AA-ja kohustus kas enne AA-le asumist või esimesel võimalusel pärast AA-sele asumist selgitada välja soodustatu seisukoht selle asjaajamise suhtes. Selline kohustus on AA-jal nii õigustatud kui õigustamata AA-se korral. Soodustatult tuleb arvamust küsida, va kui see ei ole mõistlikult võttes võimalik (A viib auto remonti ühte amorti vahetama, B vahetab ära ka teise amordi. Kohustuse rikkumine ei muuda asjaajamist õigustamatuks!! Vastavat kohustust rikkunud AA-ja loetakse pahauskseks ja sellel on tema jaoks neg tj-d, st ei saa nõuda kulutuste hüvitamist, peab andma välja kasu). 39. Missugustel juhtudel on soodustatul õigus nõuda asjaajamise katkestamist: a) pärast seda, kui ta on andnud asjaajamiseks nõusoleku või kiitnud selle heaks; b) pärast seda, kui ta on saanud teada asjaajamisest, kuid ei ole seda heaks kiitnud? Mõlemal juhul peab AA-ja AA-mise katkestama. Erandiks olukord, kus AA-mine on oluline
rääkida, et asjaajaja hakkaks soodustatut teavitama. Soodustatu seisukoha väljaselgitamine pole nõutav AINULT siis, kui eelnev teatamine pole võimalik soodustatut või avalikke huve kahjustamata VÕI kui sellist teavitamist ja seisukoha küsimist ei saa mõistlikult oodata asjaajajalt. Õigustatud KAA ei muutu sellest mitteõigustatuks, OLULINE TEADA! Kui on aga tegemist mitteõigustatud KAA-ga siis teavitamiskohustuse rikkumine tähendab, et asjaajajat loetakse pahauskseks. 39. Missugustel juhtudel on soodustatul õigus nõuda asjaajamise katkestamist: a) pärast seda, kui ta on andnud asjaajamiseks nõusoleku või kiitnud selle heaks; b) pärast seda, kui ta on saanud teada asjaajamisest, kuid ei ole seda heaks kiitnud? Mõlemal juhul peab ajaja oma tegutsemise katkestama, va juhul, kui see on vastuolus avalike huvidega, siis peab jätkama. 40. Missugust tähtsust omab isiku teo- ja otsusevõime KAA õiguse rakendamise seisukohalt?
(5) Lisaks käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatule kohaldatakse hüvitisele kareaalkoormatiste sätteid. Talumiskohustuse näol on tegemist seadusjärgse kitsendusega juhuks, kui naaberkinnisasjal olev ehitis (hoone või rajatis) on ehitatud ekslikult üle piiri. Sama kitsendus on ka lg 6 kohaselt hoonestusõiguse või servituudi kahjustamisel Oluline on ehitamisel heausksus piiride või ehitamist lubanud asjaõiguse osas. (Riigikohus on pidanud pahauskseks seda, kui ei ole piirialale ehitamisel piiride täpset asukohtu kontrollitud) § 149. Üle piiri ulatuvad juured, oksad ja viljad (8) Kinnisasja omanikul on õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnisasjalt tema kinnisasjale ulatuvad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad, kui need kahjustavad kinnisasja kasutamist ja naaber ei ole neid hoiatusele vaatamata selleks vajaliku aja jooksul kõrvaldanud.
