Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Paikeseenergia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
päikesekiirgus, hajuskiirgus, päikeseenergia, kilematerjal, paikeseenergia, lamineeritud, päikesepatarei, plastikust, päikesepaneelid, difuusneSISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................1 Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1. Päikeseenergia kasutamine...............................................................................................................3 1.1. Elektrienergia.............................................................................................................................4 1.2. Soojusenergia.............................................................................................................................4 1.3. Päikese energeetilise ressursi hindamise algeeldused...................
säästlikumalt ning võimalusel asendada fossiilkütus ja muu taastumatu energiaressurss taastuvenergiaga. Euroopa Parlamendi 2002. aasta hoonete energiatõhususe direktiivi täienduse kohaselt peavad kõik hooned, mis on ehitatud peale 31. detsembrit 2018, tootma sama palju energiat kui nad tarbivad. Seega varsti tuleb iga uue hoone rajamisel lähtuda ligi null- või nullenergia nõudest. Kõigile uutele hoonetele tuleb suuremal või vähemal määral paigaldada päikeseenergialahendusi. Päikeseenergia on tulevikus domineerimas, sest see on tehnoloogia, mitte kütus. Majanduslikust aspektist on juba praegu otstarbekas väikeettevõtetel ja üksikisikutel kasutusele võtta päikeseenergia. Areng tehnoloogias annab eelise päikeseenergiale, sest päikeseelektrijaamade efektiivsus suureneb progressiga ning aja möödudes langevad seeläbi ka päikesepaneelide ja kollektorite hinnad. Veidi aja pärast langeb hind nii madalale, et päikeseenergia saab olema paljudes maailma regioonides
Kiirgusbilanss-on aluspinnale (mullale, veele, lumele, taimkattele) langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe.Eristatakse positiivset kiirgusbilanssi ja negatiivset kiirgusbilanssi. Positiivse kiirgusbilanssi korral kiirgab aluspind atmosfääri rohkem soojuskiirgust kui ta Päikeselt ja atmosfäärist juurde saab; see toimub harilikult öösel. Negatiivse kiirgusbilanssi korral aga vastupidi; see toimub harilikult päeval. Otsekiirgus- on paralleelsete kiirtena leviv päikesekiirgus, mis jõuab maapinnani siis, kui taevas on pilvitu. Otsekiirgus annab kõige enam energiat.Otsekiirgust esineb Eestis kõige enam saartel ja Põhja-Eestis. Lõuna-Eestis on pilvisust enam ja seega päikesepaneelide tootlikkus mõnevõrra väiksem. Hajuskiirgus- e difuusne kiirgus tekib pilvede või udu mõjul, aga ka õhusaaste on hajuskiirguse tekkimise põhjuseks. Hajuskiirguse puhul ei ole üldjuhul vahet, mis ilmakaarde paneelid suunatud on, energia tootlikkus jääb samaks
Päikeselt saabub Maale peamiselt nähtav ja infrapunakiirgus. Mõningad Maa atmosfääri koostises olevad gaasid, eeskätt veeaur, metaan, lämmastikoksiid, osoon ning süsihappegaas neelavad infrapunakiirgust, mis põhjustab kliima soojenemist. Ilmekaim näide sellest on liustike ja mandrijää sulamine, millega võib kaasneda maailmamere taseme tõus, mis ohustab ulatuslike üleujutustega. Sõltuvalt ilmselt peamiselt päikeseenergia taseme kõikumisest võib Maa kliima ka jahtuda ja oluline osa mandritest kattuda jääkihiga. Kliima jahtumine kitsendab samuti inimkonnale sobilikke elupiirkondi ning keskkonna elukõlbulikuks muutmiseks tuleb kasutada energiat, globaalses mastaabis väga palju energiat. Kas inimkonnal on seda piisavalt ja milline on enim kasutatav energialiik? (Palumaa, 2012) PÄIKE – suurim ja parim jõujaam maailmas! Mõnikord on vanimad asjad ikka parimad, sest pikemalt kui päike ei taga meile keegi
