2. Kui elektron läheb ühelt orbiidilt üle teisele, siis aatom kiirgab või neelab valgust kindlate kvantide kaupa. 8) See tähendab seda, et aatomi kindel olek määrab selle, millisel orbiidil ta olla saab. Lubamatuid orbiite olemas olla ei saa, sest aatomi olek on juba varem määranud selle, millistel ta olla saab ning see ei saa muutuda. 9) Footon on sama, mis kant. Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake. Paigalseisvana ei saa eksisteerida, sest tema seisumass on 0, mis tähendab, et seda ei eksisteeri. 10) Kui footon tabab aatomit ergastustasemel, sunnib ta aatomit kiirgama. Kui ergastatud aatomit tabab just säärase energiaga footon, mille aatom igal juhul kiirgaks, väljastatakse sealt sedamaid teine footon.
Asukohta saab aga alati määrata ainult mingi teise keha suhtes. Keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse, nimetatakse taustkehaks. Taustkehaks võib valida mistahes sobiva objekti: majanurga, suure kivi, kirjutuslaua, mäetipu, Päikese, raudteevaguni jne. Erineveta taustkehade suhtes liigub sama keha erinevalt. Kõik me oleme kuulnud, et Maakera tiirleb koos meiega ümber Päikese. Sellele vaatamata paistab Maa paigalseisvana ning liiguvad hoopis Päike ja tähed. Sama ese võib mõne keha suhtes liikuda ja samal ajal teise suhtes paigal olla. Liikumine on suhteline. Liikumisest rääkides tuleb alati ära näidata, mille suhtes keha liigub. Kasutatud kirjandus: Backe, H. 1984. Retk füüsikasse. Kirjastus Valgus. Tallinn. Eesti entsüklopeedia 6. Lõuna-nõud. (1992). Kirjastus Valgus. Tallinn. Mehaanika. www.fyysika.ee Fuusika_kordamine_sigridsibul. htm- www.miksike.ee/docs/referaadid 2006
kehade mõjud neile kompenseeruvad Inertsiaalne taustsüsteem Inertsiaalseks taustsüsteemiks nimetatakse taustsüsteemi, kus kehtivad inrtsiseadus ja teised mehaanika seadused Kehade inertsus Mõõtmisvigade piires võib intersiaalseteks lugeda kõiki Maaga seotud taustsüsteeme ja kõiki kiirenduseta Maa suhtes liikuvaid taustsüsteeme(Maakera loetakse paigalseisvana). Rangelt võetuna ei ole Maaga seotud taustsüsteemis inertsiaalsed, sest ta tiirleb ümber Päikese ja pöörleb ümber oma telje. Keha mass Keha mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha kahte omadust: mass kui intertsne mass väljendab keha inertsi, mass kui raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teise kehi ehk gravitatsioonivõimet. N2S Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga.
mõjud neile kompenseeruvad Inertsiaalne taustsüsteem – Inertsiaalseks taustsüsteemiks nimetatakse taustsüsteemi, kus kehtivad inrtsiseadus ja teised mehaanika seadused Kehade inertsus – Mõõtmisvigade piires võib intersiaalseteks lugeda kõiki Maaga seotud taustsüsteeme ja kõiki kiirenduseta Maa suhtes liikuvaid taustsüsteeme(Maakera loetakse paigalseisvana). Rangelt võetuna ei ole Maaga seotud taustsüsteemis inertsiaalsed, sest ta tiirleb ümber Päikese ja pöörleb ümber oma telje. Keha mass – Keha mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha kahte omadust: mass kui intertsne mass väljendab keha inertsi, mass kui raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teise kehi ehk gravitatsioonivõimet. N2S – Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga.
