deklareeritud keskmiseks soojaerijuhtivuseks tuli 0,039 W/mK. 6 Graafik 2 Soojaerijuhtivuse ja tiheduse vaheline sõltuvus 5.JÄRELDUS EPS 80 keskmiseks tiheduseks saadi 17,6 kg/m³ ja EPS 50 keskmiseks tiheduseks saadi 13,5 kg/m³. Paisutatud EPS tooted on tiheduseks on 15-40 kg/m³. [2] Keskmiseks veeimavuseks saadi 2,15 %. EPS 80 keskmiseks paindetugevuseks tuli 140,8 kPa ja EPS 50 paindetugevuseks tuli 61,2 kPa. Tööjuhendi tabelist 9 leidub, et EPS 80 paindetugevuseks on 125 kPa ja EPS 50 paindetugevuseks on 75 kPa.[1] Survepingeks 10-%-lisel deformatsioonil tuli keskmiseks EPS 80-nel 88,2 kPa ja EPS 50-nel 47,7 kPa. Tööjuhendi tabelist 9 võib leida, et EPS 80 survepinge 10 %-lisel deformatsioonil on 80 kPa ja EPS 50-nel 50 kPa.[1] Kaudsel meetodil arvutatud keskmine survepinge EPS 80- nel on 94,9 kPa ja EPS 50-nel 53,8 kPa. Katse tulemused ei ole küll täpselt samad, aga
62 9 5 Tabel 5.3 6. Järeldused Kipsi jahvatuspeenuseks saadi 10,2%. Kipsi normaalkonsistentsiks saadi 50% veehulka kipsi massist, mis on optimaalne ning ka varem välja toodud õppejõu poolt. Tardumisaja alguseks leiti 32 minut ning lõpuks 37.44 minut, mis teeb tardumiseajaks 5 minutit ja 44 sekundit. Katsekehadel lasti kivistuda kolmes erinevas keskkonnas: normaalkeskkonnas, kuivas (600C) ning märjas keskkonnas (vees). Märjas keskkonnas saadi paindetugevuseks 3,75 N/mm2 ning survetugevuseks 5.36 N/mm2. Normaalkeskkonnas ehk toatemperatuuril 8 saadi paindetugevuseks 12.19 N/mm2 ning survetugevuseks 16.15 N/mm2. Kuivas keskkonnas saadi paindetugevuseks 3.69 N/mm2 ning survetugevuseks 8.44 N/mm2. Nende tulemuste põhjal saab väita, et kõige paremini kivistus kips normaalkeskkonnas ning on survele ja paindele kõige vastupidavam. 7. Kordamisküsimused 1
51% vett mõõdetud koguse massist. Allika [1] kohaselt pidi see vee kogus olema vahemikus 50..70%. Meie saadud kogus kuulub antud vahemikku. Kui normaalkonsistents mõõdetud, hakkasime mõõtma tardumisaega. Allika [1] kohaselt ei tohi kipstaigna tardumine alata enne 4 minutit ning peaks lõppema 6..30 minuti jooksul. Meie katsel algas tardumine 21. minutil ning lõppes natuke enne 25. minutit. Toas 95% niiskuse juures kuivanud proovikehade keskmiseks paindetugevuseks saime 2,15 N/mm2 ning survetugevuseks 3,84 N/mm2. Kuivatuskapis 50 kraadi juures kuivanud proovikehade keskmiseks paindetugevuseks saime 6 N/mm2 ning survetugevuseks 15,46 N/mm2. Toas 40% niiskuse käes kuivanud proovikehade keskmiseks paindetugevuseks saime 2,25 N/mm2 ning survetugevuseks 4,02 N/mm2. Kasutatud allikad 1. Otsman. R. (1974) Ehitusmaterjalid
[3] Katsetatud silikaattelliste (kuiv) keskmine normaliseeritut survetugevus tuli 27 N/mm 2, kirjandusliku allika väitel kuuluvad antud tellised survetugevusklassi 25. [4] Katsetatud immutatud silikaattelliste keskmine normaliseeritut survetugevus tuli 16,8 N/mm 2, kirjandusliku allika väitel kuuluvad antud tellised survetugevusklassi 15. [4] Kuivas keskkonnas olnud proovikehade survetugevus on 38% suurem kui immutatud proovikehade survetugevus. Katsetatud silikaattelliste (kuiv) keskmiseks paindetugevuseks tuli 3,6 N/mm 2 ja immutatud silikaattelliste keskmiseks paindetugevuseks tuli 2,1 N/mm2. Kirjandusliku allika väitel jääb nimimõõduga 88x120x250 silikaattelliste paindetugevus vahemikku 4-5 N/mm2. [5] Kuivas keskkonnas olnud proovikehade paindetugevus on 42% suurem, kui immutatud proovikehade paindetugevus. Katsetatud silikaattelliste paindetugevused jäävad alla kirjanduslikus allikas väljatoodule. Niisutatud silikaattellise paindedugevus on ~ poole väiksem kui kirjanduslik.