Päikeseenergia Anette Haidak Kelly Seinpere 11.Klass 2013 Mis see on ja kus kasutatakse? Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. · Päikeseenergia vabaneb päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. · Maale langeb 10 000 korda enam päikesekiirgust kui inimkond praegu tarbib. KASUTAKSE: · Soojuse tootmiseks (sh. tarbevee ja joogivee kütmiseks) kasutatakse päikesekütteseadmeid. · Elektri tootmine päikeseenergiast võib toimuda päikesepatareidega või päikese- soojuselektrijaamades läbi soojuse. · Loomulik valgustus. Päikesepatarei
Räpina Aianduskool 2KK2 Anneli Raud PÄIKESEPANEELID Keskkonnatehnika Referaat Räpina2010 2 SISSEJUHATUS Keskkonnatehnika õppeaine referaadi teemaks valisin päikesepaneelid, kuna antud teema kohta leidsin olevat piisavalt materjali ja teema tundus ka endale innovatiivne ja huvitav. Referaat koosneb kahest peatükist ja kuuest alapeatükist. Esimeses peatükis kirjeldan päikesepaneelide tööpõhimõtet ja nende liike. Samuti annan ülevaate kus ja kuidas kasutatakse päikeseenergiat Eestis ning mis on päikesepaneelide plussideks ja miinusteks. Töö teises osas on juttu päikesepaneelide kasutamisest mujal maailmas. Kirjeldan teadlaste
Kiirgusenergia transformatsioon 1. millised on atmosfääri energia allikad? päike, kosmiline kiirgus ja maa siseenergia 2. kirjelda päikesekiirguse spektraalset koostist. Alates punasest, on oranž, kollane, roheline, helesinine ja tumesinine. Need värvused ei ole omavahel teravalt eraldatud, vaid lähevad pidevalt üksteiseks üle. 3. millised kiirgusvood esinevad atmosfääris? Päikese poolt paralleelsete kiirte kimp-otsekiirgus; hajunud päikesekiirgus tolmus-hajukiirgus; otse ja hajukiirguse summa kannab summaarse kiirguse nimetust. Maa – ja atmosfäärikiirgus 4. mis on kiirgusväli ja milliste karakteristikutega seda iseloomustatakse? Nimetatakse ruumi, kus esineb kiirgus. Kiirgusvälju iseloomustatakse mitmete karakteristikutega nagu kiirgusvoog ja selle tihedus ja intensiivsus. 5. mis on solaarkonstant? Päikese kiirguse hulk, mis läbib atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti asetatud 1cm 2 suurust pinda 1 minutis
Aleksei Stempen Päikeseenergia REFERAAT Õppeaines: ÖKOLOOGIA JA KESKONNAKAITSE Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI21A Juhendaja: lektor Sirle Künapas Tallinn 2011 Sisukord Päikesekollektorid................................................................................................................................. 4 Sajandi läbimurre päikeseenergia salvestamisel................................................................................... 6 Päikeseenergia taskusse.........................................................................................................................7 Päikeseenergia eelised?.........................................................................................................................8 Päikeseenergia Eestis...............................................................................
