Frotee - aasakestega kartud hästi vett imav puuvillane riie Gabardiin - toimse sidusega villane või poolvillane ülikonna- või kostüümiriie Impregneer - vetthülgav riie, mis on immutatud spetsiaalsete ainetega Jute - selgesti loetavate lõngadega jämedakoeline käsitööriie Kanvaa - tugevasti tärgeldatud, hõreda koega tikkimisel tarvitatav riie, mille niidid tõmmatakse pärast tikandist välja Katteriie - see osa riidest, mis pööratakse hõlma või mõne muu detaili äärest pahemale poole, vajalik kinnise töötlemisel Krepp - märjana tugevasti kokku tõmbuv krobeline riie, enamasti siid aga ka villane Lainekrepp - krobeliste triipudega puuvillane riie, mida ei pea triikima Lamee - ühelt poolt pisut krobeline, teiselt poolt läikiv väga sileda pinnaga riie Liimiriie - spetsiaalne liimikihiga riie, mis pressitakse rõivaosade tugevdamiseks riide pahemale poolele Samet - madalakarvaline puuvillasest, siidist või sünteetilisest kiust riie
Taskutega pajalapp 1. Lõikame kahest erinevast kangast(punane ja kollane) ja vatiinist välja detailid mõõtudega 20 x 100 cm. 2. Asetame punase kanga pahemale poole vatiini ning omakorda selle peale kollase kanga pahema poole ning kinnitame nööpnõeltega. 3. Seejärel tepime kangad ja vatiini diagonaalselt läbi.Lihtsamaks teppimiseks võib kasutada maalriteipi.St kleebime maalriteibi diagonaalselt ühest nurgast teise ja õmbleme kihid teibi kõrvalt läbi, 3 cm kauguselt.Jõudes nurgani kleebime teibi risti õmblustega ning jätkame
vahele. 5) Valmistame tasku. a. Äärestame lõikeservad ehk küljed ja allääre b. Töötleme käänise osa nurgad ehk taskuava. c. Töötleme allääre nurgad ehk õmbleme nurgad puhtaks d. Kinnitamine masinal kääniseosa 0,1 cm kauguselt murdejoonest. e. Traageldame või kinnitame tasku asukohale. f. Lõikame tugevduslapid raadiusega 1,5 cm ja äärestame tugevduslapid. g. Asetame taskunurkade kohale pahemale poolele äärestatud tugevduslapid. 6) Õmbleme tasku põllele palistuse käändeservast 0,1 cm kauguselt . 7) Kindlustamaks taskunurkade hargnemist õmbleme ülesse taskunurka kinnitusluku (kolmnurkse või nelinurkse) 8) Teeme lõppviimistluse eemaldame niidiotsad ning triigime põlle pahemalt poolt.
Joosep Toots Kuulsat Kentuki Lõvi hüüdnime kandnud isik, keda iga eestlane ka unepealt teadma peaks , on loomulikult Joosep Toots. Pärit vaesest perest, Ülesoo talust. Pikkade sassis valkjaskollaste juuste, nina pahemale poole viltu, nägu täis rõugearme ning tugev keha, täpselt seesugune poiss on meile tuttav Oskar Lutsu ,,Kevadest", kes pea kogu raamatu vältel nühkis Paunvere külakoolis klassipinki. Tsaariaegne kool, kus esikohal seisis katekismuse ja kirikulaulude tuupimine, pidi ärksa vaimuga poisile paratamatult vastikuks muutuma. Seda enam, kui oma vaevase vene keele oskusega, õpetaja Lauri tundides, peaaegu millestki aru ei saanud
järgneva kahanduse vahel. Nt kui ühel vardal on 12 silmust, siis esimesel kahandustereal kootakse iga varda alguses kaks silmust parempidise võttega kokku, 4 silmust, 2 silmust parempidise võttega kokku, 4 silmust; edasi kootakse 4 rida kahandamata. Järgneb uus kahandustering, kahe kahanduse vahele jääb 3 silmust; edasi kootakse 3 rida kahandamata. Jne. Kahandamist jätkatakse kuni igale vardale on jäänud 1 silmus. Lõng katkestatakse, tõmmatakse silmustest läbi ja kinnitatakse töö pahemale poolele. Joonised ja tekst E. Aljasmetsa raamatust "Heegeldamine ja silmuskudumine. Tööõpetus III-VI kl" (Tallinn, "Valgus", 1983). Sokisuuruste tabel.
