.. aga PEA kõrk ja ennatlik. (Epiteet) aare. (Isikustamine -aare puistab) tunglata Puistab paituste jahedat meelt, (epiteet) sinu! ikka alati sinu (kui see on õnn,) ja ainsana hoiab alles selle minestand taevaranna (epiteet)
- Stiimulinälg - toidunäljaga kõrvutatav mitmeski mõttes lisaks bioloogilisele ka psühholoogiliselt ja sotsiaalselt. Indiviid õpib toime tulema hoolitsuse peenemate, isegi sümboolsete vormidega kuni selleni, et ka tunnustavast noogutusest piisab, kuigi algne igatsus füüsilise kontakti järele ei pruugi sellest leevendust saada. Kompromissiprotsessi terminid: 1) Sublimatsioon. 2) Imikuea stiimulinälja osaline muudumine millekski. 3) Tunnustusenälg. Paituste vahetus moodustab transaktsiooni, mis on sotsiaalse suhtlemise ühikuks. - Sotsiaalne hiaatus - tühiruum, hetk täis vaikust ja liigendamata suhtlemisega. Tegutsemise aja struktureerimisel (programmeerimise) aspektid: 1) Materiaalne - nõuavad välise reaalsusega tegelemisel ettetulevad muutused. 2) Sotsiaalne - traditsionaalsed, rituaalsed ja poolrituaalsed vastastikused käigud. 3) Individuaalne - juhtuvad «intsidendid», sellest lähtudes saame inimese paremini tuttavaks.
Pert väidab, et otsmikusagara ajukoor on tulvil opiaatretseptoreid ja endorfiine ja see võimaldab meil kogeda kõrgema teadvuse tasandiga kaasnevat õndsust ja armastust, mida müstikud nimetavad ühenduseks jumalikuga. Nauding ja õndsus mõjutavad meie valikukriteeriume. · Transaktsionaalse analüüsi looja, psühhiaater Eric Berne kirjutab, et paitamine on sotsiaalse tegevuse algühik ja kui sind ei silitata, närbub seljaaju. Paituste vahetus moodustab transaktsiooni, mis on sotsiaalse suhtlemise ühikuks. Emotsionaalne deprivatsioon võib esile kutsuda püsiva psühhoosi või vähemalt ajutise vaimse häire. · Kirurg Bernie Siegel kirjutab, et tingimusteta armastus on immuunsüsteemi jaoks senituntutest kõige võimsam stimulaator. · Psühhiaater dr. Karl Menninger on öelnud, et armastus tervendab inimesi nii neid kes seda annavad, kui neid kes seda saavad.
Pert väidab, et otsmikusagara ajukoor on tulvil opiaatretseptoreid ja endorfiine ja see võimaldab meil kogeda kõrgema teadvuse tasandiga kaasnevat õndsust ja armastust, mida müstikud nimetavad ühenduseks jumalikuga. Nauding ja õndsus mõjutavad meie valikukriteeriume. Transaktsionaalse analüüsi looja, psühhiaater Eric Berne kirjutab, et paitamine on sotsiaalse tegevuse algühik ja kui sind ei silitata, närbub seljaaju. Paituste vahetus moodustab transaktsiooni, mis on sotsiaalse suhtlemise ühikuks. Emotsionaalne deprivatsioon võib esile kutsuda püsiva psühhoosi või vähemalt ajutise vaimse häire. 3 Kirurg Bernie Siegel kirjutab, et tingimusteta armastus on immuunsüsteemi jaoks senituntutest kõige võimsam stimulaator. Psühhiaater dr
töötleb infot ning arvutab välja tõenäosusi, mis on vajalikud suhtlemiseks välisilmaga (Berne 2001:25). Iseloomulik on kaalutlevus, argumenteerimine, tugev enesekontroll. Vastutus on jagatud. Täiskasvanu tasandit on võrreldud ka isiksusekompuutriga. Suhtlemistasandeid rakendatakse suhtlemiskäikude e transaktsioonide abil. "Paitus" tähistab igasugust tegevust, mis viitab teise inimese kohalolu tunnistamisele. E. Berne on pidanud "paitust" sotsiaalse suhtlemise algühikuks. Paituste vahetus moodustabki transaktsiooni, mis on sotsiaalse suhtlemise ühikuks. Suhtlemiskäikude e transaktsioonide omadused · Üksteist täiendavate transaktsioonide puhul saadakse sobiv vastus väljapakutud tasandile. Näiteks kaks inimest klatsivad: "Küll see uus sekretär on ikka rumal ja uimane! Ja vaata, kuidas ta üldse riides on!" V V "Jah, ma tõesti ei taipa, kuidas ta üldse tööle võeti", on kohane vastus. V V
takistamine, tõrjumine; Emotsionaalne seisund ja tundmused; Suhtlemisvalmidus ja koopereerumissoov, Hoiakud, suhtumised, väärtushinnangud, tõekspidamised; Teadmised teatava informatsiooni varjamine või kummutamine ja soovikohase faktiteabega asendamine; Eesmärkide, püüdluste kujundamine; Käitumiskavatsused; Enesehinnang; Omavahelised suhted, nende kinnistamine või ümberkujundamine; Pingemaandamine, ohusituatsioonide vältimine, paituste saamine. Mõjutatuks võib muutuda mitte ainult inimese vahetu käitumine ja psüühiline seisund, vaid kogu isiksus. Igapäevaelu kinnitab seda, et suhtlemiskaaslaste vastastikune pikaajaline mõju avaldub ka moraalsete ja tahteomaduste kujunemises, vajaduste struktuuri kinnistumises, väärtushinnangute ja iseloomu kujunemises. Teadlik mõjutamine ilmneb ennekõike suhtlemisülesandes. Mõjujõu kujunemist võib käsitleda sõltuvuse tekke ja otsese mõju mehhanismide kaudu.