Katsetatud silikaattelliste (kuiv) keskmine normaliseeritut survetugevus tuli 26,9 N/mm 2, kirjandusliku allika väitel kuuluvad antud tellised survetugevusklassi 25. Katsetatud immutatud silikaattelliste keskmine normaliseeritut survetugevus tuli 19,9 N/mm2, kirjandusliku allika väitel kuuluvad antud tellised survetugevusklassi 15. Kuivas keskkonnas olnud proovikehade survetugevus on 26% suurem kui immutatud proovikehade survetugevus. Katsetatud silikaattelliste (kuiv) keskmiseks paindetugevuseks tuli 3,6 N/mm 2 ja immutatud silikaattelliste keskmiseks paindetugevuseks tuli 2,1 N/mm2. Kirjandusliku allika väitel jääb nimimõõduga 88x120x250 silikaattelliste paindetugevus vahemikku 4-5 N/mm2. Kuivas keskkonnas olnud proovikehade paindetugevus on 42% suurem, kui immutatud proovikehade paindetugevus. Katsetatud silikaattelliste paindetugevused jäävad alla kirjanduslikus allikas väljatoodule. Katsekehade 1-6 kehade kõrgused erinesid nimimõõdust rohkem, kui kirjanduslikus allikas
5 EPS 60 50 49,9 2495 14,7 58,9 62,1 48 6 49,9 49,2 2455,1 15,8 64,4 4.5 Soojaerijuhtivus EPS 60 v=0,025314+5,1743*10-5*12,9+0,173606/12,9=0,039 W/(m*K) EPS 120 s=0,025314+5,1743*10-5*22,9+0,173606/22,9=0,034 W/(m*K) 5. Järeldus Esimese soojusisolatsioonmaterjali tiheduseks saadi 12,9 kg/m3, veeimavuseks mahu järgi 1,32%. Paindetugevuseks saadi 62,6 kPa ja koormustaluvus 10%-lisel deformatsioonil oli 62,1 kPa. Koormustaluvuse määramine kaudsel meetodil andis tulemuseks 48 kPa. Soojuserijuhtivus samuti kaudsel määramisel oli 0,039 W/(m*K). Katseandmete tulemuste järgi tuli toote tähistuseks EPS-EN 13163-T2-L2-W2-BS50-CS60 ja toote klassifikatsiooniks EPS 60. Teise soojusisolatsioonmaterjali tiheduseks saadi 22,9 kg/m3. Veeimavus mahu järgi tuli 0,17%
Vajaduse korral pealispinda silutakse. Proovikehadele tuleks peale markeerida valmistamise kuupäev. Proovikehad koos vormiga asetatakse niiskuskappi, seal hoitakse neid 24 tundi. Järgmisel päeval võetakse vormid lahti ning proovikehad pannakse 27 päevaks toasooja vette +20 0C. Proovikehade katsetamine toimub 28 päeva vanuselt. Paindetugevus määratakse valemiga: Enne katset mõõdetakse ära mm täpsusega ära proovikeha laius ja kõrgus. Lõplikuks paindetugevuseks on kolme proovikeha keskmine tugevus. Survetugevuse määratakse valemiga: Survetugevust kontrollitakse igast proovikehast ühe poolega. Lõplikuks tugevuseks kuue survetugevuse keskmine tulemus. Esimene proovikeha: b= 40 (mm) h= 40 (mm) P= 2250 (N) Teine proovikeha: b= 39 (mm) h= 40 (mm) P= 2150 (N) Kolmas proovikeha b= 40 (mm) h= 40 (mm) P= 1900 (N) Põhilised tsemendiklassid on: 22,5-32,5-42,5-52,5-62,5 Standard lubab kõikumist -2,5, seega klassid 20-30-40-50-60