anti, oli tehtud õigusliku aluseta. Heauskse omandaja õigused on seadusega kaitstud ja lõplikud kuna ta toetus kinnistusraamatu avaliku usaldatavuse ja õigsuse põhimõttele. Pahauskne on valdaja kes omandamisel teadis või ei teadnud raske hooletuse tõttu ta ei ole valduseks õigustatud või sai hiljem sellest teada, et ta ei ole valdusks õigustatud. Keegi ei või vabandada ennast kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Asjaõigusseaduse kohaselt loetakse valdust alati pahauskseks hetkest millal valdaja saab teada nõude esitamisest. Omanikule mõistetakse asi kohtuliku arutelu korral tagasi kui ta tõendab ära oma omandi kestvuse ja selle õigusliku aluse, st et omand ei ole tekkinud õigusvastaselt. Omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude aegumistähtaeg 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, väljaandmisnõue omavolilise valdaja ja tema õigusjärglase vastu ei aegu. Kõrvalkohustused aeguvad koos põhikohustusega. Valdajal on
auferatur: eiusque rei argumentum est primo aequitas, denide exceptio ,,si ea res possessori non sit": sed ut is, qui bona fide emit possessionemque eius ex ea causa nactus est, potius rem habeat.64 ____________________ 61 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 118 62 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 118 63 Justinianuse Digesta: 6.2.7.17 64 Justinianuse Digesta: 6.2.17 Asjaõigusseaduse § 95 lg 2 kohaselt on pahauskseks omandajaks isik, kes teadis või pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. AÕS § 95 lg 3 on märgitud, et sellisel viisil omandamist ei toimu, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Kui omanik oli kaudne valdaja, kehtib sama juhul, kui asi oli otseselt valdajalt varastatud, kadunud või muul viisil otsese valdaja tahte vastaselt tema valdusest välja läinud.
VÕS § 14 lg 3 sätestab olulise põhimõtte, mida tuleb arvestada lepingueelsetest läbirääkimistest nõuete esitamisel. Nimelt ei tulene pooltele läbirääkimistest õiguslikke tagajärgi, kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet. Samas ei tohi lepingueelsete läbirääkimiste käigus tähelepanuta jätta hea usu põhimõtet, st lepingupooled peavad lepingueelsetes läbirääkimistes käituma üksteise suhtes heas usus. Pahauskseks peetakse läbirääkimiste pidamist ilma tegeliku tahteta leping sõlmida ja nende katkestamist usalduspõhimõtet rikkudes (VÕS § 14 lg 3). Nt loetakse pahauskseks läbirääkimiste pidamist siis, kui läbi rääkiv isik ei oma iseseisvalt õigust lepingut sõlmida, lepingu sõlmimiseks puuduvad vahendid ja laenu saamise võimalus on väike. Pahauskseks katkestamiseks loetakse nt keeldumist lepingu sõlmimisest pärast pikaajalisi läbirääkimisi, mille käigus on teine pool teinud
esitamisel. Nimelt ei tulene pooltele läbirääkimistest õiguslikke tagajärgi, kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet. 5 Samas ei tohi lepingueelsete läbirääkimiste käigus tähelepanuta jätta hea usu põhimõtet, st lepingupooled peavad lepingueelsetes läbirääkimistes käituma üksteise suhtes heas usus. Pahauskseks peetakse läbirääkimiste pidamist ilma tegeliku tahteta leping sõlmida ja nende katkestamist usalduspõhimõtet rikkudes (VÕS § 14 lg 3). Nt loetakse pahauskseks läbirääkimiste pidamist siis, kui läbi rääkiv isik ei oma iseseisvalt õigust lepingut sõlmida, lepingu sõlmimiseks puuduvad vahendid ja laenu saamise võimalus on väike. Pahauskseks katkestamiseks loetakse nt keeldumist lepingu sõlmimisest pärast pikaajalisi läbirääkimisi, mille käigus on teine pool teinud
muretsenud. E vaidlustas A omandit, öeldes et uskus V olevat omanik ja seega luges ennast õigustatuks kogu vallasvara võõrandama. A oli nende asjade omanik mida ta lisaks esialgsele inventarile juurde ostis. Kuna E oli nö pahuskne siis saab vallasasjad §95 kohaselt välja nõuda kuna vallasasjad olid omaniku valdusest välja läinud tema tahte vastaselt (AÕS §95 lg3 omandamist ei toimu). Siis saab A §80 alusel V'lt välja nõuda. AÕS kohaselt loetakse pahauskseks valdajaks isikut kes teadis või pidi teadma et tal ei ole õigust asja vallata või sellest hetkest kui saab teada et tal see õigustus puudus. Kaasus 28 Kuna auto läks M tahte vastaselt tema valdusest välja siis ei saa ta vastutada selle eest mis toimus vahepeal ja kanda kulutusi nende eest. Tema ei pannud sinna autot. AÕS § 80 - asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest: (1) Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab.
