kirjeldavatest elementidest terviktähis üldjuhul kirjeldav kirjeldav kui geograafiline piirkond on kaupade või teenuste osas tuntud KaMS § 9 lg 1 p 10 õiguskaitset ei saa tähis, mille registreerimist taotlev isik on esitanud taotluse pahauskselt või mida on hakatud kasutama pahauskselt. On olulisem alus, seda esineb praktikas palju EL kohus on öelnud, et arvesse peab võtma pahausksuse hindamisel: kas taotleja teadis v pidi teadma – üldine teadmine, kas pidi olema teadlik tähisest või mitte. Vaadatakse, kes oli taotleja. Kui taotleja on oluline turu osaline, siis ta teab, millised tähised turul on. Üldist teadmist võib eeldada. Tööstusomandi apellatsioonikomisjon on öelnud, et mõistlikult peab olema hoolas, tegema kindlaks varasemate õiguste olemasolu enne taotluse esitamist.
sõiduki, leping tühine, tuleb tagasi täitma. B terve aja sõitnud, kasutuseelis, mille peab samuti tagasi andma. Kui B suudab ära tõendada, et ta seda ei kasutanud, siis ei pea kasu A-le hüvitama. Pahauskne soorituse saaja peab ka kasu välja andma § 1035 lg 3 p 1 järgi. Pahauskne saaja peaks välja andma ka muu kasu, mis ei ole asja tavapärase kasutuse tulemus. B müüs auto edasi C-le ja sai rohkem raha, kui sõiduk väärt oli. See vahe on samuti kasu, mille B peab A-le oma pahausksuse korral välja andma. 72. Missugustel tingimustel (juhul, kui esinevad SK-i eeldused VÕS § 1028 järgi) peab soorituse eseme tagastama isik, kes on teinud soorituse esemele kulutusi? § 1033 lg 2 Kui heauskne saaja on teinud soorituse esemele kulutusi, siis peab saadu tagastama üksnes juhul, kui võlausaldaja talle need kulutused hüvitab. Võimaldab nõuda kulutuste hüvitamist, mille isik on teinud enda asjale. Sõiduauto näite puhul A ja B vahel ML ja AÕL. A tühistab ML olulise
teovõimega isiku tehingu korral ning mis hetkest tuleks lugeda soorituse saajat pahauskseks tehingu tühistamise korral? Saaja on pahauskne siis, kui ta soorituse saamise ajal teadis või pidi teadma, et sooritusel õiguslik alus puudub ehk siis eksisteerivad alused soorituse tagasi saamiseks. Saaja võib saada ka pahauskseks pärast soorituse saamist, lähtuda võib seadusliku esindaja teadmisest või teadma pidamisest. Pahausksuse tekkimise momendi tuvastamisel ei ole oluline see, millal A sai kätte tehingu tühistamise avalduse, vaid see, millal ta sai teada nendest asjaoludest, mis annavad aluse tehing tühistada ja saadu tagasi nõuda. 69. Mis tagajärjed on sellel, kui soorituse saaja on sooritust saades pahauskne või muutub pahauskseks hiljem? Välja võib tuua neli tagajärge. Ta ei saa tugineda rikastumise ära langemisele (§ 1033 lg 1). Ta ei saa nõuda soorituse esemele tehtud kulutuste hüvitamist (§
kirjeldavatest elementidest terviktähis üldjuhul kirjeldav kirjeldav kui geograafiline piirkond on kaupade või teenuste osas tuntud KaMS § 9 lg 1 p 10 õiguskaitset ei saa tähis, mille registreerimist taotlev isik on esitanud taotluse pahauskselt või mida on hakatud kasutama pahauskselt. On olulisem alus, seda esineb praktikas palju EL kohus on öelnud, et arvesse peab võtma pahausksuse hindamisel: kas taotleja teadis v pidi teadma – üldine teadmine, kas pidi olema teadlik tähisest või mitte. Vaadatakse, kes oli taotleja. Kui taotleja on oluline turu osaline, siis ta teab, millised tähised turul on. Üldist teadmist võib eeldada. Tööstusomandi apellatsioonikomisjon on öelnud, et mõistlikult peab olema hoolas, tegema kindlaks varasemate õiguste olemasolu enne taotluse esitamist.