tahes aja hetkel/trajektooril. Keha kiirendus näitab keha kiiruse Kulgliiku. On liiku., kus keha kõik punktid muutumise kiirust. liiguvad ühe suguselt. Kiirendus on f.s.,mis näitab keha muutumise Taust keha on keha, mille suhtes meid kiirust. vaadeldakse 1m/s on niisugune kehakiirus, mis sooritab 1s huvitava keha asukohana. (vabaltvalitav, jooksul nihke 1m. paigalseisvana) 1m/s2 on niisugune keha kiirendus, mille Punktmassiks nim. keha, mille mõõtmed võib kiirus muutub 1 s jooksul 1m/s võrra. andtud liikumis ÜKL on selline liikumine, mille puhul keha tingimustes arvestamatta jätta. kiirus suureneb Taustsüst. nim. taustkehaga seotud võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste kordinaatteljestikku ja kella aja määramiseks. võrra. V=Vo+at a>0
jooksul. 4. Mehaanika põhiülesanne- määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel mistahes trajektoori punktis. 5. Kulgliikumine- liikumine, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt. 6. Punktmass- keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestamata jätta. 7. Taustkeha- keha, mille suhtes vaadeldakse/kirjeldatakse meid huvitava keha liikumist. Vabalt valitav, soovitatav valida paigalseisvana. 8. Taustsüsteem- taustkehaga seotud koordinaatteljestik ja kell aja määramiseks. 9. Nihe- suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. 10. Trajektoor- mõtteline joon, mida mööda keha liigub. 11. Liikumise liigid- ühtlane ja mitteühtlane; sirgjooneline ja kõverjooneline. 12. Liikumise pidevus- oma liikumisel ruumis peab keha läbima kõik trajektoori punktid. 13. Ühtlane sirgjooneline liikumine- liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes
See v’hendab hõõrdumist ratta ja raja vahel ning pidurdamisjõud väheneb ning maandumisdistants pikeneb. Näiteks kui rohi on kuiv ja umbes 20 cm siis pikeneb maandumisdistants 20 %. Märg rohi umbes 20 cm pikendab maandumisdistantsi 30 % võrra. Lumine ja pehme maandumisrada pikendab maandumisdistantsi 25 % võrra. (Kulmar, 2015) 1.6. INERTSJÕUD Inertsjõuks nimetatakse jõudu, mis on näiv ja mis mõjub kiirendusega liikuvale kehale, kui vaatleme seda keha paigalseisvana. Tuntuim inertsjõud on tsentrifugaaljõud. Newtoni 1 seadus ehk inertsiseadus väidab, et kõik kehad liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt senikaua, kuni teised kehad tema olekut ei muuda. 1.7. TSENTRIFUGAALJÕUD Kesktõukejõud ehk tsentrifugaaljõud on üks inertsjõududest. Tsentrifugaaljõuga on tegu inertsist tuleneva nähtusega, mitte ringliikumise põhjusega. Jõud tekib punktmassi või keha kõverjoonelisel liikumisel. Jõud mõjub liikumissuunaga risti ning ringliikumise
NT lifti liikumine. 6. Mida nimetatakse punktmassiks? - Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestamata jätta. Vaadeldakse keha kui ainsat punkti. NT ketta lend sportlase suhtes, tähtede ööpäevane liikumine taeavasfääril. 7. Milline keha on taustkeha? Tema valiku tingimused? - Taustkehaks nimetatakse keha, mille suhtes vaadeldakse meid huvitava keha asukohta. Taustkeha on vabalt valitav. Taustkeha on soovitatav valida paigalseisvana. 8. Mida nimetatakse taustsüsteemiks? - Taustsüsteemiks nimetatakse taustkeha ja temaga seotud koordinaatteljestikku ning kella aja määramiseks. 9. Mida nimetatakse nihkeks? - Nihkeks nimetatakse suunaga sirglõiku (vektorit), mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. Nihke tähis on s. 10.Mida nimetatakse trajektooriks? - Trajektooriks nimetatakse mõttelist joont, mida mööda keha liigub. 11.Millal on vektori projektsioon positiivne
Nt. lifti liikumine. 6. Mida nimetatakse punktmassiks? Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestamata jätta. Nt. ketta lend sportlase suhtes, tähtede ööpäevane liikumine taevasfääril. 7. Milline keha on taustkeha? Tema valiku tingimused. Taustkehaks nimetatakse keha, mille suhtes vaadeldakse meid huvitava keha asukohta. Taustkeha on vabalt valitav. Taustkeha on soovitav valida paigalseisvana. 8. Mida nimetatakse taustsüsteemiks? Taustsüsteemiks nimetatakse taustkeha ja temaga seotud koordinaatteljestikku ning kella aja määramiseks. 9. Mida nimetatakse nihkeks? Nihkeks nimetatakse suunaga sirglõiku (vektorit), mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. Nihke tähis s . Nihke pikkust nimetatakse mooduliks, tähis s. 10. Mida nimetatakse trajektooriks?