Eestis on novembrist veebruarini bilanss negatiivne, juunis aga on see maksimaalne. Veidi aega enne päikeseloojangut ja pärast päikesetõusu on kiirgusbilanss aga 0. Kiirgusbilanss läheb positiivseks mõni aeg pärast päikese tõusu ja läheb tagasi negatiivseks mõni aeg enne päikese loojandut. Maapinnale langevad kiirgused: 1. päikese otsekiirgus 2. hajukiirgus 3. atmosfääri vastukiirgus Maapinnalt lahkuvad kiirgused: 1. aluspinnalt tagasipeegeldunud lühilaineline päikesekiirgus 2. maakiirgus 3. tagasipeegeldunud pikalaineline atmosfäärikiirgus (Kiirgusebilanss B = S´ + D + EA RK Em RA || B kiirgusbilanss maapinnal, S´- päikese otsekiirgus maapinnale, D päikese hajukiirgus maapinnale, Ea atmosfääri vastukiirgus, Rk tagasipeegeldunud lühilaineline atmosfääri kiirgus, Em maakiirgus (maapinna soojuskiirgus), Ra tagasipeegeldunud pikalaineline atmosääri kiirgus.) Tuule elementideks on tema suund ja kiirus
Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad mitmete pihustuvate ainete balloonide kasutamisel. Praegusel ajal on nende tootmist vähendatud. Suurimad probleemid osooniaukudega jäid 1990. Aastate esimesse poolde. Peale inimmõju vähendamist on vähenenud ka osooniaugd, osoonikihi looduslikud kõikumised on taastumas. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris Päikesekiirgus on elektromagnetlainetus, mille spekter jaotatakse kolmeks peamiseks lainealaks: Nähtav valgus, ultraviolettkiirgus ning soojuskiirgus. Atmosfääri läbides väheneb päikesekiirguse hulk. Osa kiirgusest neeldub tagasi kosmosesse pilvedelt, osa neeldub tänu osoonile, samuti veeaurule ning pilvedele ja muundub soojusenergiaks. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Otsekiirgus jõuab otse maapinnani,
ATMOSFÄÄR Kordamine, Õ lk 34-52, TV lk 38-51 1. Iseloomusta atmosfääri tähtsust, koostist ja ehitust. TV lk 38 Mis on? Pidev, katkematu Maad ümbritsev sfäär Leidub kõigis Maa sfäärides Püsib ümber Maa tänu külgetõmbejõule Ulatus 1000 – 1200 km Väga liikuv keskkond Gaasiline, hõre keskkond Gaaside segu Kihiline ehitus Tähtsus: tagab elu võimalikkuse maal, sisaldades hapnikku: hingamine ja põlemine; võimaldab roheliste taimede elu: CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks; toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm: tuuled ja soojusvahetus, veeringa ja sademed; tagab keskmise temp ja vähendab selle kõikumisi: looduslik kasvuhooneefekt tänu süsihappegaasile ja veeaurule; kaitseb Maad kosmiliste võõrkehade ja UV kiirguse eest; seal toimuvad keemilised reaktsioonid nt oksüdeerumine. Koostis: tv lk 38 ül 3 + Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappega
Termosfäär -kõige kõrgem kiht, temperatuur tõuseb, läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks, suur kineetiline energia 3. Ilmaelemendid, nende (õhutemperatuuri, õhurõhu, õhu tiheduse ja niiskusesisalduse) vahelised seosed. Kõrguse kavades alanevad õhurõhk ja temperatuur(keskmiselt 6kraadi). Kõrgemal on õhk kuivem ja hõredam. Temperatuuri langedes õhurõhk langeb. 4. Vaata Päikese kiirgusspektrit (lühilaineline ja pikalaineline kiirgus). Päikesekiirgus on lühemate lainepikkustega kui soojuskiirgus (maalt tagasipeegelduv kiirgus), sest maapinna temperatuur on madalam kui päikese. 5. Tegurid, millest sõltub saadava päikesekiirguse hulk. (kuidas muutub Päikesekiirte langemisnurk erinevatel aastaaegadel, kus saab Päike olla seniidis, polaaröö- ja polaarpäev, nende esinemise ulatus ning pikkus, aluspinna mõju kiirgusele, maa ja mere soojenemise võrdlus). Päikesekiirguse hulk sõltub
