Õppeülesanne 6 Aire Ilves RK32 Inflatsioon - kaupade või teenuste püsiv hinnataseme tõus, ilma hinnaproportsioonide muutuseta. Põhjused Rahamassi ülemäärane kasv, Nõrk ja mitteusaldusväärne raha, Majanduse liiga kiire areng. Jaotus Nõudlusinflatsioon, Pakkumisinflatsioon, Struktuurne inflatsioon, Majandusootuste inflatsioon. Spiraalid Hinnad - Palk - Hinnad Hinnad Vahetuskurss Hinnad Hinnad Intressid Hinnad Hinnad Hinnad Palgad Palgad Mõju majandusele
19. Inflatsioon väljendab üldist hinnatõusu ja sellega kaasnevat raha ostujõu langust. Deflatsioon väljendab hinnataseme langust ja sellega kaasnevat aha ostujõu tõusu. Devalveerimine on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Revalveerimine on valuuta väärtuse tõstmine teiste rahaühikute suhtes. Liigid: Nõudlusinflatsioon on kogunõudluse mingi elemendi olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõus. Pakkumisinflatsioon hinnatõus, mida põhjustab kogupakkumise vähenemine. Struktuurne inflatsioon tekib kui tarbijate nõudlusstruktuur muutub vastavalt tarbijate väärtushinnangute muutusele suhteliselt lühikese aja jooksul. Majandusootuse inflatsioon on seotud üksikisikute ja firmade käitumisega. Roomav inflatsioon inflatsioonimäär kuni 10% aastas. Jooksev inflatsioon üle 10% aastas.
19. Inflatsioon väljendab üldist hinnatõusu ja sellega kaasnevat raha ostujõu langust. Deflatsioon väljendab hinnataseme langust ja sellega kaasnevat aha ostujõu tõusu. Devalveerimine on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Revalveerimine on valuuta väärtuse tõstmine teiste rahaühikute suhtes. Liigid: Nõudlusinflatsioon on kogunõudluse mingi elemendi olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõus. Pakkumisinflatsioon hinnatõus, mida põhjustab kogupakkumise vähenemine. Struktuurne inflatsioon tekib kui tarbijate nõudlusstruktuur muutub vastavalt tarbijate väärtushinnangute muutusele suhteliselt lühikese aja jooksul. Majandusootuse inflatsioon on seotud üksikisikute ja firmade käitumisega. Roomav inflatsioon inflatsioonimäär kuni 10% aastas. Jooksev inflatsioon üle 10% aastas.
Inflatsiooni intensiivsuse ja hinnakasvu alusel eristatakse: hiiliv e roomav inflatsioon e mõõdukas inflatsioon, galopeeriv e jooksev inflatsioon ja hüperinflatsioon. Inflatsiooni mõõtmine- Tarbijahinnaindeks ehk THI (jooksva kuu ostukorvi hind / baaskuu ostukorvi hind) x 100% SKP deflaator •nominaalne SKP X 100% (jagada)reaalne SKP Inflatsiooni põhjused: Klassikaline inflatsiooniteooria, Pakkumisinflatsioon,Nõudlusinflatsioon,Avalik inflatsioon ,Varjatud inflatsioon. Eelarvedefitsiit inflatsiooni põhjusena on olukord, kus valitsuse kulutused ületavad tulusid. Seos inflatsiooni ja töötuse vahel -Phillips leidis, et on kindel seos töötuse määra ja palgamäärade vahel ja umbes 5,5 %- line tööpuudus hoiab palgataseme paigal. Töötuse määra suurenedes palgatõusu protsent väheneb.