Gravitatsioonijõud on tüüpiline konservatiivne jõud. Kaal on jõud, millega keha mõjub oma alusele või pingutab riputusvahendit (nööri, trossi vms.) Toereaktsioon on jõud, millega alus või riputusvahend mõjutab keha. Toereaktsioon mõjub alati risti aluspinnaga või siis piki riputusvahendit. Hõõrdetegur µ näitab, kui suure osa moodustab hõõrdejõud toereaktsioonist. µ= Fh / N. Inertsjõud on näiv jõud, mis mõjub kiirendusega liikuvale kehale, kui me vaatleme seda keha paigalseisvana. Tuntuim inertsjõud on tsentrifugaaljõud. Tsentrifugaaljõud mõjub ringjooneliselt liikuvale kehale, mida me parajasti vaatleme paigalseisvana. Vahend, mis hoiab keha ringjoonelisel trajektooril, mõjutab keha kesktõmbejõuga (tsentripetaaljõuga). Kesktõmbejõud annab kehale kesktõmbekiirenduse ak = v2/ r. Vaadeldava kehaga seotud taustsüsteemis tasakaalustavad tsentrifugaaljõud ja kesktõmbejõud teineteist. NB! Millegi moment füüsikas = see suurus ise . mingi pikkus.
Gravitatsioonijõud on tüüpiline konservatiivne jõud. Kaal on jõud, millega keha mõjub oma alusele või pingutab riputusvahendit (nööri, trossi vms.) Toereaktsioon on jõud, millega alus või riputusvahend mõjutab keha. Toereaktsioon mõjub alati risti aluspinnaga või siis piki riputusvahendit. Hõõrdetegur µ näitab, kui suure osa moodustab hõõrdejõud toereaktsioonist. µ= Fh / N. Inertsjõud on näiv jõud, mis mõjub kiirendusega liikuvale kehale, kui me vaatleme seda keha paigalseisvana. Tuntuim inertsjõud on tsentrifugaaljõud. Tsentrifugaaljõud mõjub ringjooneliselt liikuvale kehale, mida me parajasti vaatleme paigalseisvana. Vahend, mis hoiab keha ringjoonelisel trajektooril, mõjutab keha kesktõmbejõuga (tsentripetaaljõuga). Kesktõmbejõud annab kehale kesktõmbekiirenduse ak = v2/ r. Vaadeldava kehaga seotud taustsüsteemis tasakaalustavad tsentrifugaaljõud ja kesktõmbejõud teineteist. NB! Millegi moment füüsikas = see suurus ise . mingi pikkus.
väsimatult töötas. Ta leidis, et igaüks on selleks võimeline, sest tegu pole teaduse, vais sisemise tunnetusega. 3. 1. Teos Spiritual in Art Teos avaldati 1911. aastal. Inimese vaimse elu võrdsustab Kandinsky püramiidiga, kus kunstnikul koos oma töödega on missioon juhatada lihtrahvas tipuni, kuhu praeguse hetkeni on jõudnud vaid suured kunstnikud ise. Vaimsuse tipp on pidevas arengus, kuigi võib vahel näida paigalseisvana. Dekatentslikel perioodidel vajub hing püramiidi põhja, sest inimesed otsivad vaid välist edu, ignoreerides vaimseid jõude, mis on tegelikult palju olulisemad. Kandinsy jõudis järeldusele, et värvidel on nii füüsiline kui ka vaimmne mõju inimesele. Füüsiline jõuab kohe läbi silma, mis oleneb täielikult maali ilust, sarnane efekt tekib juhul, kui toit, mida me sööme on serveeritud suurepäraselt. Palju sügavama mõju tekitavad värvid hingele,
Gravitatsioonijõud on tüüpilinekonservatiivne jõud. Kaal on jõud, millega keha mõjub oma alusele või pingutab riputusvahendit (nööri, trossi vms.) Toereaktsioon on jõud, millega alus või riputusvahend mõjutab keha. Toereaktsioon mõjub alati risti aluspinnaga või siis piki riputusvahendit. Hõõrdetegur µ näitab, kui suure osa moodustab hõõrdejõud toereaktsioonist. µ= Fh / N. Inertsjõud on näiv jõud, mis mõjub kiirendusega liikuvale kehale, kui me vaatleme seda keha paigalseisvana. Tuntuim inertsjõud on tsentrifugaaljõud. Tsentrifugaaljõud mõjub ringjooneliselt liikuvale kehale, mida me parajasti vaatleme paigalseisvana. Vahend, mis hoiab keha ringjoonelisel trajektooril, mõjutab keha kesktõmbejõuga(tsentripetaaljõuga). Kesktõmbejõud annab kehale kesktõmbekiirenduse ak = v2/ r. Vaadeldava kehaga seotud taustsüsteemis tasakaalustavad tsentrifugaaljõud ja kesktõmbejõud teineteist. NB! Millegi moment füüsikas = see suurus ise . mingi pikkus.