vinguvad ka veel takkaotsa. - Kohutavad troopilised unenäod :D - Laused on kohati jube keerulised, väga palju infot, pikka kirjeldust on ühte lausesse topitud. - Väga pikad liitlaused. Tsitaate: - ,,Kremeri bismarklikud kulmupuhmad tõusid veidi" - ,,Kremer naeris sabatult" Sabatu naermine ?!?! - ,,Selle mehe ninast hoiab nimelt nähtamatu käsi kinni ja lükkab seda korrapärases taktis üles ja alla, paremale ja pahemale poole. Ning eemalt vaadates näib, nagu oleks kael juba nii peeneks kulunud, et veerlev pea tema otsast potsti maha peaks kukkuma." - ,,Aasta üheksa eest, kui nägematu käsi veel mitte Kuru Jaani nina ei juhtinud, /.../" - ,,Viskajad on Tõnu lapsed ja nende uus ema." Ei saanud aru, mis mõttes ,,uus ema" ?! Sten Kangilaski 12B - ,,/.../ sarved sisse tõmbas ja karpi puges." - ,,/..
vinguvad ka veel takkaotsa. - Kohutavad troopilised unenäod :D - Laused on kohati jube keerulised, väga palju infot, pikka kirjeldust on ühte lausesse topitud. - Väga pikad liitlaused. Tsitaate: - ,,Kremeri bismarklikud kulmupuhmad tõusid veidi" - ,,Kremer naeris sabatult" Sabatu naermine ?!?! - ,,Selle mehe ninast hoiab nimelt nähtamatu käsi kinni ja lükkab seda korrapärases taktis üles ja alla, paremale ja pahemale poole. Ning eemalt vaadates näib, nagu oleks kael juba nii peeneks kulunud, et veerlev pea tema otsast potsti maha peaks kukkuma." - ,,Aasta üheksa eest, kui nägematu käsi veel mitte Kuru Jaani nina ei juhtinud, /.../" - ,,Viskajad on Tõnu lapsed ja nende uus ema." Ei saanud aru, mis mõttes ,,uus ema" ?! Sten Kangilaski 12B - ,,/.../ sarved sisse tõmbas ja karpi puges." - ,,/..
alguses kaks silmust parempidise võttega kokku, 4 silmust, 2 silmust parempidise võttega kokku, 4 silmust; edasi kootakse 4 rida kahandamata. Järgneb uus kahandustering, kahe kahanduse vahele jääb 3 silmust; edasi kootakse 3 rida kahandamata. Jne. Kahandamist jätkatakse kuni igale vardale on jäänud 1 silmus. Lõng katkestatakse, tõmmatakse silmustest läbi ja kinnitatakse töö pahemale poolele. Joonised ja tekst E. Aljasmetsa raamatust "Heegeldamine ja silmuskudumine. Tööõpetus III-VI kl" (Tallinn, "Valgus", 1983). Sokisuuruste tabel. Tabeli aluseks on tabel internetiaadressilt: http://barkasfarm.com/images/patterns/sockchart.gif http://kasitood.trsm.pri.ee/index.php?id=60&keel=ee http://www.hot.ee/kkassipoeg1/soki_kudumine.html Kasutatud interneti aadressid: http://www.hot.ee/kkassipoeg1/soki_kudumine.htm 30.12.2008. kl
alguses moodustavad neli haralist käppa ( haru pikkus 6,5 cm). Hõlmad käivad vaheliti vöökohast allpool. Rinna väljalõige on ääristatud punase poenööri kõõrude ja käpaharudega, vaheldumisi kolm kõõru ja üks käpp. Vasemal õlal kulgevad viimased kaks käppa väljapoole. Händega pikk kuub Hõlmade servas on pahupoolel 8 cm laiune linane riideriba. Hõlma veertel on vöökohast allpool punasest poenöörist äär. Alumine äär on pööratud 1 cm laiuselt pahemale poole ja kinnitatud sinise villase " laisalõngaga". Pikkkuue seljapikkus on 119 cm ja ülemine laius 30 cm. Hõlma pikkus 121 cm ja ülalt laius 10 cm. Alumise ääre laius on 304 cm. Varrukas koosneb ühest tükist ja varruka pära poole suurenevast kiilust. Varruka pikkus on 61 cm, ülalt laius 24 cm, alt laius 13 cm. Õmbluse kohal on varruka suus 7 cm pikkune lõhik. Varruka serv on pööratud 1 cm laiuselt pahemale poole ja üleloomispistes kinnitatud.
korjatud marju. Oksi ehiti paelte, lõngade ja riideribadega. Ohvrikivid- pealispinnal olid kas looduslikud või inimese poolt õõnestaud 0,2-1m läbimõõduga lohud. Ohvriallikad- mitmesugused nim: pühad-, tervise-, elu-, ilma-, silma jt allikad. Pühaks päevaks neljapäev. Ohverdati, piima, villa, vilja, liha, verd, ka loomi vahel isegi inimesi. Ennustamine ka maagia. Püüti ennustada eelseisa võjaretke tulemusi. Jumal valis ohvri looma järgi kui loom kukkus pahemale poole siis läks halvasti. Maagia-põhines arusaamisel, et asjade, nähtuste vahel võivad olla omavahelised seosed, mida on võimalik mõjutada. Tähtsal kohal oli ka ravimaagia.-silmaallika vesi pidi parandama nägemise mõne teise oma nahahaigusi , kolmandast võetud kõrvasid. Allikaile tuli vee eest ka ohverdada. ( hõberaha, või hõbeehteid, vaesemal aitas vaid hõbevalge kaapimisest).
