga ja mõjutatud eelkõige Germaani õigusest. Teine oluline otsus meie tsiviilõigus saab olema kodifitseeritud, sellisel viisil, et on viis osa, mis annavad tervikuna välja tsiviilseadustiku. Eesti tsiviilõiguse süsteem on ära määratud viie osa kaudu: 1. Üldosa üldosa normid, TsÜS 1. september 1994 1. juuli 2002; võime eristada: · isikud · esemed · tehingud · esindus · hagi aegumine
enne 1940ndat aastat. Valikute puhul mängis rolli praktiline asjaolu – oli olemas seaduse eelnõu, kus oli välja töötatud asjaõigus. Kõige kiirem oli olukord asjaõigusega. Mingisuguseid norme polnud maaomanike vaheliste suhete reguleerimiseks. Lihtsaim oli asjaõigusseaduse loomiseks aluseks võtta 1940. koostatud tsiviilseadustiku asjaõiguse eelnõu. See pani paika ka süsteemi – meie tsiviilseadustik saab olema pandektilise süsteemiga ja mõjutatud eelkõige Germaani õigusest. Teine oluline otsus – meie tsiviilõigus saab olema kodifitseeritud, sellisel viisil, et on viis osa, mis annavad tervikuna välja tsiviilseadustiku. Eesti tsiviilõiguse süsteem on ära määratud viie osa kaudu: 1. Üldosa – üldosa normid, TsÜS – 1. september 1994 → 1. juuli 2002; võime eristada: ∙ isikud ∙ esemed ∙ tehingud ∙ esindus ∙ hagi aegumine
2.2.Olulisemad koostajad kui Code Civile's. 1.juulil 1896 võeti vastu 2.2.1.Napoleon I roll vaid ühe olulise muudatusega ja Napoleon I roll: sõjamees, riigitegelane, 18.08.1896 kuulutas keiser Wilhelm II seadusandja. Üldine initsiaator, osales seaduse välja ning jõustus 1.01.1900. aruteludel (sõnastuse lühidus ja selgus). B. Windscheid koostas pandektilise õpiku Nimetas 4 liikmelise praktikutest komisjoni õiguskorra ja subjektiivse õiguse kohta. (Portalis, Trochet, Bigot de Preameneu, Taoline õigus olevat W. arust õiguskorra Maleville), kes koostasid uue projekti, poolt määratud tahte võim või lihtsamalt toetudes kõigile eeltöödele. Hiljem väljendudes, tahte valitsemine. Ta kujutas
annaabi.ee 