Keskmine energiakogus, mis päikeselt maapinnale jõuab, on ligikaudu 3000 korda suurem kui kogu maailma energiatarbimine. Ka Eestis ollakse huvitatud päikesepaneelide arengust. Päikeseenergiat on õigete vahenditega võimalik muundada elektri- või soojusenergiaks. Suurem osa PV-materjalist on räni: kas amorfne (a-Si) või kristalliline räni (c-Si). Sellest tulenevalt on maailmaturul eri liiki elektrienergiat tootvaid päikesepaneele: mono- ja polükristallilised ning amorfse kilega päikesepaneelid. Räni tüübist sõltub päikesepaneeli hind ja efektiivsus: amorfne räni on odavam, kuid vähemefektiivne. Kristallilisest ränist päikesepaneelide kasutegur on suurem, kuid lähtematerjal on kallim, mis tuleneb räni puhastusprotsessist. Monokristallilised päikesepaneelid on kõige efektiivsemad, kuid tootmine on kallis, sest paneelis kasutatakse kristallilist räni. Elemendist püütakse vabanevaid elektrone. Seega on
Kiirgusbilanss sõltub asukohast, ilmast, aastaajast, aluspinnast jt teguritest. Päeval on tavaliselt positiivne, u 1h enne päikeseloojangut muutub negatiivseks ja ca 1h peale tõusu positiivseks. Aastane bilanss on meil positiivne. Tuul - tuul tekib õhurõhu vahest erinevates kohtades. Õhk hakkab liikuma kõrgema rõhu suunast madalama rõhu poole. Tuuleks nimetatakse atmosfääris kulgevaid õhuvoole. Suvel on tuule suund merelt mandrile ja talvel mandrilt merele. Pilet nr. 2. Päikesekiirgus. Päikesespekter. Solaarkonstant. Vertikaalne tasakaal. Päikesekiirgus päike saadab välja elektromagnetkiirgust, mis koosneb erineva lainepikkusega kiirgustest. Enamus kiirgustest jääb 290 3000 mikromeetri vahele. 400-760 nm tekitab nägemisaistingu, 290 400 nm UV kiirgus, 700 3000 nm infrapuna, 380 750 nm tekitab fotosünteesi. Päikesespekter päikesekiired murduvad kolmetahkse prisma läbimisel. Prisma läbimisel toimub erineva lainepikkusega päikesekiirte eraldumine
majapidamistes. Hinnag koosnebki teoreetilisest näitest päikese elektri süsteemi loomisest koju, millise süsteemi võiks luua, tasuvusearvutamisest ning millest see võiks sõltuda. Teoreetiliste tulmuste põhjal saab anda hinnagu kas päikesepeneelide kasutamine elektri tootmiseks Eesti tingimustes on mõistlik. 3 2. PÄIKESEPANEELIDE TÖÖPÕHIMÕTE JA KASUTAMINE ELEKTRI TOOTMISEKS Levinuim variant päikeseenergia kasutamisel on elektrienergia tootmine. Tööpõhimõte elektrit tootvate päikese paneelide puhul põhineb pooljuhtide fotoelektrilisi omadusi kasutades. Paneelid on üldjuhul konstrueeritud mitmekümnest elemendist, mis koostöös suurendavad võimsust. Seejärel ühendatakse paneelid akudega ning spetsiaalse automaatikaga, mida on võimalik juhtida kusagilt puldist või siis distantsjuhtimisel näiteks mobiiltelefoni või arvuti abil. Päikeseenergia salvestub mingi aja kestel akudesse ning
sealt peegelduvad tagasi maapinnalt saadetud raadiolained.) Kõige kõrgemaks sfääriks on eksosfäär, mis algab u 1000km kõrguselt. Seda iseloomustab õhu suur hõredus, õhuosakesed ei suuda koos püsida ja osa neist lahkub Maa atmosfäärist. Päikesekiirgus ja selle nõrgenemine atmosfääris Päike on Maale ainsaks mõjuvaks energiaallikaks. Maakera sisemusest saavad tema pind ja atmosfäär väga vähe soojust. (Kuu valgus on päikeseenergia peegeldus) Maa saab ainult väikese osa kogu Päikese poolt maailmaruumi paisatud radiatsioonist. Sellest ainult osa jõuab maapinnale, sest atmosfäär ei ole kiirtele täiesti läbitav. Õhu läbipaistvuse vähendajateks on õhu koostisesse kuuluvate gaaside aatomid ja molekulid.Eriti suurteks radiatsiooni vähendajateks on veearu ja tolm. Päikesekiirguse nõrgenemine toimub nii, et osa kiirgusest hajutatakse, teine osa neelatakase atmosfääri poolt
Päikeseplekk ehk Päikese laik on tumedam, ümbrusest umbes 1000 kelvini võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal (fotosfääris). Päikeseplekkide arv ja suurus iseloomustavad Päikese aktiivsuse taset. Termotuumareaktsioon - kergete tuumade ühinemisreaktsioon, mille käigus vabaneb energia Taastuvenergia on energia, mis toodetakse keskkonnasäästlikult. Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. 1. Päike energiaallikana. Päikese optiline kiirgus on Maal toimuvate füüsikaliste, bioloogiliste, keemiliste ja paljude teiste protsesside peamine energiaallikas. Isegi õli on miljonite aastatega taimestikku ja loomastikku salvestunud päikeseenergia. Ka hüdroelektrijaama turbiine
