§ lahtise haava peale ei tohi pulbrit raputada ega vatti panna § väikese verejooksu puhul piisab rõhuvast sidemest § Lapsed kukkuvad § Pea on suurem § Vigastusi pole näha § Oksendamine § Arsti kutsuma § Rahu § Panema midagi külma § õlaliigeste nihestus sagedane nähtus § täiskasvanu tõmbab last järsult § lapse kukkumisel või kohmaka liigutuse tõttu § äge valu § paistetab üles § ise paika venitada EI TOHI! § liikumatus § siduda § arsti juurde § ninajuurele ning laubale asetada midagi külma § sõõrmetesse võiks vesinikülihapendiga niisutatud vatitikud panna, või tilgutada seda 3-5 tilka ninna § nina eesmisest osast - kerge peatada § nina kaudu ei tohi sisse hingata § Pead taha kallutada EI TOHI! laps tõmmanud ninna väikese asja § kõvasti nina nuusata,vajutades teise sõõrme kinni §
Selle tekitajaks on paramüksoviirus. Haigus levib piisknakkusena nakatunud inimeselt tervele. Tavaliselt põevad haigust lapsed ja noorukid. Mumps levib süljepiiskadega. Viirus eritub nakatunu organismist juba paar päeva enne ja 7 päeva peale sümptomite teket. Haiguse peiteperiood ehk aeg, mil viirus on juba organismis, kuid haigusilmingud veel puuduvad , on 16-18 päeva. Mumpsi sümptomiteks on palavik ning süljenääre muutub valulikuks ja paistetab. Viirus tungib vereringesse ning sealt sihtorganisse, milleks võib olla süljenääre, ajukelmed, munandid, kõhunääre või süda. Põletik võib olla nii ühe- kui kahepoolne. Neelamine on valulik ja eriti valus on hapude jookide joomine. Kui haigestumine on peale puberteediiga, võib tekkida ka munandi põletik, mis avaldub valu ja punetusena ning võib tüsistuda sigimatusega. Mumpsi tüsistusena võib tekkida meningoentsefaliit ehk peaaju kestade põletik, mis
Liigeses katab luuotsi sidekoeline ümbris liigesekihn ehk liigesekapsel. Liigese-kihn ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. Liigesevedelik ja libedad kõhred vähendavad hõõrdumist liikuvate liigeseosade vahel. Liigest moodustavate luude otsad on kujult sarnased( liigesepea ulatub liigeseauku). Luuotsi hoiavad veel liigestes koos peale liigesekihnu sidemed, kõõlused ja lihased. Liigesevigastuse korral nihkuvad luuotsad teineteisest eemale. Vigastatud liiges paistetab üles, on valulik ja seda ei saa liigutada. Liigeste tüübid 1)Keraliiges võimaldab jäsemetel mitmes suunas vabalt liikuda ja teha ringikujulisi liigutusi. Näiteks õla- ja puusaliiges 2)Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi.Näiteks saab pead pöörata. 3)Plokkliiges luud saavad liikuda vaid ühes tasapinnas(painutus ja sirutus). Näiteks põlveliiges Luude ühendused Luud on ühendatud liikuvalt liigestega
plaanilise vaktsineerimisega. Ravi on sümptomaatiline, haigus kulgeb enamasti healoomuliselt, kuid võimalikud on tüsistused.) Peiteperiood Peale nakatumist on haigusel peiteperiood (aeg, mil viirus on juba organismis, kuid haigusilmingud veel puuduvad) 1618 päeva (kuni 3 nädalat). Sümptomid Tekib palavik. Süljenääre muutub Kui haigestumine on peale valulikuks, paistetab. Viirus tungib puberteediiga, võib tekkida ka vereringesse ning sealt sihtorganisse, munandi põletik, mis avaldub valu milleks võib olla süljenääre, ja punetusena ning võib tüsistuda ajukelmed, munandid, kõhunääre või sigimatusega. süda. Põletik võib olla nii ühe kui
