Saamine tööstuslikult: Vee elektrolüüsil 2H2O = 2H2 + O2 Vesinikku saab looduslikust gaasist... 3 FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED Füüsikalised omadused: 1. värvuseta 2. lõhnata 3. maitseta 4. kõige kergem 5. vees vähelahustuv, hästi lahustub pallaadiumis Keemilised omadused: 1. põleb õhus ja hapnikus veeauruks 2. vesiniku ja hapniku segu plahvatab süütamisel 3. tavatingimustes passiivne 4. reageerib metallioksiidides 5. kõrgel temperatuuril lagunevad vesiniku molekulid aatomiteks 6. kergelt süttiv 4 VESINIKU AVASTUS
looduslike varude kogunemist. Kokkuvõtlikult- vesinikku leidub lihtainena: maalimaruumis, atmosfääri ülemistes kihtides, nafta puuraukudes, vulkaanipursetes. Ühenditena: vees, maagaasis, naftas, elusorganismides. Füüsikalise omadused Vesinik on värvuseta, lõhnata ja maitseta gaas. Ta on kõige kergem gaas, õhust ligikaudu 14,5 korda kergem. Vees lahustub vesinik halvasti, hästi lahustub ta mõnedes metallides, näiteks pallaadiumis. Vesiniku suure soojusjuhtivuse tõttu jahtuvad kuumad kehad vesinikus 7 korda kiiremini kui õhus. Teda ei saa hoida keraamilistes ega ka kummist anumates, sest ta tungib neist materjalidest läbi nagu vesi läbi sõela. Klaasanumas saab vesinikku hoida vaid madalatel temperatuuridel. 200-300 kraadi juures läbib vesinik kergesti klaasi, veelgi kõrgemal temperatuuril ei 5
· Teist järku reaktsiooni korral on reaktsioonikiirus proportsionaalne lähteaine kontsentratsiooni ruudu või kahe lähteaine kontsentratsioonide korrutisega. 32. Mis on lahus? Millest see koosneb? Nimeta agregaatoleku järgi eristatavaid lahuseid. · Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem. · Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: 1) gaas-gaas (õhk); 2) gaas- vedelik (soodavesi-CO2 vees); 3) gaas-tahke (H2 pallaadiumis); 4) vedelik-vedelik (etanool vees); 5) tahke-vedelik (NaCl vees); 6) tahke-tahke (valgevask Cu/Zn). 33. Lahustumise põhireeglid · Sarnane lahustub sarnases e ioonvõrega ja polaarsed ühendid polaarsetes ning mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites. 34. Mis on lahustuvus? Mis on küllastuspunkt? · Lahustuvus on aine omadus lahustuda mingis lahustis. See näitab aine suurimat massi, mis
deuteerium (D): p+ on 1, n0 on 1, massiarv 2. Üliraske vesinik e. triitium (T): p+ on 1, n0 on 2, massiarv 3. Vesiniku leidumine. 75% Päikese ja tähtede massist. Kuna H2 on väga kerge, siis Maa gravitatsioon ei suuda teda kinni hoida. Vähesel määral leidub vulkaaniliste gaaside ja naftagaaside koostises. Vesiniku füüsikalised omadused. Värvusetu, lõhnatu, maitsetu, kõige kergem gaas. Vees lahustub väga halvasti (hästi pallaadiumis). Väga madal keemistemperatuur. Vesiniku kasutamine: Vesinikuenergeertika:2H2+O2=2H2O (H<0),eksoterm. Kütuselemendid, kasutatakse kosmoslaevades. Raketikütusena. Redutseerijana metallimaakidest metalli saamisel. Ammoniaagi (NH3) tootmisel. Vesiniku keemilised omadused. Tavatingimustel väheaktiivne.Kõrgemal temperatuuril 1.) H2 on tavaliselt redutseerija (H0 -1e-= H+1) : H2+Cl2=2HCl H2+S=H2S 3H2+N2=2NH3 H2+CuO=Cu+H2O 2.) Aktiivsete metallidega reageerides on aga
gaas-gaas (õhk) endotermiline. Kui aga jõud lahusti ja lahustunud aine osakeste vahel on tugevamad, gaas-vedelik (soodavesi - CO2 vees) siis lahustub ainet rohkem ja protsess on eksotermiline. gaas-tahke (H2 pallaadiumis) Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) vedelik-vedelik (etanool vees) lahustumisel teatud koguses lahustis nimetatakse lahustumissoojuseks. tahke-vedelik (NaCl vees) tahke-tahke (valgevask Cu/Zn) Tõelised lahused - lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks,
· Teist jarku reaktsioonidele on iseloomulik,kontsentratsiooni poordvaartuse lineaarne soltuvus ajast. 1 järk versus 2 järk 15. Mis on lahus? Millest see koosneb? Nimeta agregaatoleku järgi eristatavaid lahuseid! · Lahus on kahest voi enamast ainest koosnev homogeenne susteem. · Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: · gaas-gaas (ohk) · gaas-vedelik (soodavesi -CO2 vees) · gaas-tahke (H2 pallaadiumis) · vedelik-vedelik (etanool vees) · tahke-vedelik (NaCl vees) · tahke-tahke (valgevask Cu/Zn) 16. Lahustumise põhireeglid (õppimiseks vihje ,,sarnane lahustub sarnases" pikemalt lahti kirjutada). Ioonvorega ja polaarsed uhendid polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees) mittepolaarsed uhendid mittepolaarsetes lahustites (orgaanika orgaanikas benseenis, susiniktetrakloriidis CCl4)