Kirjandusliku allika järgi on katsetatud vahtpolüstüreeni pikkuse tolerantsi klass L1, laiuse tolerantsi klass W1 ja paksuse tolerantsi klass T2. Katsetatud vahtpolüsüreeni tiheduseks tuli 17,3 kg/m3. Kirjandusliku allika järgi on tihedus vahemikus 12-60 kg/m3. Katsetatud vahtpolüsüreeni veeimavuseks tuli 2,29% . Kirjandusliku allika järgi on sellise veeimavusega vahtpolüstüreeni pikaajalise veeimavuse tase WL(T) 3. Veeimavus on alla 3 mahu- %. Katsetatud vahtpolüstüreeni paindetugevuseks tuli 182,3 kPa. Kirjandusliku allika järgi on paindetugevus tase BS170. Katsetatud vahtpolüstüreeni survepingeks 10 % deformatsiooni korral tuli otsesel mõõtmisel 94,2 kPa ja kaudsel mõõtmisel 92 kPa. Kirjandusliku allika järgi on survepinge tase 10 % deformatsiooni korral otsesel mõõtmisel CS(10)90 ja kaudsel mõõtmisel CS(10)90. Katsetatud vahtpolüstüreeni soojaerijuhtivus tuli 0,0362 . Kirjandusliku allika järgi on soojaerijuhtivus 0,037-0,041. [5]
tolerantsi klass W2 ja paksuse tolerantsi klass T2. [4] Katsetatud vahtpolüsüreeni tiheduseks tuli 12,9 kg/m3. Kirjandusliku allika järgi on tihedus vahemikus 12-60 kg/m3. [5] Katsetatud vahtpolüsüreeni veeimavuseks tuli 2,78% . Kirjandusliku allika järgi on sellise veeimavusega vahtpolüstüreeni pikaajalise veeimavuse tase WL(T) 3. [6] Veeimavus on alla 5 mahu- % [5]. Katsetatud vahtpolüstüreeni paindetugevuseks tuli 113,3 kPa. Kirjandusliku allika järgi on paindetugevus tase BS100. [7] Katsetatud vahtpolüstüreeni survepingeks 10 % deformatsiooni korral tuli otsesel mõõtmisel 68,7 kPa ja kaudsel mõõtmisel 48 kPa. Kirjandusliku allika järgi on survepinge tase 10 % deformatsiooni korral otsesel mõõtmisel CS(10)60 ja kaudsel mõõtmisel CS(10)30. [8] Katsetatud vahtpolüstüreeni soojaerijuhtivus tuli 0,0394 . Kirjandusliku allika järgi on soojaerijuhtivus 0,037-0,041. [5]
[5] katsekeha koormustaluvus, [kPa] katsekeha tihedus, [] [6] soojaerijuhtivus, [] toote tihedus, [] [7] deklareeritud soojuserijuhtivus, [] keskmine soojuserijuhtivus, [] soojaerijuhtivuse hinnanguline standardhälve, k katsetulemuste arvuga seotud tegur, k=2,07 7. Järeldused Valge EPS plaadi tiheduseks saime 13,2 kg/m3. Veeimavus massi järgi tuli 122,7 % ning mahu järgi 1,63 %. Valge EPS plaadi paindetugevuseks saime 130 kPa ja survetugevuseks 67,5 kPa. Survepinge kaudse meetodiga 51 kPa Valge EPS plaadi soojaerijuhtivus tuli 0,039149 Katsetatava mullpolüstüreeni (valge EPS) pikkuse tolerantsi klass oli L2, laiuse tolerantsi klass W2 ja paksuse tolerantsi klass oli T2. Kuna veeimavus oli 1,63 %, seega on veeimavuse tase WL(T) 2. Katsetatava materjali paindetugevus oli 130 kPa, mille järgi tema paindetugevuse tase on BS 125. Survetugevus 10 % - lisel deformatsioonil otsesel mõõtmisel oli 67,5
jääb alla 250. Järelikult on antud katsekeha paindetugevuse tase BS200 (kPa nõue >=200). Samade kehade survetaluvus 10 % deformatsioonil oli kuskil 120 pügala ümber. Kuna üks näitaja oli alla 120, tuleb survetugevuse tasemeks määrata CS(10)100, kus survetugevusnõue >=100 kPa. EPS toodete klassifikatsioonitabelist lähtub katseandmete põhjal, et katsekehade materjaliks oli EPS 120. Koodiga tähistades: EPS-EN 13163-T2-L2-W2-BS200-CS100 Katsekeha B paindetugevuseks tuli keskmiselt 170 kPa, mis annab tasemeks BS 150. Nende kehade survetugevus oli minimaalselt 84 kPa, millest lähtuvalt määrati survetugevusklassiks CS(10)80. EPS toodete klassifikatsioonitabelist lähtub katseandmete põhjal, et antud katsekehade materjaliks ooli EPS 80. Koodiga tähistades: EPS-EN 13163-T2-L2-W2-BS150-CS80 Kaudsel meetodil saadud tulemused on paraku üsna erinevad sellest, mis survetugevuse mõõtmisel saadi