Valdus võib olla seaduslik või mitteseaduslik. Valdus on seaduslik siis, kui see põhineb või rajaneb mingile seaduslikule alusele, nt lepingule, ja kehtib põhimõte, et iga valdus loetakse seaduslikuks seni, kuni ei ole tõendatud tema ebaseaduslikkus. Valdus võib olla heauskne või pahauskne. Valdus loetakse heauskseks, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Pahauskseks loetakse selline valdaja, kes teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või siis, et teisel isikul on suurem õigus seda asja vallata. Kehtib põhimõte: iga valdus loetakse heauskseks nii kaua, kuni ei ole tõendatud vastupidist.
(5) Lisaks käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatule kohaldatakse hüvitisele kareaalkoormatiste sätteid. Talumiskohustuse näol on tegemist seadusjärgse kitsendusega juhuks, kui naaberkinnisasjal olev ehitis (hoone või rajatis) on ehitatud ekslikult üle piiri. Sama kitsendus on ka lg 6 kohaselt hoonestusõiguse või servituudi kahjustamisel Oluline on ehitamisel heausksus piiride või ehitamist lubanud asjaõiguse osas. (Riigikohus on pidanud pahauskseks seda, kui ei ole piirialale ehitamisel piiride täpset asukohtu kontrollitud) § 149. Üle piiri ulatuvad juured, oksad ja viljad (8) Kinnisasja omanikul on õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnisasjalt tema kinnisasjale ulatuvad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad, kui need kahjustavad kinnisasja kasutamist ja naaber ei ole neid hoiatusele vaatamata selleks vajaliku aja jooksul kõrvaldanud.
varjata olulist infot jne;Tuleb teavitada üksteist lepinguga seotud olulistes tingimustes. Infot ei tohi varjata) ja Läbirääkimiste katkestamine ei too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, kui isikud ei riku hea usu põhimõttest tulenevaid kohustusi. (Kui üks lepingu pool on rikkunud läbirääkimiste käigus tekkinud kohustusi ja see kohustuse rikkumine toob teisele poolele kaasa kahju ta võib nõuda kahju hüvitamist.) Pahauskseks peetakse läbirääkimiste pidamist ilma tegeliku tahteta leping sõlmida ja nende katkestamist usalduspõhimõtet rikkudes Kui astun lepingueelsete läbirääkimistesse, kas astumine toob kaasa endaga võlasuhte? Lepingueelsetesse läbirääkimistesse astumine toob kaasa lepingusarnase võlasuhte. Astumine toob alati kaasa osapooltele õigused ja kohustused, mida peab täitma. Nimelt ei tulene pooltele läbirääkimistest õiguslikke tagajärgi, kui lepingueelseid
viisil ettevalmistavad isikud omandavad seadusest tulenevaid kohustusi, mille kõige üldisem on kohustus arvestada mõistlikult üksteise huve ja õigusi. Pelgalt läbirääkimiste pidamisest ei teki poolte vahel soorituskohustusi, samuti ei tulene pooltele ainuüksi läbirääkimistest õiguslikke tagajärgi ka siis, ku nad läbirääkimiste tulemusel kokkulepet ei saavuta (VÕS § 14 lg 3). Läbirääkimisest tekkivad kohustused: 1) üldine kohustus käituda heas usus – pahauskseks peetakse läbirääkimiste pidamist ilma tegelikut tahteta lepingut sõlmida ja läbirääkimiste katkestamist usalduspõhimõtet rikkudes (VÕS § 14 lg 3) 2) üldine kaitsekohustus ehk arvestada mõistlikult üksteise huve ja kohustusi 3) teatamiskohustus (vt ka § 141)- 4) tõeste andmete esitamise kohustus 5) konfidentsiaalsuskohustus – keeld avaldada läbirääkimistel teatavaks saanud asjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele
annaabi.ee 