poolt nõela mõlema pöidlaga ning mitte puudutada mürgikotikest, et mürki veel rohkem välja ei paiskuks; 3. Asetada haavale külm kompress või määrida antihistamiinsalviga; 4. Paigutada kannatanu selili nii, et jalad asuksid kõrgemal; 5. Kergendada kannatanud hingamist ja pöörata nägu veidi küljele juhuks, kui ta peaks oksendama; 6. Katta kannatanu tekiga. Eriti ohtlik on hammustus suhu või keelde, mille puhul kannatanul paistetab kiiresti üles kurk, mis võib aga sulgeda hingamisteed. Esmaabi: 1. Anda kannatanule imeda tükike jääd; 2. Kui kannatanu kaotab teadvuse ja hingamine peatub, alustada kunstliku hingamisega. (´´Kuidas toimida ekstreemses olukorras´´ Gerda Kroom, lk 51) MAOHAMMUSTUS Mürk võib levida kiiresti kogu organismis, kui ei anta esmaabi või tehakse seda valesti. Mürgistuse tunnused: Hammustuse koht hakkab kiirelt tursuma
Rauapuudusest tingitud aneemia ehk kehvveresus on maailma levinuim vaegushaigus, eriti naistel. Mõõdukas rauapuudus on ohutum kui raualiigsus organismis! Peamiseks rauaallikaks on loomse päritoluga toiduained. b) Co on vitamiin B12 koostises, koobalti puudusel tekib halvaloomuline kehvveresus ehk verevähi teatud vorm. Mittemetallid: I, F, Si, B jne. c) Jood on oluline kilpnäärme sünteesija, joodi puudusel tekib struuma, kael paistetab üles. Joodi saab omastada läbi naha (kõhnumisplaastrid nt) d) Fluori ülesanne on vastutada hambaemaili terviklikkuse eest. Ohtlik on nii fluorivaegus kui liigsus hambad lagunevad. Eestis mõnes piirkonnas, nt lõunas joogivees palju fluori, tekib fluoroos. Mikroelementide liigsus on ohtlikum kui nende mõõdukas puudus. Tegurid, mis mõjutavad organismide elementaarkoostist: a) bioevolutsiooniline valik, mis on eelistanud teatud mittemetalle
Inimese elundid ja elundkonnad -2 Õp. Riina Mändla Sidemed hoiavad ära liigeste ebanormaalse liikuvuse. Liigesesidemete venitus või rebestus põhjustab paistetust ja valu, kõige sagedamini juhtub seda hüppeliigesega. Liigesevigastuse korral nihkuvad luuotsad teineteisest eemale (nihestus). Vigastatud liiges paistetab üles, on valulik ning seda ei saa liigutada. Painduvalt ühendatud. Painduvalt on omavahel ühendatud selgroolülid. Selgroo lülide vahel on kõhrest kettad, mis teevad selle painduvaks. Inimene on hommikul 1 cm pikem kui õhtul, sest püstasend surub kettad päevase koormuse jooksul lamedaks. Liikumatult ühendatud. Liikumatult on ühendatud ajukolju luud. Nende ühendusi nimetatakse koljuõmblusteks. Tähtsamad luud
ained. Inimese organism saab puriine ühelt poolt toiduga ja teiselt poolt tekib organismis eneses rakutuuma ainete lagunemisel. Puriinide lagunemise lõpp-produktiks on kusihape, mida eritatakse uriiniga. Normaalselt on kusihape teke ja tema soolade ehk uraatide eritamine uriiniga tasakaalus. Sümptomid Podagra hoog avaldub ägedas liigesepõletikus. See haarab tavaliselt üht või mitut liigest. Umbes pooltel haigetest algab podagra suurvarba tüviliigesest, mis hakkab valutama ja paistetab üles, tavaliselt öösel. Sageli haigestuvad ka teised varbaliigesed, hüppeliigesed ja jalapöiad. Podagra võib tabada mis tahes liigest, kuid peamiselt neid, mis on rohkem koormatud. Podagrahood võib olla väga äge, kuid enamasti ons ee üsna kergekujuline. On iseloomulik, et hoog algab järsku ja vaid ühest liigeset. Esimesed hood paranevad täiesti ära. Meestel on esimese haigushoo puhul tavaliselt haaratud suure varba põhiliiges.
