Käsitöö ja käsitööline Johann Ortin Õun, Mathias Kübar, Mirel Mesila, Laure Lee Paldrok, Ella Kivilo , Oskar Pukk Tallinna Reaalkool 7.b 2012 Käsitöö keskajal Puudusid masinad Kõik tuli valmistada käsitsi. Palju eri ameteid. See et töötati käsitsi, raskendas ja pikendas töö valmimise aega. Käsitöö erialad 20st kuni 100 ametialani. Nürnbergis tegutses 16. sajandi paiku isegi 141 käsitööharu.
a. revolutsiooni päevil kerkis esile emakeelse kooli nõue ja 1906 .a. lubatigi asutada eestikeelseid erakoole · Kutsekoolid: tegutsesid merekoolis ja raudteekool Tallinnas, õmblus-, põllutöö- jm koolid · Kõrgharidust sai omandada Tartu ülikoolis, kus oluliselt suurenes eestlastest üliõpilaste osa b)Teaduskeskuseks oli Tartu ülikool, kus tegutsesid mitmed nimekad vene teadlased. Eesti teadlasi oli vähe- eesti keele alal M. Veske ja K.A. Hermann, usuteadlane Johan Kõpp, arstid Al. Paldrok, Heinrich Koppel c)Rahvusteadustega, tegeldi põhiliselt ülikooliväliselt · 1907 .a. loodud Eesti Kirjanduse Selts jätkas rahvaluule kogumist, uuriti eesti keelt, kirjandust ja ajalugu · 1909 .a. loodi Eesti Rahva Muuseum, kuhu koondati eestlaste aineline ja vaimne vara- rõivad, kunst, raamatud d)Kirjandus · 1905 .a. loodi kirjanike rühmitus ,,Noor-Eesti" (G.Suits, Fr.Tuglas, Juhan Aavik jt), mis pidas tähtsaks sidet Lääne-Euroopa
Constantin Grewingh- Baltimaade geoloogia ja arheoloogia asjatundja *venelased: Ivan Kondakov- sünteetilise kautsuki valmistaja Vladimir Grabar- rahvusvahelise õiguse spetsialist jevgeni Tarle- Napoleoni-ajastu uurija *baltisakslased: Werner Zoege von Manteuffel- esimesed edukad südameoperatsioonid *eestlased: Mihkel Veske- eesti keel Karl Robert Hermann- eesti keel Johan Kõpp- usuteadlane Aleksander Paldrok- meedik Heunrich Koppel- meedik Kirjandus *rahvusromantiline isamaalüürika: Lydia Koidula, Mihkel Veske, Ado Reinvald *eesti esimesed draamateosed: L. Koidula, August Kitzberg, Jakob Kuuder *proosa: Eduard Bornhöhe, Andres Saal *realistlikud romaanid: Eduard Vilde *luule: Juhan Liiv *1905. a. ,,Noor-Eesti" ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" (G.Suits, Fridebert Tuglas, Juhan Aavik) Muusika *Aleksander Läte(sümf
Constantin Grewingh- Baltimaade geoloogia ja arheoloogia asjatundja venelased: Ivan Kondakov- sünteetilise kautsuki valmistaja Vladimir Grabar- rahvusvahelise õiguse spetsialist Jevgeni Tarle- Napoleoni-ajastu uurija baltisakslased: Werner Zoege von Manteuffel- esimesed edukad südameoperatsioonid eestlased: Mihkel Veske- eesti keel Karl Robert Hermann- eesti keel Johan Kõpp- usuteadlane Aleksander Paldrok- meedik Heinrich Koppel- meedik Kirjandus rahvusromantiline isamaalüürika: Lydia Koidula, Mihkel Veske, Ado Reinvald eesti esimesed draamateosed: L. Koidula, August Kitzberg, Jakob Kunder proosa: Eduard Bornhöhe, Andres Saal realistlikud romaanid: Eduard Vilde luule: Juhan Liiv 1905. a. ,,Noor-Eesti" ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" (G.Suits, Friedebert Tuglas, Juhan Aavik) Muusika Aleksander Läte(sümf