Puhas inflatsioon on hüpoteetiline termin, mis märgib püsivat hinnataseme tõus ilma hinnaproportsioonide muutusteta. Tavalise inflatsiooni korral tõusevad kaupade ja teenuste hinnad erinevalt ja seetõttu muutuvad ka kaupade ja teenuste relatiivsed hinnad. Reaalses maailmas on puhta inflatsiooni esinemine võimatu, kuna hinnad ei muutu iialgi võrdses ulatuses. (Org kuupäev puudub, :20) Inflatsiooni saab liigidata ka tema tekkepõhjuste alusel: nõudlusinflatsioon, pakkumisinflatsioon, struktuurne inflatsioon ja majandusootuste inflatsioon. Nõudlusinflatsiooni korral on kogunõudluse mingi elemendi (tarbimise, investeeringu, valitsuse kulutuse) olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõus. Pakkumisinflatsiooni korral toimub kogupakkumise järsu vähenemise (nn. pakkumisšoki) tulemusel tekkinud hinnatõusuga. See on tavaliselt tingitud
1993 1995 1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 Tarbijahinnaindeksi muutus (v.e.a.). 7 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 8 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Inflatsiooni liigid 1. Nõudlusinflatsioon Kogunõudluse mingi elemendi (C, I, G või (X-Z)) olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõusu. tõusu 2. Pakkumisinflatsioon Kogupakkumise järsu vähenemise (nn.(nn pakkumissoki) tulemusel tekkinud hinnatõus hinnatõus. Pakkumissoki võib põhjustada näiteks viljasaagi ikaldumine ebasoodsa ilmastiku tagajärjel või ametiühingute poolt nõutav kõrge nominaalpalk. 3. Struktuurne inflatsioon Tekib majanduse struktuurimuutuste tõttu. Tööstuslik tootmine väheneb, g g kasvab. kõrgtehnoloogia 4. Majandusootuste inflatsioon
Disinflatsioon ja deflatsioon võivad põhjustada ühiskonnale inflatsiooniga võrdselt probleeme. 6. Hinnasokk tekib mingi kauba (nafta, põllumajandussaaduste) järsust hinna tõusust, mis mõjutab ka teiste kaupade hindu Raha nõudlus on langev kõver, sest inimesed soovivad odavama raha eest rohkem kaupa osta. Inflatsiooni liigid: Nõudlusinflatsioon - Kogunõudluse mingi elemendi (C, I, G või (X-Z)) olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõusu. Pakkumisinflatsioon - Kogupakkumise järsu vähenemise (nn. pakkumissoki) tulemusel tekkinud hinnatõus. Pakkumissoki võib põhjustada näiteks viljasaagi ikaldumine ebasoodsa ilmastiku tagajärjel või ametiühingute poolt nõutav kõrge nominaalpalk. Struktuurne inflatsioon Tekib majanduse struktuurimuutuste tõttu. Tööstuslik tootmine väheneb, kõrgtehnoloogia kasvab. Majandusbuumi ajal kinnisvara sektori hinnatõus Majandusootuste inflatsioon - Majandusootuste inflatsioon sunnib nõudma
Loomulik töötuse määr Natural rate of unemployment Okun’I seadus Okun’s law Avatud I´. Open inflation Surutud I. Repressed I. Oodatud I. Expected I. Ootamatu I. Unexpected I. inflatsiooniootused Inflationary expectations Adaptiivsed ootused Adaptive expectations Ratsionaalsed ootused Rational expectations pakkumisinflatsioon Demand-pull inflation kuluinflatsioon Cost-push I. stagflatsioon stagflation Phillipsi kõver Phillips curve Eelarve ja fiskaalpoliitika. Budge and fiscal policy. Fiskaalpoliitika Fiscal policy Valitsuse eelarve Government budget Fiskaalföderalism Fiscal federalism Eelarve puudujääk Budget deficit, BD Esmane eelarve Primary BD
Tarbijahinnaindeks - näitab keskmise tarbija ostukorvi hinna tõusu mingil ajaperioodil. Tootjahinnaindeks - tootmisressursside eest makstud hind, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt ostnud Autonoomne tarbimine - tarbimine elatusmiinimumi tasemel, eksisteerib nulliga võrduva kasutatava tulu puhul. Autonoomne tarbimine ei muutu kui kasutatav tulu muutub. Indutseeritud tarbimine muutub, kui kasutatav tulu muutub. Pakkumisinflatsioon - põhjuseks on tootmiskulude tõus, mis on seotud pakkumisepoolse survega toodangu või tootmistegurite turgudelt. Nõudlusinflatsioon - põhjuseks on liignõudlus, mis viib turul hinnataseme üles. Nõudlusinflatsiooni võib põhjustada ka fiskaalpoliitika, mis suurendab avaliku sektori kulutusi või vähendab makse ning rahapoliitika, mis suurendab rahapakkumist ja alandab intressimäära, kutsudes esile suuremaid investeeringuid.