kosmosesse 69% turbuletne soojusvoog 10% varjatus auramissoojus 22% · Maa efektiivne kiirgus ja maapinna kiirgusbilanss- Maa efektiivne kiirgus (Ef) - Maa soojuskiirguse ja atmosfääri soojuskiirguse vahe : Ef = Em Ea , Em - maapinna soojuskiirgus, Ea - atmosfääri soojuskiirgus ehk atmosfääri vastukiirgus Maapinna kiirgusbilanss: B = S' + D + Ea R - Em= Q * (1-A) Ef B - kiirgusbilanss maapinnal S' - Päikese otsekiirgus maapinnal D - Päikese hajuskiirgus maapinnal Q=S'+D Päikeselt saadud summaarne kiirgus maapinnal R - maapinnalt peegeldunud kiirgus A maapinna albeedo Ea atmosfääri soojuskiirgus Em - maapinna soojuskiirgus Ef - maapinna efektiivne kiirgus (Ef=Em-Ea) · Albeedo, selle naiteid erinevatel aluspindadel, albeedo meridionaalne profiil- aluspinna peegeldusvoime ehk pinnalt peegeldunud kiirguse ja pinnale langenud kiirguse suhet ekvaatoril käib päike korgelt ning seetottu ei albeedo väike-90*nurga all
suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. b) Mida tumedam ja niiskem on aluspind, seda suurem on neeldunud osa ja väiksem peegeldunud osa. Meri soojeneb ja jahtub kiiremini kui maismaa. 6-Kiirgusbilanss, selle erinevus erinevatel laiuskraadidel (positiivne ja negatiivne kiirgusbilanss). Järgmistest mõistetest arusaamine : otsekiirgus, hajuskiirgus, kogukiirgus, albeedo, efektiivne kiirgus; millal on nende väärtused suuremad, millal väiksemad. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, st, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. . Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Albeedo tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. Iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. Tavalise taimkattega maapinna albeedo on u. 0,25 Üks väiksemiad on veepinnal (on tumedad.)
kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. o TERMOSFÄÄR sinna on õhumolekule jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Seal läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Atmosfääri ülemist piiri on võimatu määrata. Tinglikult võib õhkkonna paksuseks lugeda 1000km. PÄIKESEKIIRGUSE SPEKTRAALNE KOOSTIS o Päikesekiirgus kujutab enesest elektromagnetilist lainetust. o Spekter jaotatakse peamiseks kolmeks lainealaks. o Ultraviolettkiirguse osakaal päikesekiirguses on ligi 8%. See põhjustab inimesele päevitust, mis liialdamise korral mõjub tervisele kahjulikult, tekitades isegi nahavähki. o UV (punane spektoriosa) pikema lainepikkusega on infrapuna kiirgus (36% kogu kiirgusest), mida inimese silm ei näe, kuid mida keha tunneb
termin "atmosfäär" pärineb kreeka Celsiuse skaala meie 0. Atmosfääris toimuvate protsesside loodusgeoloogia haru, mis uurib ja keelest (athmos 'aur' ja sphaira 'kera').Maa Rõhu taandamine merepinnale. energiaallikaks on Päike. Maapinnale jõuab kirjeldab siseveekogusid. b) atmosfääri alumine piir on maa ja merepind, Et kõrguse suurenemisega õhu rõhk päikesekiirgus mereteaduse haru, mis selgitab merede ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. väheneb, siis on tarvis erinevatel kõrgustel otsese ja hajusa kiirgusena. Otsekiirgus on ja suurte veekogude sõiduteid ja Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste mõõdetud see osa päikesekiirgusest, mis jõuab
soojusenergiaks. 3. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. 4. Osa kiirgust jõuab otse maapinnani, teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata hajuskiirgusena. 5. Otsekiirguse osakaal on suur päikesepaistelise ilma korral, pilves ilmaga aga jõuab maapinnale üksnes hajuskiirgus. 6. Otse- ja hajuskiirgus kokku moodustavad kogukiirguse. Kiirgusbilanss: Iga keha, mis soojeneb, kiirgab omakorda pikalainelist soojuskiirgust. Kui keha kiirgab, siis sellega annab ta soojust ära ning jahtub. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus.