Osias tõmbab mõõga ja pistab end läbi. Jahmatus, hääled, segadus, liikumine, rahvas lööb Juuditist eemale, pöördub Osiase poole; sõtatakse aitama.) Siimeon karjub, et Osiase veri sidus ta käed köidikutest lahti ning Olovernese veri vabastas nad. Juudit palub endiselt omale surma aga seekord ei kuulda teda keegi. Siimeon viib Juuditi oma koju, kuna Juuditi kodu peksti suure raevu ajal tükkideks ning ümmardajad löödi surnuks. (Hakkavad teineteise najal pahemale poole liikuma. Enne silmist kadumist tuleb neile vastu lapsega naine.) Naine palub Juuditilt vett. Juudit tahab naist kaevudeni juhatada, ent märkab, et beebi on surnud. Juudit kohkub ning nad lahkuvad Siimeoniga. Naine kisendab Juuditile järgi ning palub Jehoovat. (Vaikus. Kostab vaid arutu naise karjumine.Eesriie.)
TSELLULOOSKIUDUDE PÕLETUSTRÜKK 1. Põletustrüki põhjamaterjaliks kasutatakse erinevate kiudude segusid, millest üks on tsellulooskiud: puuvill / polüester, puuvill / polüamiid, viskoos / polüester, viskoos / siid, puuvill / vill. Üljuhul peaks mõlemaid kuide sisalduma nii koes kui lõimes, et kangas hiljem koos püsiks. 2. Sametangale, mille taustakude on siid või sünteeskiud ning karv puuvill või viskoos, trükitakse pasta pahemale poolele. 3. 100% puuvillasele sametile tuleb trükkida põletuspastaga muster paremale poolele. Kui pasta ei imbu taustakoeni, tekib reljeefne sametpind ilma, et kangas koost laguneks. 4. Tsellulooskiulise kanga võib sünteetilise niidiga mustrit arvestades hapet taluvale aluskangale tikkida või õmmelda. 5. Pealmise kanga võib kõigepealt trükkida ning pärast kuivamist sünteetilise niidiga teisele kangale õmmelda
22 2.7. Organza pael, kantimine ning peiteluku õmblemine Saamaks paika kleidi õlgade laiust pidi autor esimesena ära kantima kleidi kaelaaugu. Kant õmmeldi tugevast alusseeliku kangast. Mõõdeti ära kandi vajalik pikkus ning seejärel lõigati kant välja. Kandi üks äär korrastati overlock'iga ning teine äär traageldati kaelaaugu paremale poolele. Seejärel õmmeldi kant kanga külge, keerati pahemale poole ning õmmeldi käsitsi kleidi pahemalt poolt kleidi külge. Sama tehti varrukate kantimisel. Kleidi alumine äär korrastati organza paelaga. Peitelukk õmmeldi kleidi paremale küljele. Kuna riie oli suhteliselt paks, eriti taljest, tuli õmblusmasinaga seda väga aeglaselt ning ettevaatlikult õmmelda, et õmblusmasina nõel vastu peaks. 23 24 Kokkuvõte
SANDER. Sa kõneled ikka tõtt? Sellest pole sa meile veel sõnagi lausunud. LAURA. Ei. (Viivitamisi.) On asju, mida tahaks omale hoida. Nagu sina enda loomisrõõmu. SANDER. Soo, soo. LAURA. Aga kui see sinule ehk kuidagi kõlbaks - nii vahele paigutada - väikeseks vinjetiks - ja kui sul omapärast kuju vaja oleks - - ma ei tea ju midagi - - SANDER. Eks näe, eks näe - aga kus ja kuidas see siis oli? LAURA. Linnas, neljapäeval - teel vaksali poole. See siin (tähendab pahemale jalale) teeb mu kohmetumaks ja mannetumaks, kui õieti olen. Astun, mõned pakid käes, üle uulitsa, seisan parajasti keset sõiduteed - korraga tuiskab nurga tagant auto välja ja täie iiliga minu poole nagu näljane hunt! - Röögatab - röögatab veel kord - aga jalad on mul maa küljes kinni, mõte halvatud - ma näen ennast juba rataste all ja pigistan silmad kinni. - Korraga - - SANDER. Korraga kistakse sind tagasi? LAURA (käed põlvede ümber). Ei, see oleks labane
