s v= kiirus raskusjõud Fr = mg hõõrdejõud Fh = kN = kmg t A N= impulss p = mv töö A = Fs võimsus t m v2 E = mhg E k = pot. energia p kin. energia 2 impulss- keha massi ja kiiruse korrutis. paigalseisval kehal impulss puudub p = mv (kgm/s) p muutub kiirus või mass | F1 = F2 | - vastassuund + samasuund mehaaniline töö- kehale peab mõjuma jõud, mille tagajärjel peab keha liikuma kui = 0° > A = Fs | kui = 90° > A = 0 | kui = 180° > A = Fs | A = Fs cos (1J = 1N·1m) tööühikuks on töö, mida teeb 1N suurune jõud, nihutades keha 1m võrra. võimsus- näitab töö tegemis kiirust ja on arvuliselt võrdne ühes ajaühikus tehtud tööga.
Kui üks keha mõjub teisele jõuga, siis teine keha mõjub talle endale täpselt sama suure ja sama liiki, kuid vastassuunalise jõuga. Newtoni seadused kehtivad ainult inertsiaalsetes süsteemides, s.t. sellistes taustsüsteemides, mis on kas paigal või mis liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 3.3 Inertsijõud Newtoni seaduste mittekehtivust mitteinertsiaalsetes, s.t. kiirendusega liikuvates süsteemides, illustreerib järgmine näide. Paigalseisval vankril olevale inimesele mõjuvad jõud on tasakaalustatud, ta seisab paigal. Newtoni esimene seadus kehtib. a Kui vanker hakkab liikuma vasakule, s.t. tema kiirendus on suunatud vasakule, siis inimene kaldub vankri suhtes paremale, s.t. vankri kiirendusele vastassuunas. Seega saab inimene vankriga seotud taustsüsteemis paremale suunatud kiirenduse, kuigi talle ükski teine keha mõju ei avalda. See on Newtoni seadustega vastuolus.
III PROBLEEMID, TULETAMISED (koos põhjendustega) 1. Kas vedrukaal näitab ühtviisi nii paigalseisval kui ühtlaselt liikuval laeval? Jah 2. Tooge näiteid, kus avaldub impulsi jäävuse seadus. No impulsi jäävuse seadus avaldub kõikjal, kus on tegemist liikuvate kehade vastastikmõjuga. Eriti hästi tuleb see veel siis välja, kui liikuvad kehad on mingil libedal pinnal. Näiteks kui uisutades keegi kokku põrkab, siis muutub kehade liikumisolek impulsi jäävuse seaduse kohaselt. Veel parem näide on piljard piljardikuul annab oma
võlli projektarvutuses? Milliseid tugevusteooriaid rakendatakse süsinikterasest võlli projektarvutuses? Tekivad vääne ja paindejõud ning vastavalt neile tuleb koostada väände- ja paindeepüürid. Projektarvutuses kasutatakse IV tugevusteooriat leidmaks ekvivalentset momenti. 12. Miks tuleb arvutada võllid ja teljed väsimusele? Koostada paindepinge sümmeetrilise pingetsükli graafik. Millistel juhtudel (telje korral) paindepinged on staatilised? Paigalseisval teljel võib olla staatiline paindepinged. Tsüklilistele koormustele töötavad elemendid tuleb arvutada väsimusele, kuna sellisel koormusel võivad hakkada tekkima väsimuspraod ja element võib puruneda. 13. Mis võlli konstruktsioonielemendid on pingekontsentraatoriteks? Teha joonised. Astmega ümarvarras Ringsoonega ümarvarras 14. Kuidas näeb välja ohtliku ristlõige ohtliku punkti võimalikud pingetsüklid? Graafikul näidata pinge amplituudi väärtus.