energia allikate poole, need on: tuule-, päikese-, geotermaalne, bio- ja hürdoeneergia. Eelised taastuva energia kasutamisest on kahjuliku gaasiheidise vähenemine, nende piiramatus ja sõltumatus impordist. Kahjuks, mitte kõik nimetatud energia allikate kasutamine on võimalik kuna Eestis puuduvad tuntavad looded, geotermaalsed allikad ning Eesti territoorium on lame ja seega hüdroelektrojaamade ehitamine on ka pole väga efektiivne. Ülejäänudest variantidest me pöördusime tähelepanu päikeseenergia poole, kuna fotoelementide kasutus kahekordustub iga aastaga, mis teeb fotoelementidest maailma kõige kiiremini kasvava energiatehnoloogia., ja meie töö eesmärgiks on uurimine, kas on selle kasutamine Eesti tingimustes või mitte. ( , ) Ajalugu Seni pole meil päikeseenergiast aga peaaegu üldse toodetud elektrit, kuigi võimalused selleks on. Pooljuhtpäikeseenergeetika seadistes muundub päikesevalgus elektrienergiaks fotovoltefekti abil. Selle avastas juba 1839. aastal
- Mesosfäär temperatuuri langus esineb kuni 80 km kõrguseni, olles seal umbes -70 C°. - Mesopaus valitseb isotermiline olek - Termosfäär temperatuur tõuseb ja stabiliseerub alles 500 km kõrgusel - Termopaus asub termosfääri ja eksosfääri vahel - Eksosfäär kõrge temperatuur püsib 1800 C° juures või tõuseb väga aeglaselt kuni. Ulatub 2000- 3000 km kõrguseni. Sellest sfäärist võivad Maa atmosfääri gaasid maailmaruumi lahkuda. 2) Päikesekiirgus. Päike saadab välja elektromagnetkiirgust, mis omakorda koosneb erineva lainepikkusega kiirgustest. Enamus päikesekiirguse lainepikkusest jääb 290 ja 3000 nm vahele. (lainepikkus) < 400 nm on UV-kiirgus, mis mõjutab elusaid rakke (UVA on vahemikus 400-320 nm ja UVB, mis on inimesele eriti ohtlik jääb vahemikku 320-280 nm). > 760 nm on infrapunane kiirgus ja see omab peamiselt soojuslikku toimet
5°/km Enamus ilmastikunähtustest (pilved, sademed, õhu liikumine) Peaaegu kogu veeaur ja tolm on troposfääris Soojendatakse alt päike soojendab maapinda, mis soojendab omakorda õhku maapinnakohal. Soe õhk tõuseb kõrgemale kihid segunevad - Tropopaus - Stratosfäär ülapiir 50 km kõrgusel Alt külm, ülespoole temperatuur tõuseb kihid on stabiilsed Osoonikihi asukoht Soojendab päikesekiirgus (UV-kiirgus), mis neeldub osoonis 8 Lennukid lendavad troposfääri alumises kihis (stabiilsuse tõttu) Väga kuiv veeauru on vähe ja seetõttu ka pilvi on vähe Esinevad polaarsed stratosfääripilved pooluste lähedal, talvel, kui temp. langeb alla -78°C. Oluline roll osooniaugu tekkimisel Õhu tihedus väga väike ülespoole liikudes - Stratopaus Mesosfäär 50-85 km
Kuna siis madalrõhuala on meie ees vasakul, vaatenurgast umbes 60° (vastassuunas kõrgrõhkkond). lumi on halb soojusjuht siis temperatuuri kõikumised ei ulatu maapinnani rääkimata pinnasest. Suvel on ülemised kihid soojemad ja alumised külmemad. Pilet nr. 2 Päikesekiirgus ja spekter Päikesekiirgus on ilma ja selle muutumise peapõhjustajaks. Sellest sõltuvad ka koha klimaatilised tingimused. Kiirgusenergia hulk, mis langeb Pilet nr. 10 Wieni seadus, Adiapaatilised protsessid atmosfääris. Maale, sõltub Päikese kõrgusest