ja me oleme võimelised neid tänapäeval uuesti kogema. Lapse staadiumi jaotada omakorda 3- ks:1)Kohanenud laps 2) Spontaanne laps 3) Loomulik laps. Kohanenud laps on selline laps kes kohandab end vastavalt normidele ja reeglitele ja püüab olla emale ja isale meelepärane. Nendel lastel eksisteerib teatav hirm jääda isolatsiooni, hirm selle ees et neid eiratakse ja vanemas eas on neil vajadus tunnustuse järele, et teised kinnitaksid nende eksistentsi. Spontaanne laps kasvab välja samuti paituste saamise vajaduse alusel. Näiteks kui lapse vanemad on sellised, kes panevad last tähele ainult siis kui laps midagi halba teeb nt lõhub midagi, toob halva hinde. Kui vanemad muutuvad karistavateks, siis need on negatiivsed paitused. Tema kujunemist mõjutab eriti halvasti vanematelt saadud negatiivsete paituste suurem osakaal. Täiskasvanuna on ta aga inimene, kes paneb ennast alati esikohale, ilmutab teiste suhtes vähest kiindumust, on väga impulsiivne ja rikub tihtipeale
Mis on alternatiivravi Alternatiivraviks nimetatakse tervet hulka võtteid, mille eesmärk on kanda hoolt meie heaolu eest, turgutades nii keha, vaimu kui ka hinge ning kasutades selleks looduslikke vahendeid (Airey, R., Houdret, J. : 2004 ; 6). Juba iidsetest aegadest peale on inimene kasutanud oma käsi hoolitsemiseks, hellitamiseks ja hoidmiseks. Kui laps kukub või end ära lööb, hõõrume haiget kohta: hingevalu püüame leevendada paituste ja kallistustega. Sellest ürginstinktist lähtudes on kõigis maailma tervendussüsteemides arendatud välja omaenda meetodid, kuidas vaigistada puudutuste abil valu ning ergutada organismi enesetervendusmehhanisme (Airey, R., Houdret, J. : 2004 ; 459). Paljud üldlevinud terviseprobleemid tulenevad stressist ja elustiilist. Kui oleme võtnud enda kanda liiga suure koorma ega tule enam sellega toime, läheb keha peenhäälestus rivist välja ning asjad hakkavad viltu kiskuma
Berne järgi võib lapse staadiumi jaotada omakorda 3-ks: 1. Kohanenud laps 2. Spontaanne laps 3. Loomulik laps Kohanenud laps on selline laps kes kohandab end vastavalt normidele ja reeglitele ja püüab olla emale ja isale meelepärane. Nendel lastel eksisteerib teatav hirm jääda isolatsiooni, hirm selle ees et neid eiratakse ja vanemas eas on neil vajadus tunnustuse järele, et teised kinnitaksid nende eksistentsi. Spontaanne laps kasvab välja samuti paituste saamise vajaduse alusel. Näiteks kui lapse vanemad on sellised, kes panevad last tähele ainult siis kui laps midagi teeb. Laps on nagu psühholoogiliselt nähtamatu senikaua kuni ta lõhub midagi, toob koju halva hinde, ärritab naabreid või teeb ükskõik mida muud, mis toob kaasa vanemate tähelepanu. Kui vanemad muutuvad karistavateks, siis need on negatiivsed paitused. Tema kujunemist mõjutab eriti halvasti vanematelt saadud negatiivsete paituste suurem osakaal