kaugemal pöörlemisteljest ning mida kiiremini pöörleb seda suurem impulsimoment.Impulsimoment on võrdne keha inertsimomendi ja nurkkiiruse korrutisega. L=I=(mr 2)(v/r)=mvr [L]=[kgm2][m/sek / m] = [kg m2/s] 30. Impulsmomendi jäävuse seadus-jõudude puudumisel keha impulsimoment on jääv. I=const 31. Tsentrifugaaljõud- mõjub ringjooneliselt liikuvale kehale, mida me parajasti vaatleme paigalseisvana. On inertsjõud. 32. Elastne deformatsioon on keha (detaili) kuju muutus, mis kaob täielikult pärast välisjõudude lakkamist. 33. Veereva silindri kineetiline energia Ek= mv2 / 2 + I2 / 2 Arvestades, et silindri puhul I= mr2 ja =v/r 34.Raskusjõud (P) jõud, millega Maa tõmbab kõiki kehi enda poole. Raskusjõud on võrdne keha massi ja raskuskiirenduse korrutisega. Pg =mg Kaal (G) jõud, mis mõjutab keha poolt alust või riputusvahendit P =mg, kiirendusega keha kaal P=m(g±a) 35
Kui ühendada kolm maailmaruumis olevat taevakeha S1', S2' ja S3' vaatleja asukohaga, siis nende sirgete lõikumine taevasfääriga annab taevakehade asukohad S1 , S2 ja S3 taevasfääril. Joonisel on nooltega näidatud Maa pöörlemissuund 4 (läänest itta) ja sellele vastupidine taevasfääri pöörlemissuund (idast läände). Edaspidi vaatlemegi Maad paigalseisvana ja taevasfääri liikuvana. Z Taevasfäär Lat Joonisel on Maa koos vaatleja silmaga taandatud Q S2 punktiks O, mida läbivad maailmatelg PNPS , PN loodjoon Zn, horisonditasand NESW, ekvaatori-
Toereaktsioon on jõud, millega alus või riputusvahend mõjutab keha. Toereaktsioon mõjub alati risti aluspinnaga või siis piki riputusvahendit. Hõõrdetegur µ näitab, kui suure osa moodustab pindade vahel toimiv hõõrdejõud Fh pindu omavahel kokku suruvast (normaalisuunalisest) jõust (kaalust või toereaktsioonist) µ = Fh / Fn. Inertsjõud on näiv jõud, mis mõjub kiirendusega liikuvale kehale, kui me vaatleme seda keha paigalseisvana. Tuntuim inertsjõud on tsentrifugaaljõud. Tsentrifugaaljõud mõjub ringjooneliselt liikuvale kehale, mida me parajasti vaatleme paigalseisvana. Vahend (nöör, tross vms), mis hoiab keha ringjoonelisel trajektooril, mõjutab keha kesktõmbejõuga (tsentripetaaljõuga). Kesktõmbejõud annab kehale kesktõmbekiirenduse ak = v 2/ r. Vaadeldava kehaga seotud taustsüsteemis tasakaalustavad tsentrifugaaljõud ja kesktõmbejõud teineteist.