,,hüppaja põlv", alaselja- ja lihaspingevalud, põlvekedra kõhre- ja kannakõõluse ülekoormus jne. Kuigi noortel inimestel on vigastuste ja traumade oht mõnevõrra väiksem kui vanematel, tasub neisse siiski tõsiselt suhtuda. Välja ravimata lihtne vigastus võib tulevikus suureks ja parandamatuks probleemiks osutuda. Üks sagedamini esinev trauma on hüppeliigese nikastus, mida tihti alahinnatakse. Selle tõsidust saab hinnata paistetuse järgi. Mida kiiremini jalg üles paistetab, seda tõsisem on vigastus. Juhul, kui sirgele jalale toetumine on võimatu, võib olla tegu luumurruga. Igal juhul tasub pöörduda traumapunkti ja pidada nõu ortopeediga. Mida teha? Kui on tekkinud trauma, saab ka ise kohe paludki ära teha ning olukorda leevendada ja hullema juhtumine ära hoida. Esmaabi puhul kehtib tegutsemisviis RICE (rest, ice, compression ja elevation). Ehk see tähendab siis puhkust, vigastatud kohe jahutamist (jääd),
Nagu kõigi muudegi ravimite puhul, võivad ka antibiootikumide tarvitamisel tekkida mitmesugused kõrvalnähud. Neist levinumad on näiteks kõhulahtisus, iiveldus või siis seennakkused suus, seedetraktis või tupes. Seennakkused kipuvad tekima seepärast, et lisaks haiguse tekitanud bakteritele hävitavad antibiootikumid ka organismile kahjutud või vajalikke baktereid. Mõnedel inimestel võib tekkida allergiline reaktsioon: nägu paistetab üles, tekib nahalööve ja -sügelus, tõsisematel juhtudel ka hingamisraskused. Sellistel juhtudel tuleb kiiresti arsti poolepöörduda. Alexander Flemming Ajalugu 1928. aastal avastas penitsiliini soti bioloog ja farmakoloog Alexander Flemming, mille eest sai ta 1945. aastal Nobeli preemia. Esimeseks kommertskasutusse jõudnud antibiootikumiks oli aga prontosiil, mille arendasid välja Gerhard Domagki (Nobeli preemia 1939. aastal) juhitud
Levik: Haigus levib piisknakkusena nakatunud inimeselt tervele. Tavaliselt põevad haigust lapsed ja noorukid. Mumps on kergesti nakkav, levides süljepiiskadega. Viirus eritub nakatunu organismist juba paar päeva enne ja 7 päeva peale sümptomide teket. Peiteperiood: Peale nakatumist on haigusel peiteperiood (aeg, mil viirus on juba organismis, kuid haigusilmingud veel puuduvad) 16-18 päeva (kuni 3 nädalat). Tekib palavik. Süljenääre muutub valulikuks, paistetab. Viirus tungib vereringesse ning sealt sihtorganisse, milleks võib olla süljenääre, ajukelmed, munandid, kõhunääre või süda. Põletik võib olla nii ühe- kui kahepoolne. Neelamine muutub valulikuks, eriti valus on hapude jookide joomine. Kui haigestumine on peale puberteediiga, võib tekkida ka munandi põletik, mis avaldub valu ja punetusena ning võib tüsistuda sigimatusega. Tüsistused: Mumpsi tüsistusena võib tekkida meningoentsefaliit ehk peaaju kestade põletik, mis