Graafikutel eristatakse soojenemis- ja jahtumiskõverat. Masina soojussalvestusvõimet mõõdab soojusmahtuvusühik C(J/K) ja jahtumist soojussiirdetegur A(J/K*s). Ka ühe ja sama masina puhul ei saa soojuslikku ajakonstanti lugeda üheselt määratud suuruseks, vaid sõltub masina töötamistingimustest. Sellal kui soojusmahtuvus jääb muutumatuks, sõltuvad masina jahtumistingimused tema pöörlemiskiirusest. (ventilaatoriga masinad). Paigalseisval masinal on soojussiirdetegur mitmekordselt väiksem kui pöörleval masinal, seega ka ajakonstant vastavalt suurem. 20. Elektriajamite tööreziimide liigitus Elektriajami tööreziim on määratud tehnoloogilise protsessi iseloomuga, töömasina ehitusega, kuid ka valitud elektrilise juhtimis- j a reguleerimismeetodiga. Kuna nii tehnoloogilisi protsesse, töömasinaid kui ka elektriajamite lülitusi ning reglueerimisviise
uurima kiirendust. Juba enne XIV sajandit oli oletatud, et aset leiavad väikesed järjestikused 5 kiiruse suurenemised, ja kõik kiirused on ühtlased, kuni nad kestavad, ning suuremad kui alguses. Galileo alustas sellesama ideega, kuid pidi selle peagi kõrvale heitma. 1604. aastal mõtles ta välja viisi, kuidas kiirenduse korral reaalset kiirsut mõõta. Sel eesmärgil laskis ta paigalseisval kuulil väga ettevaatlikult kaldpinnalt (vähem kui 2kraadi) alla veereda ja märkis kuuli asukohad võrdsete ajavahemike järel üles, mõõtes aega poolesekundiliste taktide kaupa. Vahemaid mõõdeti millimeetrites, mille põhjal Galiloe leidis seaduspärasuse, et üksteisele järgnevad laskumiskiirused järgivad paarituid numbreid 1, 3, 5, 7, ... ja vahemaade summa lähtepunktist mõõtes vastab numbrile 1, 4, 9, 16, ..., mis andis talle vaba langemise seaduse: et
saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. erinevusel kontrollitavas kehas ja see fikseeritakse – Soojuspaisumine - on keha mõõtmete röntgenfilmil. Radiograafiameetodeid kasutatakse muutumine soojendamisel peamiselt keevisõmbluste kontrollimisel. – Soojusjuhtivus – iseloomustab soojuse kandumist ühestosast teise paigalseisval aines. Ultrahelikatse – Elektrijuhtivus– on aine võime juhtida elektrivoolu. Ultrahelimeetod põhineb 2…4 MHz sagedusega – Magnetism on neile ultraheli kasutusel (ultraheliks loetakse akustilisi rakendatud magnetväljale reageerivate materjalide mitteelektromagnetilisi laineid sagedusega üle omadus. 20 kHz)
sünoviaalsest kihist. Sünoviaalkiht valmistab liigesepindade hõõrdumist vähendavat vedelikku sünooviat. Liigestuvaid luid aitavad fikseerida ja liikumist pidurdada ning suunata sidemed. Näiteks jäsemeliigeste külgedel paiknevad kaaskülgsidemed võimaldavad liikumist ainult sagitaaltasandis. 13) Lihaste ehitus lihased on aktiivsed liikumisorganid. Moodustavad vöötlihaskiududest koos viimaseid seostava sidekoega ja kinnituvad passiiivsetele liikumisorganitele luudele. Paigalseisval loomal fikseerivad lihased keha asendit. Lihaste kuju on väga mitmekesine. Tavaliselt eristatakse analoogiliselt luudele pikki, laiu ja lühikesi lihaseid. Pikad lihased on käävjad või koonusekujulised ja esinevad peamiselt jäsemetel. Laiad lihased paiknevad kereõõnte seintes. Lühikesed lihased seostavad selgroolülisid ja roideid omavahel. Pikkadel lihastel nimetatakse keskmist paksenenud osa kõhuks, algusosa peaks ja lõpposa sabaks. Lihaskiudude erinevate
Et võllidevahelist suhtelist liikumist paremini mõista, kasutame nn. liikumise pööramise võtet, mis seisneb kogu süsteemile lisaliikumise "-2" andmises. Paigalseisvale vaatlejale näib nüüd võll 2 liikumatuna. Võll 1 pöorleb nurkkiirusega 1 ümber telje O1 ja lisaks sellele tiirleb nurkkiirusega 2 ümber paigalseisva telje O2. Määrame nüüd suhtelise liikumise tsentroidid. Selleks tuleb leida hetkeline kiiruste tsenter ja otsida tema geomeetrilist kohta paigalseisval tasapinnal T2 ja liikuval tasapinnal T1. Vaatleme punkti K kiirust vK, mis koosneb kahest komponendist v1K ja v2K, kus v1K = 1 KO1 , v2 K = 2 KO2 . kus KO1 ja KO2 vt. joon. 16. Niisugustest komponentidest koosnev kiirus saab olla null ainult siis, kui 1) komponendid v1K ja v2K on vastassuunalised, 2) komponentide suurused on võrdsed. Esimene tingimus on täidetud vaid punktis P, mis asub nn. tsentritejoonel.