· Tartu Ülikoolis, kus oluliselt suurenes eestlastest üliõpilaste osa (400) · Tartus tegutsesid ka Veterinaaria Instituut, M.Rostovtsevi Eraülikool ja A.Jassinski Kõrgemad Naiskursused 2. Teadus. a) Teaduskeskuseks oli Tartu Ülikool. · Enne venestust olid teadlasteks peamiselt sakslased, sajandivahetusel aga mitmed vene nimekad teadlased. · Eestlasi oli vähe eesti keele alal M. Veske ja K.- A. Hermann, usuteadlane Johan Kõpp, arstid Al. Paldrok, Heinrich Koppel. b) Rahvusteadustega tegeldi põhiliselt ülikooliväliselt · 1907.a. loodud Eesti Kirjanduse Selts jätkas varemsuletud Eesti Kirjameeste Seltsi alustatud ja J.Hurda õhutatud rahvaluule kogumist. Uuriti Eesti keelt , kirjandust ja ajalugu · 1909.a. loodi Eesti Rahva Muuseum, kuhu koondati eestlaste aineline ja vaimne vara rõivad, ehted, kunst, raamatud 3. Kirjandus. a) Rahvusromantiline isamaaluule- L.Koidula, M.Veske, A.Reinvald,F
teadlased 4. esimeste edukate südameoperatsioonidega sai kuulsaks Werner Zoege von Manteuffel 5. eestlasi sattus vähe ülikooli õppejõudude sekka. Eesti keele lektori kohal töötas traditsiooniliselt eestlased. Neist Mihkel Veske ja Karl August Hermann olid kaitsnud Leipzigi doktorikraadi 6. Alles maailmasõja aastail lisandusid usuteadlane Johan Kõpp ning meedikud Aleksander Paldrok ja Heinrick Koppel 7. tollane ülikool pööras vähe tähelepanu Eesti maa ja rahvaga seotud rahvusteadusele- need alad arenesid tänu ülikoolivälistele teadusasutusele (Õpetatud Eesti Selts ning Eesti Kirjameeste Selts) 8. Eesti Kirjanduse Selts kutsuti ellu 1907. aastal, ülesandeks eesti keele, kirjanduse, ajaloo uurimine 9. ajaloo vallas tõusis EKS-i kõrvale 1909. aastal J. Hurda mälestuseks loodud Eesti Rahva
Baltimaade geoloogia ja arheoloogia asjatundja Grewingk. Seoses venestusega lahkusid paljud sakslased ning teadustegevuses saabus mõõnaperiood. Alles peale sajandivahetust kerkisid esile vene rahvusest mainekad õppejõud - Vladimir Grabar - rahvusvahelise õiguse spetsialist, Jevgeni Tarle - Napoleoni uurija. Eestlasi oli ülikooli õppejõudude seas harva, ainult eesti keele lektori kohtadel töötasid Hermann ja Veske. Maailmasõja aastail lisandusid Kõpp - usuteadlane, Paldrok ja Koppel meedikud. Ülikoolis polnud rahvusteadusi, neid arendati ülikoolivälistes teadusasutustes. Tähtsaimad olid Õpetatud Eesti Selts ja Eesti Kirjameeste Selts. EKS jätkas Hurda õhutusel alanud rahvaluule kogumist. 1907 asutatud Eesti Kirjanduse Selts jätkas rahvaluule kogumist, uuris eesti keelt, kirjandust ja ajalugu. 9 Ajaloo vallas tõusis tegijate hulka ka 1909 Hurda mälestuseks asutatud
· Tartu Ülikoolis, kus oluliselt suurenes eestlastest üliõpilaste osa (400) · Tartus tegutsesid ka Veterinaaria Instituut, M.Rostovtsevi Eraülikool ja A.Jassinski Kõrgemad Naiskursused 2. Teadus. a) Teaduskeskuseks oli Tartu Ülikool. · Enne venestust olid teadlasteks peamiselt sakslased, sajandivahetusel aga mitmed vene nimekad teadlased. · Eestlasi oli vähe eesti keele alal M. Veske ja K.-A. Hermann, usuteadlane Johan Kõpp, arstid Al. Paldrok, Heinrich Koppel. b) Rahvusteadustega tegeldi põhiliselt ülikooliväliselt · 1907.a. loodud Eesti Kirjanduse Selts jätkas varemsuletud Eesti Kirjameeste Seltsi alustatud ja J.Hurda õhutatud rahvaluule kogumist. Uuriti Eesti keelt , kirjandust ja ajalugu · 1909.a. loodi Eesti Rahva Muuseum, kuhu koondati eestlaste aineline ja vaimne vara rõivad, ehted, kunst, raamatud 3. Kirjandus. a) Rahvusromantiline isamaaluule- L.Koidula, M.Veske, A.Reinvald,F. Kuhlbars.