paskal (1 Pa = 1 N/m2) Toereaktsioon on jõud, millega alus või riputusvahend mõjutab keha. Toereaktsioon mõjub alati risti aluspinnaga või siis piki riputusvahendit. Hõõrdetegur µ näitab, kui suure osa moodustab pindade vahel toimiv hõõrdejõud Fh pindu omavahel kokku suruvast (normaalisuunalisest) jõust (kaalust või toereaktsioonist) µ = Fh / Fn. Inertsjõud on näiv jõud, mis mõjub kiirendusega liikuvale kehale, kui me vaatleme seda keha paigalseisvana. Tuntuim inertsjõud on tsentrifugaaljõud. Tsentrifugaaljõud mõjub ringjooneliselt liikuvale kehale, mida me parajasti vaatleme paigalseisvana. Vahend (nöör, tross vms), mis hoiab keha ringjoonelisel trajektooril, mõjutab keha kesktõmbejõuga (tsentripetaaljõuga). Kesktõmbejõud annab kehale kesktõmbekiirenduse ak = v 2/ r. Vaadeldava kehaga seotud taustsüsteemis tasakaalustavad tsentrifugaaljõud ja kesktõmbejõud teineteist.
paskal (1 Pa = 1 N/m2) Toereaktsioon on jõud, millega alus või riputusvahend mõjutab keha. Toereaktsioon mõjub alati risti aluspinnaga või siis piki riputusvahendit. Hõõrdetegur µ näitab, kui suure osa moodustab pindade vahel toimiv hõõrdejõud Fh pindu omavahel kokku suruvast (normaalisuunalisest) jõust (kaalust või toereaktsioonist) µ = Fh / Fn. Inertsjõud on näiv jõud, mis mõjub kiirendusega liikuvale kehale, kui me vaatleme seda keha paigalseisvana. Tuntuim inertsjõud on tsentrifugaaljõud. Tsentrifugaaljõud mõjub ringjooneliselt liikuvale kehale, mida me parajasti vaatleme paigalseisvana. Vahend (nöör, tross vms), mis hoiab keha ringjoonelisel trajektooril, mõjutab keha kesktõmbejõuga (tsentripetaaljõuga). Kesktõmbejõud annab kehale kesktõmbekiirenduse ak = v 2/ r. Vaadeldava kehaga seotud taustsüsteemis tasakaalustavad tsentrifugaaljõud ja kesktõmbejõud teineteist.
Kus esineb: Kuu orbiidil Maa ümber Kas see on jõud? Jah, see hoiabki asju "minema lendamast" 36.Tsentrifugaaljõud miks, millal ja kuidas ilmneb. Tsentrifugaaljõud ehk kesktõukejõud Tekib punktmassi või keha kõverjoonelisel liikumisel. Mõjub liikumissuunaga risti ja ringliikumise keskpunktist eemale. Tsentrifugaaljõud ilmneb inertsi tõttu ning ei ole ringliikumise põhjuseks! Suund: Raadiust mööda tsentrist eemale, kehadel mida vaatleme paigalseisvana Kus esineb: Muda lendab rehvilt ära, lapsed kukuvad karusellilt alla Kas see on jõud? Ei see on inertsist tingitud nähtus 37.Mis erinevus on ring/kulgliikumisel ja pöördliikumisel. Kulgliikumise korral keha inertsus oleneb keha massist Mida suurem on keha mass, seda inertsem ta on, st seda raskem on muuta keha liikumisolekut ehk seda suurem on keha vastupanuvõime liikumisele.
Siin on meil nurkkiirusega pöörlev tasand. Inertsiaalsüsteemis telje ja tasandi lõikepunkt O ei liigu. Selles mõõdetakse nurkkiirust. Kiirendus r2 on suunatud selle punkti O poole. Nii on see igal punktil, mis asetseb tasandil ja tasandi punkti kaugus punktist O on r. Punktmass on riputatud vedrukaalu otsa, et see pöörlevast tasandist minema ei lenda. See aga näitab punktmassi kaalu ehk F = mr2. Vastavalt inertse ja raske massi samasusele võib punktmassi vaadata ka kui paigalseisvana. Seega mõjub punktmassile gravitatsioonijõud F ja järelikult eksisteerib gravitatsiooniväli pöörleval tasandil, mille jõud suureneb eemaldudes punktist O. Raadiuse suunas aja aeglenemist ja pikkuste lühenemist ei toimu pöörleval tasandil, kuid vastupidiselt ristsuunas aga need esinevad: Seega ringjoone pikkus tuleb järgmiselt ning selle suhe diameetrisse d Ajavahemik on pöörleval tasandil: kus dt on inertsiaalsüsteemis olev aeg ning punktis O
annaabi.ee 