Kui üks keha mõjub teisele jõuga, siis teine keha mõjub talle endale täpselt sama suure ja sama liiki, kuid vastassuunalise jõuga. Newtoni seadused kehtivad ainult inertsiaalsetes süsteemides, s.t. sellistes taustsüsteemides, mis on kas paigal või mis liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 3.3 Inertsijõud Newtoni seaduste mittekehtivust mitteinertsiaalsetes, s.t. kiirendusega liikuvates süsteemides, illustreerib järgmine näide. Paigalseisval vankril olevale inimesele mõjuvad jõud on tasakaalustatud, ta seisab paigal. Newtoni esimene seadus kehtib. r a 3 Kui vanker hakkab liikuma vasakule, s.t. tema kiirendus on suunatud vasakule, siis inimene kaldub vankri suhtes paremale, s.t. vankri kiirendusele vastassuunas. Seega saab inimene
kiirusele vaakumis, seda enam aeg aegleneb. Seda kirjeldab ka tuntud valem: See tähendab ka seda, et kui v << c, siis Oletame seda, et üks kosmoselaev X liigub kiirusega v = c d ja d = 1 m/s, kus c on valguse kiirus vaakumis. Tegemist on konstantse liikumiskiirusega. Sellisel juhul saame aja dilatatsiooniks: Sellisel liikuval kosmoselaeval X käiksid kellad 12 000 korda aeglasemalt kui mingisugusel suvalisel paigalseisval kosmoselaeval ( tähistame seda Y ). Kui kosmoselaeval X on näiteks möödunud 1 päev, siis kosmoselaeval Y on möödunud juba 33 aastat. Kuna kosmoselaeva X kons- tantne liikumiskiirus on v = c d, siis sellise liikumiskiirusega läbitakse ( kui aja aeglenemist ehk aja dilatatsiooni ei esineks ja kui sõidetakse järjest umbes 33 aastat ) 3,1199041 * 1017 (m) vahemaa ruumis. Kuid aja dilatatsiooni olemasolu korral läbib kosmoselaev X sellise vahemaa ruumis ainult
kiirusele vaakumis, seda enam aeg aegleneb. Seda kirjeldab ka tuntud valem: See tähendab ka seda, et kui v << c, siis Oletame seda, et üks kosmoselaev X liigub kiirusega v = c d ja d = 1 m/s, kus c on valguse kiirus vaakumis. Tegemist on konstantse liikumiskiirusega. Sellisel juhul saame aja dilatatsiooniks: Sellisel liikuval kosmoselaeval X käiksid kellad 12 000 korda aeglasemalt kui mingisugusel suvalisel paigalseisval kosmoselaeval ( tähistame seda Y ). Kui kosmoselaeval X on näiteks möödunud 1 päev, siis kosmoselaeval Y on möödunud juba 33 aastat. Kuna kosmoselaeva X kons- tantne liikumiskiirus on v = c d, siis sellise liikumiskiirusega läbitakse ( kui aja aeglenemist ehk aja dilatatsiooni ei esineks ja kui sõidetakse järjest umbes 33 aastat ) 3,1199041 * 1017 (m) vahemaa ruumis. Kuid aja dilatatsiooni olemasolu korral läbib kosmoselaev X sellise vahemaa ruumis ainult
kiirusele vaakumis, seda enam aeg aegleneb. Seda kirjeldab ka tuntud valem: 53 See tähendab ka seda, et kui v << c, siis Oletame seda, et üks kosmoselaev X liigub kiirusega v = c – d ja d = 1 m/s, kus c on valguse kiirus vaakumis. Tegemist on konstantse liikumiskiirusega. Sellisel juhul saame aja dilatatsiooniks: Sellisel liikuval kosmoselaeval X käiksid kellad 12 000 korda aeglasemalt kui mingisugusel suvalisel paigalseisval kosmoselaeval ( tähistame seda Y ). Kui kosmoselaeval X on näiteks möödunud 1 päev, siis kosmoselaeval Y on möödunud juba 33 aastat. Kuna kosmoselaeva X kons- tantne liikumiskiirus on v = c – d, siis sellise liikumiskiirusega läbitakse ( kui aja aeglenemist ehk aja dilatatsiooni ei esineks ja kui sõidetakse järjest umbes 33 aastat ) 3,1199041 * 1017 (m) vahemaa ruumis. Kuid aja dilatatsiooni olemasolu korral läbib kosmoselaev X sellise vahemaa ruumis ainult
annaabi.ee 