teadlased- sünteetilise kautsuki valmistaja Ivan Kondakov, rahvusvahelise õiguse spetsialist Vladimir Grabar, Napoleoni-ajastu uurija Jevgeni Tarle. -Esimeste edukate südameoperatsioonidega sai kuulsaks Werner Zoege von Manteuffel. -Mihkel Veske ja Karl August Hermann olid kaitsnud Leipzigis doktorikraadi, kuid eesti keele professuuri neil luua ei lastud. -Alles maailmasõja aastail lisandusid usuteadlane Johan Kõpp, ning meedikud Aleksander Paldrok ja Heinrich Koppel. Kirjandus -Proosa oli esialgu luule poolt tagaplaanile surutud. -Peatselt nägid päevavalgust Jakob Pärna ja Lilli Suburgi jutustused ning 1880. Lisandusid Eduard -Bornhöhe romantilised ajaloolised jutustused. -XIX sajandi lõpus kandus raskuspunkt poeesialt proosale ning romantilised jutustused asendusid realistlike romaanidega. -Silmapaistvaimaiks romaanikirjanikuks kujunes Eduard Vilde.
uurimisi, üldhariduslikke ettevõtmisi ja muid ülemaalisi, regionaalseid ja kohalikke üritusi; toetab ja asutab Seltsi eesmärgile vastavaid raamatukogusid, arhiive, muuseume ja muid asutusi; kirjastab ja levitab raamatuid ning muid trükiseid; korraldab oma tegevuse tutvustamiseks koosolekuid, näitusi ja muid üritusi; arendab koostööd teiste Seltsi vaimsust toetavate ühendustega. ·Aleksander Paldrock- 1871-1944. Arstiteadlane ja sõjaväelane. Aleksander Paldrok leiutas meetodi leepra ravimiseks süsihappelume ja kullapreparaatidega. Esitati kolm korda Nobeli auhinna kandidaadiks. 1934. aastani oli Eesti sõjaväes kindralmajor- meedik, Sõjaväe Tervishoiuvalitsuse nahahaiguste konsultant. ·Heinrich Koppel- 1863-1944. Arstiteadlane. Koppel tegeles aktiivselt tervishoiuideede propageerimise ning eestlastest arstkonna ühteliitmisega. Tema panus ulatub leepravastasest võitlusest looduskaitseni, alghariduse andmise edendamisest
demograafia-alaste ambitsioonideni, ja tervishoiu vallas tähtsate sammudeni: 1936. a alanud rahvatervishoiu kuusaastak nägi mh ette uute arstikohtade loomist eriti maapiirkondadesse. 1938. a rõhutatakse vajadust arstide-eriteadlaste väljaõpetamise järele ning sotsiaalminister leiab, et ülikool peaks vastuvõttu suurendama 15-20 inimese võrra. Arstiteaduskonna juurde asutati 1938. a Eugeenika instituut. Ka 1938.a asutatakse Eesti Teaduste Akadeemia (kuhu kuulusid A. Paldrok ja L. Puusepp). Selle presidendiks saab prof. Karl Schlossmann. Iseseisvuse jooksul sai ülikoolist hariduse üle 800 meediku (kellest naisi veidi üle ¼). Ülikooli arstiteaduskonna juures töötasid ämmaemandate kool ja õdedekool. Kokkuvõttes võib ülikooli arstiteaduskonda sõdadevahelisel perioodil vaadelda teatavas vastuolulisuses. Ühelt poolt oldi majandusliku ja kultuurilise autarkia tingimusis sunnitud
juurdepääsu riigivalitsemisele 1938. a põhiseaduse alusel loodud Riiginõukogusse kuulusid nii Arstide- kui Rohuteadlaste Koja (lisaks ka Tarrtu Ülikooli) poolt valitud esindajad. 1938. a asutatakse Eesti Teaduste Akadeemia. Selle presidendiks saab prof. Karl Schlossmann (1885-1969), Tartu Ülikooli Bakterioloogiainstituudi asutaja ning teenekas juhataja. Meedikutest kuulusid Teaduste Akadeemiasse veel A. Paldrok ja L. Puusepp. 1930. aastate teine pool tõi kaasa ka teatava vastasseisu Tartu akadeemiliste (aga ka poliitiliste) ringkondade ning Tallinna, kui domineerimispüüetega võimukeskuse vahel. Välja hakkas kujunema Tartu-Tallinna konkurents nii mõneski valdkonnas, sh ka meditsiiniasutusi puudutavates. 52 Iseseisvuse jooksul sai ülikoolist hariduse üle 800 meediku (kellest naisi veidi üle ¼), lisaks
annaabi.ee 