välja benseeniga või dietüüleetriga rasvad toidust. Metallide pindade puhastamine õlidest, rasvadest. Orgaaniliste ainete lahuste valmistamisel. 49. Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. 50. Lahus=lahusti+lahustunud aine. Lahusti agregaatoleku järgi: gaasiline, vedel, tahke. Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: gaas-gaas (õhk), gaas-vedelik (soodavesi - CO2 vees), gaas-tahke (H2 pallaadiumis), vedelik- vedelik (etanool vees), tahke-vedelik (NaCl vees), tahke-tahke (valgevask Cu/Zn) 51. Lahuste klassifikatsioon aine sialduse põhjal: küllastumata lahus lahus, milles antud ainet veel lahustub; küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaal); üleküllastunud lahus aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel
algkontsetratsioonist ei sõltu. 0 järku reaktsioon I järku reaktsioon II järku reaktsioon *Õige järk on see, mille korral kiiruskonstant on konstant. 32. Mis on lahus? Millest see koosneb? Nimeta agregaatoleku järgi eristatavaid lahuseid! Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem. Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: *gaas-gaas (õhk) *gaas-vedelik (soodavesi -CO2 vees) *gaas-tahke (H2 pallaadiumis) *vedelik-vedelik (etanool vees) *tahke-vedelik (NaCl vees) *tahke-tahke (valgevask Cu/Zn) 33. Lahustumise põhireeglid? Sarnane lahustab sarnast: polaarne aine lahustub polaarses lahustis; mittepolaarne aine lahustub mittepolaarses lahustis. Reeglina on antud aine lahustamiseks parimad solvendid need, mis sarnanevad ainega eelkõige oma polaarsuselt. *Vesi kui polaarne solvent sobib hästi polaarsete, ioonsete ja vesiniksidet andvate ainete lahustamiseks.
2Na+2H2O=2NaOH+H2 c) vee elektrolüüsil: 2H2O=2H2+O2 Tööstuslikult toodetakse vesiniku 1) vee elektrolüüsil, 2) veegaasist C+H2O=CO+H2 d) loodusliku gaasi (metaani) konverteerimisel: 1400*C CH4+2H2O--------CO2+4H2 3. Füüsikalised omadused. Vesinik on värvuseta, lõhnata, maitseta gaas. Ta on kõige kergem gaas. Vees lahustub vesinik halvasti, hästi lahustub ta mõnedes metallides, näiteks pallaadiumis. Vesiniku suure soojusjuhituvuse tõttu jahtuvad kuumad kehad vesinikus 7 korda kiiremini kui õhus. 4. Keemilised omadused. a) Vesinik põleb õhus ja hapnikus veeauruks: 2H2+O2=2H2O Vesiniku ja hapniku segu plahvatab süütamisel. Gaasisegu, mis koosneb kahest mahuosast vesinikust ja ühest mahuosast hapnikust, nimetatakse paukgaasiks. b) Kõrgel tempeartuuril redutseeruvad metallid nende oksiididest vesiniku toimel vabaks metalliks: CuO+H2=Cu+H2O
jäätmete kääritamisel, biodiislikütust toodetakse taimeõlidest 57. Lahuse mõiste. Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. 58. Lahuste klassifikatsioon agregaatoleku järgi. Lahus = lahusti+lahustunud aine; Lahusti agregaatoleku järgi: gaasiline, vedel, tahke Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: gaas-gaas (õhk) gaas-vedelik (soodavesi - CO2 vees) gaas-tahke (H2 pallaadiumis) vedelik-gaas (veeaur õhus) vedelik-vedelik (viin -etanool vees) tahke-vedelik (NaCl vees, merevesi) tahke-tahke (valgevask Cu/Zn) 59. Lahuste klassifikatsioon aine sisalduse põhjal. Küllastumata lahus lahus, milles antud ainet veel lahustub; Küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaal); Üleküllastunud lahus aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab
Suhteline õhuniiskus ehk relatiivne õhuniiskus ehk suhteline niiskus on Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: veeauru osarõhu ja samadel füüsikalistel tingimustel küllastunud veeauru n gaas-gaas (õhk) osarõhu suhe. n gaas-vedelik (soodavesi - CO2 vees) n gaas-tahke (H2 pallaadiumis) n vedelik-gaas (veeaur õhus) 43. Mis on kastepunktid (seletus)? n vedelik-vedelik (viin -etanool vees) Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub nimetatakse n tahke-vedelik (NaCl vees, merevesi) kastepunktiks.
Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: 43. Mis on kastepunktid (seletus)? n gaasgaas (õhk) Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub nimetatakse n gaasvedelik (soodavesi CO2 vees) kastepunktiks. n gaastahke (H2 pallaadiumis) Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhu tavarõhu (1 atm) korral n vedelikgaas (veeaur õhus) moodustub kondensaat. n vedelikvedelik (viin etanool vees) Rõhu kastepunkt on temperatuur, mille juures tavarõhust erineva rõhu korral n tahkevedelik (NaCl vees, merevesi) moodustub kondensaat. n tahketahke (valgevask Cu/Zn) 44. Vedelike üldomadused
· Orgaaniliste ainete lahuste valmistamiseks, Samas ka suhteliselt lenduvad, madala keemistemperatuuriga ja toksilised elusorganismidele. Lahus kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem. Molekulaarne segu, kus eri komponentide osakeste vahel on keemiline mõju. Lahuste klassifikatsioon agregaatoleku järgi: · Gaas-gaas (õhk), · Gaas-vedelik (CO vees), · Gaas-tahke (H pallaadiumis), · Vedelik-vedelik (etanool vees), · Tahke-vedelik (NaCl vees), · Tahke-tahke (valgevask). Lahuste klassifikatsioon aine sisalduse põhjal: · Küllastumata lahus lahus, kus antud ainet veel lahustub, · Küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet, · Üleküllastunud lahus aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle
vedelkütuseid toodetakse naftast, etanooli saadakse taimede seemnete või suhkrutööstuse jäätmete kääritamisel, biodiislikütust toodetakse taimeõlidest 57. Lahuse mõiste Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. 58. Lahuste klassifikatsioon agregaatoleku järgi o gaas-gaas (õhk) o gaas-vedelik (soodavesi - CO2 vees) o gaas-tahke (H2 pallaadiumis) o vedelik-gaas (veeaur õhus) o vedelik-vedelik (viin -etanool vees) o tahke-vedelik (NaCl vees, merevesi) o tahke-tahke (valgevask Cu/Zn) 59. Lahuste klassifikatsioon aine sisalduse põhjal küllastumata lahus – lahus, milles antud ainet veel lahustub; küllastunud lahus – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet.
tseoliidid), millel on võime adsorbeerida oma pinnale lahustest anioone või katioone. Kationiidid – adsorbendid, mis seovad lahustest katioone Anioniidid – adsorbendid, mis seovad lahustest anioone Osaline puhastamine Na-kationiidiga 53. Lahuse mõiste Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. 54. Lahuste klassifikatsioon agregaatoleku järgi gaas-gaas (õhk) gaas-vedelik (soodavesi - CO2 vees) gaas-tahke (H2 pallaadiumis) vedelik-gaas (veeaur õhus) vedelik-vedelik (viin -etanool vees) tahke-vedelik (NaCl vees, merevesi) tahke-tahke (valgevask Cu/Zn) 55. Lahuste klassifikatsioon aine sisalduse põhjal küllastumata lahus – lahus, milles antud ainet veel lahustub; küllastunud lahus – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet. üleküllastunud lahus – aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle
biodiislikütust toodetakse taimeõlidest. 57. Lahuse mõiste. Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. 58. Lahuste klassifikatsioon agregaatoleku järgi. gaas-gaas (õhk) gaas-vedelik (soodavesi - CO2 vees) gaas-tahke (H2 pallaadiumis) vedelik-gaas (veeaur õhus) vedelik-vedelik (viin -etanool vees) tahke-vedelik (NaCl vees, merevesi) tahke-tahke (valgevask Cu/Zn) 59. Lahuste klassifikatsioon aine sisalduse põhjal (küllastunud, küllastumata, üleküllastunud). küllastumata lahus – lahus, milles antud ainet veel lahustub;
325°C. - vedelkütuseid toodetakse naftast, etanooli saadakse taimede seemnete või suhkrutööstuse jäätmete kääritamisel, 57. Lahuse mõiste. Kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem. Lahus=lahusti+lahustunud aine 58. Lahuste klassifikatsioon agregaatoleku järgi. Gaas, vedel, tahke Eristada saab agregaatoleku põhjal: - Gaas-gaas (õhk) - Gaas-vedelik (soodavesi – co2 vees) - Gaas-tahke (h2 pallaadiumis) - Vedelik-gaas (veeaur õhus) - Vedelik-vedelik (viin, etanool vees) - Tahke-vedelik (NaCl vees, merevesi) - Tahke-tahke (valgevask, Cu/Zn) 59. Lahuste klassifikatsioon aine sisalduse põhjal. Küllastunud lahus – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul max koguse lahustunud ainet Küllastumata – lahus, milles antud ainet veel lahustub
annaabi.ee 