12. Kaubamärgiomaniku võimalikud nõuded ainuõigust rikkunud isiku vastu. Vastuhagi Kaubamärgiomaniku õiguste vaidlustamise peamised alused on (KMS § 52-56): 13 · õiguskaitset välistava asjaolu olemasolu (KMS § 9 ja 10); Omaniku vastu hagi esitamise tähtaeg aegub viis aastat pärast KM registreerimist v.a pahausksuse korral: · kaubamärk on muutunud tavapäraseks või eksitavaks tähistuseks nende kaupade ja teenuste osas, mille suhtes ta on registreeritud; · kaubamärki ei ole pärast registreerimist mõjuva põhjuseta viie järjestikuse aasta jooksul kasutatud (seaduses on erandeid); · kaubamärk sisaldab registreeritud geograafilist tähist või sellega eksitavalt sarnast tähist;
Heauskne valdaja vastutab asja ja päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise eest vaid peale tema vastu esitatud hagi esitamisest teada saamist. Peale teada saamist vastutab nagu pahauskne. Omanik võib valdajalt nõuda asja väljanõudmise asemel asja väärtuse hüvitamist kui asi on juba ümber töötatud, võõrandatud kolmandale heausksele omandajale alusetu rikastumise nõue. Valdus loetakse heauskseks kuni pole tõendatud vastupidist. Pahausksuse tõendamine hageja asi. Kasu väljaanmine on vindikatsioonihagi kõrvalnõue. Kasu on asja viljad ja tulu mida asi annab õigussuhte kaudu. Kasu väljaandmisel tuleb arvestada ka valdaja huve. Kui valdus ei rajanenud õiguslikul alusel lahendatakse see alusetu rikastumise sätete kohaselt. Pahauskne valdaja peab välja andma viljad mis alles on. Mis on ära tarvitatud tuleb hüvitada hariliku väärtuse alusel, seda väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga
4) mis koosneb üksnes tähistest või andmetest, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses või heauskses äripraktikas; KaMS § 9 lg 1 p 10 õiguskaitset ei saa tähis, mille registreerimist taotlev isik on esitanud taotluse pahauskselt või mida on hakatud kasutama pahauskselt. On olulisem alus, seda esineb praktikas palju EL kohus on öelnud, et arvesse peab võtma pahausksuse hindamisel: kas taotleja teadis v pidi teadma – üldine teadmine, kas pidi olema teadlik tähisest või mitte. Vaadatakse, kes oli taotleja. Kui taotleja on oluline turu osaline, siis ta teab, millised tähised turul on. Üldist teadmist võib eeldada. Tööstusomandi apellatsioonikomisjon on öelnud, et mõistlikult peab olema hoolas, tegema kindlaks varasemate õiguste olemasolu enne taotluse esitamist.
aastate jaotamata kasumist. Väljamaksete tegemine toimub l kord aastas kinnitatud aastabilansi/majandusaasta aruande alusel. Igale osanikule/aktsionärile makstakse osa puhaskasumist (dividend) võrdeliselt tema osa/aktsiate nimiväärtusega, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti, dividendi suuruse otsustab koosolek. Teatud juhtudel on dividendi maksmine keelatud (§ 157 lg 3, 278) ; alusetult saadud dividendi peab saaja oma pahausksuse korral tagastama. 27.Äriühingute ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine ÜHINEMINE: Ühinemine võib toimuda kahel erineval viisil: 1) n-ö ülevõtmisena -- sellisel juhul läheb ühendatava ühingu vara üle ühendavale ühingule ning ühendatav ühing ise lõpeb (A S § 391 lg 1) . 2) uue ühingu asutamisega - sellisel juhul asutatakse kähe või enama ühingu baasil uus ühing, kellele lähevad üle kõik varad ning ühinevad ühingud lõpevad (A S § 391 lg 2).