· Toksiini toimemehhanismiks on valgusünteesi blokeerimine. Kohas, kust difteeriatekitaja organismi tungib, tavaliselt kurk, tekivad katud, nn pseudomembraan. See on hallikasrohelist värvi ja koosneb fibriinist, surnud limaskesta rakkudest ja bakteritest. Katt hakkab veritsema, kui teda püüda eemaldada. · Kattude esinemine, nõrkus, veidi kõrgenenud temperatuur ja ka nefriit, müokardiit jne. viitavad difteeriale. Katt takistab hingamist, kurk paistetab kinni. · Surm tekib lämbumise ja toksiini mõjul tekkivate koekahjustuste tõttu. · Difteeria vaktsiiniks on formaliiniga töödeldud difteeriatoksiin, mis on immunogeenne, aga ei ole toksigeenne. Seega on ta toksoid. Lastele tehakse kolmikvaktsiinina: difteeria-läkaköha-teetanus. Ab-dest aitab difteeria vastu penitsilliin, erütromütsiin ja gentamütsiin. · Põhiline on siiski antitoksiini süstimine, mida tuleb teha varases staadiumis, enne kui
kõõlusepõletiku tekkimist. Ka ülepronatsioon võib põhjustada Achilleuse vigastusi, kuna sunnib kõõlust ebanormaalse pinge all töötama. Seepärast peaksid ülepronatsiooni korral kandma hea liikuvuskontrolli ja tugeva vahetallaga jalatseid, millel on jäik kannakapp ning tahvel- või kombineeritud liist. Igal juhul tuleb Achilleusega tekkivaid probleeme alati tõsiselt võtta. Kui kõõlus vaatamata külmale kompressile väga üles paistetab, peaksid abi saamiseks pöörduma arsti poole. Ja jällegi tuleb rõhutada, et läbi valu jooksmisel on ainult negatiivsed tagajärjed. Iliotibial band sündroom. Üks põlve stabilisaatoreid on Iliotibial band ehk maakeeles reie sidekirme pingutaja - sitke ja paks kude, mis saab alguse puusast ja suundub läbi põlve väliskülje sääre ülaossa. Iga kord, kui jalg maapinnast ära tõukab, liigub reie sidekirme pingutaja põlve välisküljelt jalga
iga treeningut hoolega venitama, et vältida kõõlusepõletku tekkimist. Ka ülepronatsioon võib põhjustada Achilleuse vigastusi, kuna sunnib kõõlust ebanormaalse pinge all töötama. Seepärast peaksid ülepronatsiooni korral kandma hea liikuvuskontrolli ja tugeva vahetallaga jalatseid, millel on jäik kannakapp ning tahvel- või kombineeritud liist. Igal juhul tuleb Achilleusega tekkivaid probleeme alati tõsiselt võtta. Kui kõõlus vaatamata külmale kompressile väga üles paistetab, peaksid abi saamiseks pöörduma arsti poole. Ja jällegi tuleb rõhutada, et läbi valu jooksmisel on ainult negatiivsed tagajärjed. Luuümbrise põletik Üks tüüpilisemaid jooksjate vigastusi ja seisneb sääreluu ümber mähkunud õhukese kile põletikulises protsessis. Tunda annab see põletik tuikava valuna sääre keskosa esiküljel ja tekkepõhjused on reeglina samad - liiga suur kilometraaz ja liiga kiire jooks. Luuümbrise põletikust aitab hoiduda põhjalik
Ka ülepronatsioon võib põhjustada Achilleuse vigastusi, kuna sunnib kõõlust ebanormaalse pinge all töötama. Seepärast peaksid ülepronatsiooni korral kandma hea liikuvuskontrolli ja tugeva vahetallaga jalatseid, millel on jäik kannakapp ning tahvel- või kombineeritud liist. Igal juhul tuleb Achilleusega tekkivaid probleeme alati tõsiselt võtta. Kui kõõlus vaatamata külmale kompressile väga üles paistetab, peaksid abi saamiseks pöörduma arsti poole. Ja jällegi tuleb rõhutada, et läbi valu jooksmisel on ainult negatiivsed tagajärjed. Luuümbrise põletik Üks tüüpilisemaid jooksjate vigastusi ja seisneb sääreluu ümber mähkunud õhukese kile põletikulises protsessis. Tunda annab see põletik tuikava valuna sääre keskosa esiküljel ja tekkepõhjused on reeglina samad - liiga suur kilometraaz ja liiga kiire jooks. Luuümbrise