6 8,77 12,00 33 550 17,9 5.JÄRELDUS Katse tulemusena saadi silikaatkivi keskmiseks tiheduseks 1871 kg/m³. Internetis on silikaattellise tiheduseks 1850-1950 kg/m³.[2] Silikaatikivi veeimavuseks massi järgi tuli 12 % ja mahu järgi 22 %. Kuivade proovikehade survetugevuseks saadi 23,2 N/mm² ja vees olevate kivide survetugevuseks tuli 18,1 N/mm². Seega survetugevus on väiksem, kui kivi on veega immutatud. Paindetugevuseks saadi 2,92 N/mm². 6. KORDAMISKÜSIMUSED 6.1Millest valmistatakse keraamilisi telliseid? Keraamiliste telliste tooraineks on savikad materjalid, mis koosnevad plastsest saviainest ja mitteplastsest osast.[1] 6.2 Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid? Kivistamise toimub tunnelkuivatis või riiulvagunettidel 1000ºC juures 1,5 3 päeva. 6.3 Millest valmistatakse silikaattelliseid? Silikaattellis koosneb jahvatatud liivast ja kustutamata lubjast, millele lisatakse täiteainena
(Leitud interpoleerimise teel) Seega: normaliseeritud survetugevus kuiva proovikeha korral = 0,91*32,2 = 29,30 [N/mm2] Immutatud proovikeha korral = 0,91*25,4=23,11 [N/mm2] Töö järeldused Silikaattellise keskmiseks tiheduseks saime 1907 kg/m3. Silikaattellise tihedus peaks kuuluma vahemikku 1700..1900 kg/m3 [1]. Meie saadud tulemus on selle vahemiku piiril. Veeimavuseks massi järgi saime 10,5% ning mahu järgi 19,9 %. Hariliku silikaattellise veeimavus võib olla kuni 16% [1]. Keskmiseks paindetugevuseks kuival proovikehal oli 3,41 N/mm2 ning immutatud proovikehal 2,2 N/mm2. Normaliseeritud survetugevus kuival proovikehal oli 29,3 N/mm2 ning immutatud proovikeha normaliseeritud survetugevus oli 23,1 N/mm2. Silikaattellise katselised keskmised mõõtmed olid 249,6 x 118,1 x 87,0, nominaalmõõtmed 250 x 120 x 88. Vastavalt silikaatkivi mõõtmete tolerantsi tabelile võib neid silikaatkive kasutada koos üldkasutatava ja kergmördiga, sest kivide mõõtmed varieeruvad +-2 mm lõikes.
katsekehade klassiks 2,0. Tehiskivi veeimavus massi järgi tuli 11,7% ning mahu järgi 33,2%. Kuivade proovikehade survetugevuseks saadi 30,8 N/mm2 ning normaliseeritud survetugevus tuli 28,03 N/mm2, seega kuulub ta survuetugevusklassi 25. Veega immutatud kehade survetugevus aga tuli 22,1 N/mm2 ning normaliseeritud survetugevus immutatud proovikeha puhul 20,11 N/mm2. Seega veega immutamisel tehiskivide survetugevus väheneb. Paindetugevuseks saadi 1,1 N/mm2. 6. Vastused küsimustele 1) Millest valmistatakse keraamilisi telliseid? Keraamilise tellise tooraineks on savikad materjalid, mis koosnevad plastsest saviainest ja mitteplastsest osast, kujutades endast polümineraalide kompleksi (tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu). Kõik kokku moodustav veega segades plastse massi. 2) Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid?