ühel abikaasal puudus teise abikaasa nõusolek käsutuse tegemiseks (õigustamata isiku poolt käsutustehingu sõlmimine). Kinnisasja heauskse omandamise korral (AÕS § 561) kehtib käsutus vaatamata sellele, et käsutuse tegi õigustamata isik. Seega on 31/67 õigustamata isiku poolt kinnisasja suhtes tehtud käsutust võimalik TsÜS § 114 lg 2 järgi heaks kiita siis, kui käsutus ei kehtinud omandaja pahausksuse tõttu. - (12) Kolleegium jääb oma 4. mai 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-6-05 (RT III 2005, 16, 168) esitatud seisukoha juurde, et tulenevalt asjaõiguses tunnustatud abstraktsiooni põhimõttest ei olene käsutustehingu kehtivus õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu (kausaaltehingu) kehtivusest. Seega ei tooks ka kõnealusel juhul kausaaltehingu (kinkelepingu) kehtetus iseenesest kaasa korteriomandi käsutustehingu (asjaõigusliku
tuvastamine e. In factum hagi) ning vormel oli järgmine: G. 4, 47. [Titius] iudex esto. Si paret Aulum Agerium apud Numerium Negidium mensam argenteam deposuisse eamque dolo malo Numerii Negidii Aulo Agerio redditam non esse, quanti ea res erit, tantam pecuniam, iudex, Numerium Negidium Aulo Agerio condemnato. Si non paret, absolvito. ([Titius] olgu kohtunik. Kui selgub, et Aulus Agerius andis Numerius Negidiusele hoiule hõbedase laua ja Numerius Negidiuse pahausksuse tõttu ei ole seda Aulus Ageriusele tagasi antud, siis pead sina, kohtunik, mõistma Numerius Negidiuselt Aulus Ageriusele välja niisuure summa, kui palju see asi (kohtumõistmise ajahetkel) väärt on. Kui need asjaolud ei selgu, siis mõista ta vabaks.) Eraldi formula oli ette nähtud õigusliku küsimuse lahendamiseks ja seda nimetati in ius hagi. Formulas eristati järgmisi osi: 1) Nominatio – kohtuniku määramine on iudex esto.
kuuluva kinnisasja käsutamise tehing ei ole iseenesest tühine selle tõttu, et ühel abikaasal puudus teise abikaasa nõusolek käsutuse tegemiseks (õigustamata isiku poolt käsutustehingu sõlmimine). Kinnisasja heauskse omandamise korral (AÕS § 561) kehtib käsutus vaatamata sellele, et käsutuse tegi õigustamata isik. Seega on õigustamata isiku poolt kinnisasja suhtes tehtud käsutust võimalik TsÜS § 114 lg 2 järgi heaks kiita siis, kui käsutus ei kehtinud omandaja pahausksuse tõttu. Riigikohtu otsus nr 3-2-1-107-06 Vastavalt KOS §-le 28 kohaldatakse korteriomandi valitsemise peatüki sätteid vallasasjana tsiviilkäibes olevale eluruumile ja mitteeluruumile. Seega kohalduvad korteriomandi võõrandamist reguleerivad sätted (KOS § 14) ka vallasasjast korteri võõrandamise kohustuse korral. Juhul, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad
kui B oli pahauskne: A saab nõuda B-lt kogu 500 eurot ( 1039) Piirangud Pahauskne rikkuja peab hüvitama nii asja väärtuse ning lisaks ka saadud tulu ( 1039). * Nt: Eelmises näites kui B oleks pahauskne, peaks ikkagi hüvitama 500 eurot (asja väärtus + saadud tulu). * Kui eelmises näites B oleks asja (väärtusega 300 eurot) müügist saanud 500 euro asemel hoopis 200 eurot, oleks ta pahausksuse korral pidanud siiski hüvitama 300 eurot ehk asja väärtus ( 1037 lg 1; 1038 ei kohaldu). Heausksuse puhul aga 200 eurot ( 1038). (Küsitav, kas heausksus ja 1038 siin mingit rolli mängib. Nt VÕS 1038 kommentaarides on selline näide toodud, samas seadus ütleb ju otse, et 1038 kohaldub ainult 1037 lg 1 ja lg 4 korral!! Seega ilmselt tegelikult ei kohaldu!) Kinkelepingu puhul kehtivad samad reeglid:
annaabi.ee 