Berne järgi võib lapse staadiumi jaotada omakorda 3-ks: 1) Kohanenud laps 2) Spontaanne laps 3) Loomulik laps Kohanenud laps on selline laps kes kohandab end vastavalt normidele ja reeglitele ja püüab olla emale ja isale meelepärane. Nendel lastel eksisteerib teatav hirm jääda isolatsiooni, hirm selle ees et neid eiratakse ja vanemas eas on neil vajadus tunnustuse järele, et teised kinnitaksid nende eksistentsi. Spontaanne laps kasvab välja samuti paituste saamise vajaduse alusel. Näiteks kui lapse vanemad on sellised, kes panevad last tähele ainult siis kui laps midagi teeb. Laps on nagu psühholoogiliselt nähtamatu senikaua kuni ta lõhub midagi, toob koju halva hinde, ärritab naabreid või teeb ükskõik mida muud, mis toob kaasa vanemate tähelepanu. Kui vanemad muutuvad karistavateks, siis need on negatiivsed paitused. Tema kujunemist mõjutab eriti halvasti vanematelt saadud negatiivsete paituste suurem osakaal
1. Mis on alternatiivravi Alternatiivraviks nimetatakse tervet hulka võtteid, mille eesmärk on kanda hoolt meie heaolu eest, turgutades nii keha, vaimu kui ka hinge ning kasutades selleks looduslikke vahendeid (Airey, R., Houdret, J. : 2004 ; 6). Juba iidsetest aegadest peale on inimene kasutanud oma käsi hoolitsemiseks, hellitamiseks ja hoidmiseks. Kui laps kukub või end ära lööb, hõõrume haiget kohta: hingevalu püüame leevendada paituste ja kallistustega. Sellest ürginstinktist lähtudes on kõigis maailma tervendussüsteemides arendatud välja omaenda meetodid, kuidas vaigistada puudutuste abil valu ning ergutada organismi enesetervendusmehhanisme (Airey, R., Houdret, J. : 2004 ; 459). Paljud üldlevinud terviseprobleemid tulenevad stressist ja elustiilist. Kui oleme võtnud enda kanda liiga suure koorma ega tule enam sellega toime, läheb keha peenhäälestus rivist välja ning asjad hakkavad viltu kiskuma
lisama. Siit ka järeldus suhtlemine lõpeb siis rahulolu tekitavalt, kui partnerite vajadused on võrdsel määral rahuldatud. Suhtlemises asendatakse raha "paitustega". Paitus - see on suhtlemisaktis partnerile tähelepanu osutamine sõnade, liigutuse vms. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 48 Mõjutamine ehk interaktsioon näol. Kui vastastikuste paituste arv on võrdne nii koguselt kui kaalult, on partnerid rahul, juhul kui üks jagab pidevalt paitusi, teine aga vastu ei anna, tekib dissonants ja mõlemapoolse rahuloluga lõppev suhtlemine on vähe tõenäoline. Suhtluspartneri poolne suhtlemiseühik (lause näiteks) kutsub teises partneris esile teatud vastureaktsiooni. Ega ilmaasjata öelda, et "pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad" või et "tüli puhul on mõlemad pooled süüdi" või "mida küsid, seda saad".
suhtlemisvalmidust kujutlust enda ja teiste rollidest pingetaset Suhtlemine on inimestevaheline vastastikuse tajumise, mõjutamise ja infovahetuse protsess. Kui toodete/teenuste omaniku vahetamise ehk müügiprotsessis liigub "raha" käest kätte, siis suhtlemises asendatakse raha "paitustega". Paitus see on suhtlemisaktis partnerile tähelepanu osutamine sõnade, liigutuse vms. näol. Kui vastastikuste paituste arv on võrdne nii koguselt kui kaalult, on partnerid rahul, juhul kui üks jagab pidevalt paitusi, teine aga vastu ei anna, tekib dissonants ja mõlemapoolse rahuloluga lõppev suhtlemine on vähe tõenäoline. Suhtluspartneri poolne suhtlemiseühik (näiteks lause) kutsub partneris esile teatud vastureaktsiooni. Ega ilmaasjata öelda, et "pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad" või et "tüli puhul on mõlemad pooled süüdi" või "mida küsid, seda saad". 21
annaabi.ee 