katsekehade klassiks 2,0. Tehiskivi veeimavus massi järgi tuli 11,7% ning mahu järgi 33,2%. Kuivade proovikehade survetugevuseks saadi 30,8 N/mm2 ning normaliseeritud survetugevus tuli 28,03 N/mm2, seega kuulub ta survuetugevusklassi 25. Veega immutatud kehade survetugevus aga tuli 22,1 N/mm2 ning normaliseeritud survetugevus immutatud proovikeha puhul 20,11 N/mm2. Seega veega immutamisel tehiskivide survetugevus väheneb. Paindetugevuseks saadi 1,1 N/mm2. 7. Vastused küsimustele 1) Millest valmistatakse keraamilisi telliseid? Keraamilise tellise tooraineks on savikad materjalid, mis koosnevad plastsest saviainest ja mitteplastsest osast, kujutades endast polümineraalide kompleksi (tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu). Kõik kokku moodustav veega segades plastse massi. 2) Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid?
Vajaduse korral pealispinda silutakse. Proovikehadele tuleks peale markeerida valmistamise kuupäev. Proovikehad koos vormiga asetatakse niiskuskappi, seal hoitakse neid 24 tundi. Järgmisel päeval võetakse vormid lahti ning proovikehad pannakse 27 päevaks toasooja vette +20 0C. Proovikehade katsetamine toimub 28 päeva vanuselt. Kõigepealt määratakse paindetugevus : ) Enne katset mõõdetakse mm täpsusega ära proovikeha laius ja kõrgus. Lõplikuks paindetugevuseks kolme proovikeha keskmine tugevus. 1. b = 40 h = 39 l = 100 P = 1200N 2. b = 39 h = 40 l = 100 P = 1350N 3. b = 39 h = 39 l = 100 P = 1400N , kus b on laius, h on kõrgus, l on kahe metallpulga vahe (jõuseadmel) ja P on purustav jõud Survetugevuse määramine , kus F on survepind 1. p1 = 38 atm p2 = 38 atm F = 25 P1 = 6346 kg P2 = 6346 kg 2. p3 = 36 atm p4 = 38 atm F = 25P3 = 6012 kg P4 = 6346 kg 3. p5 = 34 atm p6 = 35 atm F = 25 P5 = 5678 kg P6 = 5845 kg 25,38 N/ N/ N/ N/ N/
jahvatuspeenus ja vee kogus. Katsetatav kips hakkas tarduma 20 minuti pärast alates taigna kokkusegamisest. Tardumine lõppes 31 minutit ja 00 sekundit pärast taigna kokkusegamist. Tardumise pikkus oli 10 minutit ja 30 sekundit. Viimasena katsetati ka kipsi painde- ja survetugevust. Katsekehad, mis valmistati normaalkonsistentsest taignast kuivasid 7 päeva toatingimustes 20 °C juures või ahjus 60 °C juures. Toatemperatuuril kivistunud proovikehade keskmiseks paindetugevuseks tuli 5,66 N/ mm2, ahjus kivistunud proovikehadel 5,15 N/mm2. Toatemperatuuril kivistunud proovikehade keskmiseks survetugevuseks tuli 12,08 N/mm2, ahjus kivistunud proovikehadel 6,14 N/mm2. Katse tulemusena saab järeldada, et ahjus kivistunud kipsi painde- ja survetugevus on väiksem võrreldes toatemperatuuril kuivanud kipsiga. 7. KÜSIMUSED Millised on ehituskipsi põhilised positiivsed ja negatiivsed omadused?
Materjali paindetugevus on oluline näitaja materjali vastupidamisel paindelistele välisjõududele. Madala paindetugevuse korral tekivad jõu mõjul materjali sisse kiiresti praod ning materjal puruneb kergesti. Paindetugevus oleneb sellest, kas materjal on habras või sitke. Paindetugevused määrati neljas eri tingimuses kivistunud kipsisegu proovikehade puhul. Kõige suurema paindetugevusega kehad olid need, mis kivistusid soojas kuivatuskapis 50 oC juures. Nende keskmiseks paindetugevuseks arvutati 6,84 N/mm 2. Tulemus on tavapärane. Tugevuselt teisel kohal olid laboratoorsetel tingimustel kivistunud kehad, mille keskmine paindetugevus oli 6,80 N/mm2, seega praktiliselt sama väärtus, mis soojas kuivatuskapis kivistunud kehadel. Vee sees kivistunud kehade keskmine paindetugevus oli 3,66 N/mm 2. Tulemus on väike. Vee kohal ehk niiskes keskkonnas kivistunud kehade keskmine paindetugevus oli 3,13. Tulemus on väike.