ringlusse laskmist. Seega võib inflatsioon olla majanduspoliitiliselt tekitatud ehk inflatsiooni põhjuseks võib olla ekspansiivne rahapoliitika, mille eesmärgiks on finantseerida eelarvedefitsiiti. Ajaloost on tuntud klassikalise hüperinflatsiooni näide 1920 aastatel Austrias ja Saksamaal, mille põhjustas just raha juurdetrükkimine valitsuskulude katteks. Inflatsioon Tänapäeval on majandusteadlased jõudnud arusaamale, et inflatsioonil on mitmeid põhjuseid: Pakkumisinflatsioon Nõudlusinflatsioon Pakkumisinflatsioon põhjuseks on tootmiskulude tõus, mis on seotud pakkumisepoolse survega toodangu või tootmistegurite turgudelt. Pakkumis-(kulu-) inflatsioon võib kutsuda esile olukorra, kus palgad ja hinnad spiraalina tõusevad, kõrgemad hinnad viivad kõrgemate palkade nõudmiseni, mis põhjustab hindade tõusu jne. Pakkumisinflatsioon võib toimuda isegi suure tööpuuduse ja tootmissisendite väikese hõive korral.
kodumajapidamised Tootjahinnaindeksit, mis väljendab tootmisressursside eest makstud hinda, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt ostnud (nt eluaseme, ehitushinnaindeks) SKP deflaatorit kogutoodangu hinnataseme indeksit või SKP komponentide keskmist hinda Miks inflatsioon tekib? Tootmine ei tule järgi nõudlusele. Kui on vähe tooteid, siis on inimesed nõus maksma suuremat hinda. Pakkumisinflatsioon põhjuseks on tootmiskulude tõus, mis on seotud pakkumisepoolse survega toodangu või tootmistegurite turgudel võib kutsuda esile olukorra, kus palgad ja hinnad tõusevad, kõrgemad hinnad viivad kõrgemate palkadenõudmiseni, mis põhjustab hindade tõusu jne Kuna palgad on tihti ettevõtete peamisteks kuludeks, võib inflatsiooni tekkepõhjuseks olla ka palgatõus, mis ei ole tingitud tootlikkuse kasvust. Nõudlusinflatsioon
alandama tootmismahtu: KP-kõver võib nihkuda asendisse KP' ja pikaajaline tasakaal saabub uuesti tasandil Qpot (punktis T''), kuid veelgi kõrgema hinnataseme juures H2. Nõudlusinflatsiooni võib põhjustada: - fiskaalpoliitika see suurendab avaliku sektori kulutusi või vähendab makse; - rahapoliitika see suurendab rahapakkumist ja alandab intressimäära, tekitades sellega investeeringute elavnemise. 2. Kulu- e. pakkumisinflatsioon s.o. kogupakkumise järsu vähenemise tulemusel tekkinud hinnatõus (peamiselt tingitud palkade tõusust teguriturul või tootmisressursi hinnatõusust toodanguturul). Kogupakkumise vähenemise tulemusena nihkub KP-kõver asendisse KP', mille tagajärjel hinnatase tõuseb (Ho-H1). Kuna tootmismahu tasandil Q1 toodab majandus allpool potentsiaalset tootmismahtu, toob see kaasa ka töötuse. Kui siin suudetakse alandada palgataset, peaks KP nihkuma uuesti asendisse KP. 11
Kuna pakkumisinflatsiooni põhjustab tootmiskulude kasv, siis nimetatakse seda inflatsiooni ka kuluinflatsiooniks. P ASLR AS`SR ASSR P1 P0 AD` AD SKPtäishõive SKP Joonis 15. Pakkumisinflatsioon Siinkohal tuleb tähele panna olulist nõudlus- ja pakkumisinflatsiooni erinevust. Kui nõudlusinflatsioon domineerib just majanduse tõusufaasis (SKP kasvab), siis kuluinflatsiooni saab täheldada just majanduse langusfaasis (SKP langeb). Saab ka teisiti selle erinevuse kokku võtta: AD kasv põhjustab nõudlusinflatsiooni ja kiirendab SKP kasvu (ka tööpuudus langeb), AS vähenemine põhjustab pakkumisinflatsiooni ja
annaabi.ee 