Lainepikkus 400-760 nm. · Ultraviolettkiirgus 8%, päevitamine, nahavähk, nähtav. Lainepikkus 400 nm. · Infrapunakiirgus 36%, silmale nähtamatu, kandub edasi soojuskiirgusena (760-4000 nm) Pealelangeva päikesekiirguse- elektromagnetiline lainetuse- peegeldumine, neeldumine ning kiirguse läbilase veekogus. Päikesekiirgus · Saabub Maale paralleelsete kiirtekimpudena OTSEKIIRGUS · Saabub hajutatult (veeaur, tolm, pilved) HAJUSKIIRGUS · Otse- ja hajuskiirgus KOGUKIIRGUS e. summaarne kiirgus Albeedo · Aluspinnalt tagasipeegelduva kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. · Iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. · Albeedo (ladina sõnast albedo ,,valgesus") Kiirgusbilanss On maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine.
4)Hõõrdumisjõud suunatud liikumisele vastassuunas. Suunatud ristisuunas, see väheneb maapinnast kõrgemale tõustes.5)Tsentrifugaaljõud kui liikumine pole horisontaalne. Vabas atmosfääris liigub tuul mööda isobaare, seda nimetatakse geostroofiliseks tuuleks. Byys Balleti reegel kui seista seljaga vastu tuult, siis madalrõhuala on meie ees vasakul, vaatenurgast umbes 60° (vastassuunas kõrgrõhkkond). Pilet nr. 2 Päikesekiirgus ja spekter Päikesekiirgus on ilma ja selle muutumise peapõhjustajaks. Sellest sõltuvad ka koha klimaatilised tingimused. Kiirgusenergia hulk, mis langeb Maale, sõltub Päikese kõrgusest. Kõige rohkem soojust aasta jooksul saavad aasta jooksul ekvaatorilähedased ja troopilised alad, kõige vähem polaaralad. Maale suunatud päikesekiirgusest jõuab siia ainult osa, sest atmosfäär ei ole päikesekiirtele läbipaistev
KLIIMA Kliima näitab seda, millised ilmad antud piirkonnas esinevad, kui sagedasti ja millised on üldised äärmuslikud ilmastikunähtused. Ilm on see, mis praegusel hetkel väljas on. Ilma kujundavad need protsessid, mis toimuvad atmosfääris, need on füüsikalised protsessid. Meteoroloogiat on nimetatud ka atmosfäärifüüsikaks. ATMOSFÄÄR on maad ümbritsev gaasikiht, tema alumiseks pinnaks loetakse maapinda või siis ookeanipinda. Ülemise piiri määramine on ilmselt raske, sest seda kohta kus see ära lõppeb ja algab ei saa täpselt määrata. Ülemiseks piiriks saamegi seetõttu väga erinevaid numbreid. Meteoroloogia kasutab seda, et atmosfäär on seal, kus toimuvad jälgitavad ilmanähtused. Meteoroloogilises mõttes loetakse 1200 km. Atmosfäär koosneb: 1. Gaasid üldiselt põhiosasid on kolm. Peamine on lämmastik, mida leidub 78,08%, teine on hapnik 20,95% ning kolmas on argoon 0,93%. Süsihappegaasi on 0,0
soojusallikaks on osoonikiht 23 km kõrgusel. See kiht neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest ja soojeneb selle arvelt. Selles kihis esinevad nn. pärlmutterpilved. Hästi on jälgitav tuule suuna aastane käik: suvel idast, talve läänest. Võivad esineda ka jugavoolud. Elavhõbebaromeetrid ja aneroidi parandid Fahrenheiti skaala 9/5*tc+32 , Kelvini skaala -273 kraadi c null skaala, Celsiuse skaala meie 0. 3. Atmosfääri energiaallikad Atm energiaallikaks on päike ja päikesekiirgus.Päikese spekter Päikesekiirgus kooseb mitmesuguse lainepikkusega kiirtest. Prisam murrab kõige 1 vähem punaseid ja kõige rohkem violetseid kiiri, sinna vahele jäävad ülejäänud: orantz, kollane roheline, sinine.Päikese aktiivsus päikese pinnatemp. on umb 6000K.Kiirgusvälja karakteristikud ja mõõtühikud - Kiirgusvoog: läbi antud pinna S ühe ajaühiku jooksul läinud