1) Epp jah, Epp jah! 2) Epp, Epp! 3) Epul on hea lauluhääl! 4) Epp seda asja oskab! EPP- Noh, kui Epp, siis Epp! Hakkame peale! Lähme nukku ehtimaie, kuldakägu kängitsema!... Vanemad inimesed hoiavad kahele poole kõrvale, tüdrukud löövad ringi, kaks neiut lükatakse keskele ja laotatakse neile valge linik peale, kuna teised nende ümber keerdu käivad ja laulavad. Poisteparmas hoiab paremale poole ja valib nukupüüdjat. Pahemale poole kogunevad torupillimees, vanemad mehed ja naised, kõik heas tujus. Nukumäng peab kiiresti minema. Kuni nukku joostakse, süütavad vanemad poisid vibalikuga üles tuld; sealt hakkab punakat valgust alla paistma NUKUMÄNG I. Lähme nukku ehtimaie, kuldakägu kängitsema! Ehi nukku, eeri nukku, ehi enda ehtemile, paale pane pardisulgi, liida pääle linnusulgi
" ("Vana Kannel" I, 1886.) "Vana Kannel tahab täieline kogu vanu eesti laulusid olla, tema tahab meile ja järeltulevale soole näidata, kudas ennevanast meie esivanemad laulnud rõõmus ja kurbuses, töö juures ja pidude pääl, tõe korral ja nalja heidul." ("Vana Kannel" I, 1886.) "Meie vanavara on ainus ajaraamat, mis eesti rahvas ise omast minevikust on valmistanud. Kes omast minevikust lugu ei pea, sel ei ole ka tulevikku, sest temal ei ole iseenese tundmist ei paremale ega pahemale poole; ta püüab neist raasukestest ära elada, mis võõra laua päält maha pudenevad, see on vaevaline elu." (150. aruanne, Postimehe lisaleht, 1904.) Rahvaviiside talletamist algatas Carl Robert Jakobson, kes avaldas neid ka oma laulikutes (enamasti Kunileiu seades). 19. saj. suurima rahvaviiside korjanduse korraldas Karl August Hermann (1851-1909). Hurda kuulsa üleskutsega samal aastal 1888 - ilmus Hermanni üleskutse "Tähtjas palve ja soov" rahvaviiside kogumiseks
see oli. ,,Näete nüüd," ütles direktor, ,,kui ettevaatlik peab olema. Juba ette vaadates tallate härra Mauruse kinga ära, aga mis sünniks veel siis, kui te ettevaatlik ei oleks. Mis jääks siis minu vanadest jalgadest järele." Nõnda õpetas härra Maurus isalikult oma uut kasvandikku, kuna ta ise ähmasest koridorist astus kuhugi valgemasse kõrgesse ruumi, mis sarnanes enam mõne kuuri või küüniga kui eluhoonega. Siit läks uksi paremale, pahemale ja ka otseteed edasi. Aga härra Maurus ei tarvitanud ühtegi neist, vaid tõttas puutrepile, mis viis teisele korrale, ülal trepiotsal olid jällegi uksed, mis viisid paremale ja pahemale ning ka otseteed edasi. See igavene uste rodu ajas Indrekul pea hoopis segi. Ei vanas ega uues vallamajas polnud niipalju uksi. Lihtsalt mõttetuna tundus niisugune uste hulk esimesel silmapilgul. Paremat kätt seisva lükkas direktor lahti ja see
sõjakära ja verevalamist ette valmistasid. Kaua ei raatsinud nad teineteisest lahkuda, nagu oleksid aimanud, et nad siin ilmas teineteist enam näha ei saa. Nad jätsid teineteisega jumalaga ja kõndisid siiski veel hulk aega kõrvuti. Väike saatuse vääratus -- ja kergesti oleks võinud sündida, et need mehed kui uue riigi alustajad käsikäes maailma ajaloost läbi oleksid kõndinud . . . Viimaks lahkus üks paremale, teine pahemale poole. 7 «Mu süda valutab Priidu pärast,» ütles Mai ühel päeval ema vastu, kes rahuliku näoga sukka kudus. «Sellest on nüüd juba nädal möödas, kui ta ara viidi, ja veel ei ole midagi temast kuulda olnud. Nad on tema vist kuhugi maa-alusesse auku visanud ja lasevad ta nälga surra, nagu nad juba mitmega peavad teinud olema,» 174 «Ära räägi nii põlates rüütlitest,» noomis Krõõt. «Komtuur on aus mees» ja ta tõotas kindla sõnaga, et Priidu elusse peab jääma
annaabi.ee 