sobiva leidma. Meeles tuleks pidada, et kui kõrvu õigesti venitada, siis ei tohiks see valus olla. 26 2.8. Kulm Kulmuaugud paranevad 6-8nädalat ja on hõlpsad hoolitseda. Reeglina ei tohiks komplikatsioone esineda kui hoiad haava puhta ning mustad käed, meigi ja juuksed eemal. Kui haava satub infektsioon, paistetab kulm tavaliselt üles ja/või tekib augu sisse vesine punn. Sooja soolaveega mõned korrad päevas loputades paraneb see kiiresti. (Kui paistetus esineb paaril esimesel päeval peale augu tegemist, ei ole tegu infektsiooniga.) Kulmuauk võib pisut üles paistetada kohe peale augustamist, mõnel tekib tugevam paistetus, vahel ka veritsus või isegi sinikas. Seda juhtub tihemini inimestel, kellele tulevad kergelt sinikad või kelle verejooks ei peatu kiiresti
toodeta ja toksiini toodetakse. Toksiini toimemehhanismiks on valgusünteesi blokeerimine. Kohas, kust difteeriatekitaja organismi tungib, tavaliselt kurk, tekivad katud, nn pseudomembraan. See on hallikasrohelist värvi ja koosneb fibriinist, surnud limaskesta rakkudest ja bakteritest. Katt hakkab veritsema, kui teda püüda eemaldada. Kattude esinemine, nõrkus, veidi kõrgenenud temperatuur ja ka nefriit, müokardiit jne. viitavad difteeriale. Katt takistab hingamist, kurk paistetab kinni. Surm tekib lämbumise ja toksiini mõjul tekkivate koekahjustuste tõttu. Difteeria vaktsiiniks on formaliiniga töödeldud difteeriatoksiin, mis on immunogeenne, aga ei ole toksigeenne. Seega on ta toksoid. Lastele tehakse kolmikvaktsiinina: difteeria-läkaköha-teetanus. Ab-dest aitab difteeria vastu penitsilliin, erütromütsiin ja gentamütsiin. Difteeria raviks kasutatakse antibiootikume - penitsilliin, erütromütsiin, mis tapavad mikroobid
Peale hea analgeetlise ja rahustava toime on sellel ravimil ka hea mõju bronhospasmidele ja sekretolüüsile. See aitab leevendada bronhilihaste krampe ning tihe lima on kergemini väljaköhitav või aspireeritav. Obstruktsioon – sulgus g) Stenoosi põhjustav larüngiit (harilik krupp, ka pseudokrupp) Tekib enamasti viirusinfektsiooniga (harvem difteeriaga: harilik krupp), sageli ilmamuutusega. Glottis’e-alune limaskest paistetab üles. Harilikult kaasnevad haiguse kulgemisega faasiti järgmised sümptomid: kähe hääl ja haukuv köha, inspiratoorne striidor kaela ja interkostaalsete lihaste kokkutõmmetega, hirmunud näoilme, rahutus, tahhükardia, tsüanoos, kahvatus, akuutne lämbumisoht, palavik: harva, vaid väike temperatuuritõus, üleüldine nõrk haigustunne. Ravi: Kerge vorm (ilma hingamishäireteta): rahustamine, õhu niisutamine, vajadusel infusioon, prednisoloon.
annaabi.ee 