39m); · Nähtav kiirgus (0.39m << 0.76m); · Infrapunakiirgus (IP) (0.76m << 3000m); · Raadiolained (> 3000m). Eraldatakse välja veel lähis UV (0.29-0.39 m ja lähis IP (0.76-2.4 m) spektriosad 10. Solaarkonstant? Päikese kiirgusvoo võimsus, mis jõuab atmosfääri ülapiirile kiirtega ristiolevale ühikpinnale Maa ja Päikese keskmisel kaugusel. Tähistatakse Io V 1. Otsekiirgus? Päikese suunast paralleelsete kiirtena leviv päikesekiirgus. Päikesekiirguse e. päikesevalguse all mõistetakse päikeselt lähtuvat otsekiirgust,mis on päevavalgusest oluliselt heledam. Kuna päikese asend taevas muutub oluliselt sõltuvalt kella ja aastaajast ning kiirguse intensiivsus ja hulk mingis punktis on tugevalt mõjutatud pilvedest, puudest, hoonetest ning teistest ümberkaudsetest objektidest, siis ei ole see valgustingimuste tagamisel usaldusväärne allikas. Otsekiirguse langemist tubadesse esemetele tuleks vältida ja lasta kiirgusel
· Mesosfäär - 50-85km kõrgusel paiknev atmosfäärikiht, kus temp. langeb kõrguse kasvades väga kiiresti. Enam osooni pole ja õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. · Termosfäär - kõige ülemine atmosfäärikiht, kus õhk on väga hõre ja temp. kõrguse kasvades tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Atmosfääri ülemist piiri on võimatu määrata. Tinglikult võib õhkkonna paksuseks lugeda 1000km. 5) Päikesekiirgus - päikeselt lähtub elektromagnetilinekiirgus, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mikromeetrit. päikesekiirguse spekter jaotatakse kolmeks peamiseks lainealaks: · Silmaga nähtav laineala - kõige suurem hulk kiirgust, ligi 56%. · UV-kiirgus - osakaal päikesekiirguses on ligi 8%. See põhjustab inimestel päevitust, mis liialdamise korral mõjub tervisele kahjustavalt (nahavähk). · Infrapunane kiirgus - 36% kogu kiirgusest
4) TERMOSFÄÄR Paksuseks võib lugeda 1000 km. Õhumolekule vähe, nende kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Sfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. ehk siis troposfäär (tropopaus) stratosfäär mesosfäär (mesopaus) termosfäär eksosfäär 10. Kuidas on omavahel seotus õhutemperatuur, õhurõhk ja õhtutihedus? mida kõrgem on õhu temperatuur, seda madalam on rõhk ja tihedus. 11. Mis on PÄIKESEKIIRGUS? päikesekiirgus kujutab endast elektromagneetilist lainetust, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,14 mikromeetrit. 12. Kuidas päikesekiirgus jaguneb? ultraviolettkiirgus infrapunakiirgus 13. Mis toimub päikesekiirgusega, kui ta läbib atmosfääri? päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgusest peegeldub pilvedelt tagasi, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. (Neelavad osoon, pilved, veeaur ja aerosool.) 14. Millest sõltub maapinnani jõudva päikesekiirguse hulk?
annaabi.ee 