Pikikiudu on elastsusmoodul 8 000...14 000 MPa, ristikiudu aa 200...500 MPa. 32. Kui suur erinevus on puidu survetugevuses piki- ja ristikiudu? Kuidas mõjutavad survetugevust puidurikked ja niiskuse suurenemine? Ristikiudu on 5x suurem kui pikikiudu. Puidurikked ei mõjuta. Niiskuse toimel survetugevus väheneb. 33. Mis on puidu paindetugevus? Joonistage skeem paindepingete jaotusest puittalas. Http://www.tallnerk.ee/failid/Paindetugevus.jpg Puidu paindetugevuseks nimetatakse puidu omadust vastu panna paindele. Puidu painutamisega kaasneb detaili kuju muutumine, mis on tingitud nii surve-, tõmbe kui nihketugevusest. 34. Mis on puidu kestustugevus ja mille poolest erineb see staatilisest tugevusest? Millised deformatsioonid leiavad puittalas aset tsüklilise koormuse eemaldamisel? Kestustugevuseks nimetatakse pinget, mis teatud temperatuuri juures viib kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul katsekeha purunemiseni. Staatilise
Jdreldus Katsetatavaehituskipsijahratuspeensusoli 42,8%.Seene att kipsi os4 mis jiii peale s6elumists6elaleavagaA,2 xA,2 nn- saime45,6%.SnAitabveehulk4 mis tuleb v6tta Kipsitaignanormaalkonsistentsiks kipsi hulga kohta. Normaalkonsistentsekipsitaipa tardumisealgusets saime11ndaminuti l5nda sekundi. Kipsitai$a taxdumiseldpuks saimel3nda minuti kolnanda sekundi, kipsitaignastvalmistatudproovikehadekeskmiseks Normaalkonsistentsest paindetugevuseks saime3,0 -. mm Normaalkonsistentsest kiFitaignast toakuivadeproovikehade lmistalud TpaeYaste saime6,s{ keskmisekssurvetugevuseks . mm- kuivatuskapiskuivatatud kipsitaignastvatdstatud l4p6evas_te Normaalkonsistentsest
tulemusena nihkuvad puidu kihid teineteise suhtes paralleelselt. Nihketugevust määratakse peamiselt pikikiudu (vt joonis 43a). _____________________________A. Roos______________________________ 46 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Puhtal kujul esineb nihe väändel (joonis 43b). Pikikiudu on puidu survetugevus võrdlemisi väike. Terves pragudeta puidus on lõiketugevus piki kiudu umbes kolm korda väiksem kui risti kiudu. Puidu paindetugevuseks nimetatakse puidu omadust vastu panna paindele. Puidu painutamisega kaasneb detaili kuju muutumine, mis on tingitud nii surve-, tõmbe kui nihketugevusest. Kahel toel puitdetaili koormamisel keskelt välisjõududega võib tähele panna järgmisi nähtusi: Ülemine puidupind surutakse kokku ja alumine puidupind venitatakse veidi pikemaks Telje kohalt pole paindunud detaili pikkus muutunud. Teljeosas mõjuvate jõudude iseloomustamiseks paneme detaili kahest
täielikult) ka madalatel temperatuuridel. Seda nim osaliselt või täielikult stabiliseeritud struktuuriga ZrO2. Sellise struktuuriga ZrO2 on suure tugevusega, kuna mikorprao ees toimub suurte tõmbepingete tõttu tetragonaalse võrega ebastabiilsete kristallide muutmine monokliinse võrga kristallideks. Sellega kaasneb kristallide mahumuutus ja energia neeldumine, mis viib mikroprao leviku peatumisele. Käesolevaks ajaks on saavutatud ZrO2 keraamika paindetugevuseks kuni 2000 MPa ja purnunemissitkuseks 6...12 MPam1/2. ZrO2 on suur korrosiooni- ja kulumiskindlus ning väike hõõrdetegur. Ta on ka suure kuumuspüsivusega ja väikese soojusjuhtivusega. ZrO2 üheks iseärasuseks on see, et tema joonpaisumistegur on ainult 20% väiksem kui malmil, mistõttu sobib ta hästi sisepõlemismootorite silindrite hülsside ja klapipesade valmistamiseks. c)Si3N4-keraamika Räni reageerib kõrgetel temperatuuridel lämmastikuga ja moodustab stabiilse ühendi Si3N4.
annaabi.ee 
