näitasid paljud riigid toetust neile, et nad pole selles üksi. Mina saan keskkonda hoida veel nii, et kui käin hambaid pesemas siis ei lase veel tühjalt joosta vaid panen vee kinni. Õhku saastavad veel erinevad suurtööstused, mis paiskavad õhtu erinevaid keemilisi ühendeid , tolmu ja eritavad ka kuuma õhku mis pole ka loodusele hea. Kindlasti loodust saab hoida veel kui kasutada loodussõbralikke materjale näiteks kilekoti asemel kasutada paberkotte ja hiljem viia need taastöötlusesse. Kindlasti aitab ka see, kui viia klaas-, metall ja plastpudelid nendesse automaatidesse , mitte visata neid prügikasti. Mina saan veel loodust hoida nii, et kasutan vähem juukselakki ja muid selliseid tooteid, sest juukselakid jms aitavad kaasa osoonkihi lagunemisele mis on väga halb. Kokkuvõttes mina saan kasulik olla loodusele nii et, ei viska prügi maha, sorteerin prügi ära, viin taara automaatidesse, hoian vett kokku, ja kindlasti ka
Kas ma olen teadlik tarbija? Teadlik tarbimine on huvitav teema, olen sellele palju mõelnud. Mida tähendab teadlik tarbimine ja, kas olen piisavalt teadlik oma tarbimis harjumuste juures? Raske küsimus, peab natukene analüüsima. Minu jaoks teadlik tarbimine on see, kui väldin üle tarbimist, et oleks vähem tootmist, mida vähem tarbida seda rohkem säästame loodust. Ma arvan, jah mina olen teadlik tarbija. Mulle meeldib poest osta paberkotte või käija riidest kotiga. Ma pigem ostan poest lahtist liha ja sinki, kui seda mis on pakendatud just sellel samal põhjusel, et oleks vähem pakendeid ja vähem prügi. Riided, kahjuks ma ei saa kanda taaskasutusest ostetud, ma ei suuda lihtsalt, see on minu kiiks aga enda meelest olen ka selle probleemi lahendanud. Ostan perele rõivad poest aga ma ei viska neid ära, saadame taaskasutusse, laste riideid saab anda ka käest kätte, mis on väikseks jäänud
eraldi sorteerimiseks prügikaste. Küll on aga paberi ja papi prügikast, kuhu sahtlite koristamise järel viime paberkotis sinna ette nähtud prahi. Taara (nii klaas kui plast) viime taaskasutusse ehk siis taarapunktidesse. Kui mõelda sellele, et näiteks minu maakodus on rohkelt kasutamisel kilekotid, siis meie kodus kilekotte ei kasutata selleks on minu vanavanematel spetsiaalsed riidest ostukotid, mis tänapäeval on väga moes, ning mina kasutan poes käimisel paberkotte. Selles osas olen oma pere üle uhke 3. Vesi Palju vett kulutan? Veekulu on meie peres sarnaselt teiste kuludega sama ¾ aastast on püsivalt kõrgemad kui suvel, millal kedagi kodus ei ole. Kolmekesi elades pole veearved üldsegi suured. Pesemas käies kraanist vesi pidevalt ei jookse, nõude pesemisel keeratakse samuti kraan vahepeal kinni. Kõige suuremad veekulud on vanniskäimised ning pesemised (nõude ja enda). Iga
jäätmeid aastas · Eestlased toodavad Euroopa suurriikide elanikega võrdselt prügi Mina ja prügi Üritan prügi toota minimaalselt. Taarat viin taaraautomaatidesse , sest nii on keskkonnale parem ja selle eest saab ka raha. Vanapaberit viin "paber ja papp" konteinerisse. Perega ostame kilekotte harva kuna teame , et need lagunevad looduses väga kaua. Mõistlikum on kasutada riidest kotte ja paberkotte. Maha ma prügi ei viska ja teisetele soovitan samuti seda teha , sest prügihunnikute keskel ei ole just kõige meeldivam elada.
........................................................................................................................9 Lisa............................................................................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Valisin teemaks Kilekotid ja keskkond. Kuna teadlikult püüan võimalikult vähe kasutada kilekotte ja toidupoes käies kasutan alati paberkotte, siis puudutas teema mind isiklikult. Tänapäeval on kilekottide meeletu kasutamine toonud kaasa väga palju erinevaid probleeme, mille mõningaid teemasid käsitlengi oma referaadis. Loodetavasti seda lugedes tekib ka teistel kaaskodanikel olla rohkem keskkonna sõbralikum. Kilekotte tehakse naftatootmise kõrval produktina rafineerimise jääkidest. Kilekottidele kulub 4% kogu maailma naftast. Suurim energiakulu kilekoti juures on elektrienergia, mis kulub tootmisprotsessi käigus
lapsed saaksid aktiivselt ise tegutsedes loodust uurida ja tähelepanekutest järeldusi ka teha. Rühmaruumis peab olema koht, kus: katseid demonstreerida; vaatlusi, katseid ja muid rühma ning individuaalseid tegevusi läbi viia; laste täid eksponeerida; laste töid säilitada; õppevahendeid (töövahendeid ja lisa ning näitmaterjale) hoida. Looduses uuritava kogumiseks ja säilitamiseks on vaja kühvleid, kindaid, kilekotte, paberkotte, karpe, purke. Õpetaja kasutuse peaksid olema kindlasti nuga, käärid, 4 oksatangid, mida on tihti vaja katseid ette valmistades või looduslikku materjali kogudes (Timostsuk 2005). Õpperajal tuleks lähtuda sellest, et laps näeks võimalikult palju ühesuguses keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumeid. Lapsel tuleks lasta
see pooleli. Tollal ei teenitud sellega piisavalt palju raha. Artur Lemba vanem vend Theodor oli muusikasse kiindunud ja harjutas viis kuni kuus tundi päevas klaverit. Pikapeale hakkas poja harjutamine häirima pidevalt töötavat pereisa. Gustav Lemba otsustas perekonnast lahkuda ja jättis oma abikaasa koos kolme lapsega maha. See aga ainult tugevdas Theodorit ja pere vanima pojana asus ta ise raha teenima. Theodor Lemba juhtimisel hakati valmistama paberkotte, mida müüdi erinevatele väikeettevõtetele. Sellest saadud tulu läks pere elatamisele. Iga kuu pani noormees väikese osa rahast Peterburi sõidu jaoks kõrvale, kuna unistas õpingutest Peterburi Konservatooriumis. Samuti pikendas Theodor klaveri harjutamise tunde kaheksa tunnini. Kõik suured muutused jätsid väikese Artur Lemba hinge jälje. Isa lahkumine perekonnast mõjus laastavalt, sest poiss armastas väga oma isa. Kellelegi oma muret kurtmata kannatas ta iseseisvalt
ruutu. Kaks lausejätku jääb üle! 21 Keila gümnaasiumi noored loendavad heakorrakuul autosid, koristavad jõekaldaid . 22 Võistlus koosneb viiest osast: . 23 Eelmise aasta loenduses selgus, . 24 Bensiinijaama lähedal asub Keila gümnaasiumi staadion, . 25 Keila Rohelise Punkti voldikust saab teada, kui palju Eesti toodab olmejäätmeid . 26 Keskkonna hoidmiseks soovitab Roheline Punkt . 27 Iga inimene peaks teadma, . 28 Võimaluse korral võiks kasutada kilekottide asemel paberkotte, . 29 Banaanikoored ja muud toidujäätmed võib teha kompostiks, . 30 Igal kevadel koristavad koolilapsed metsa alt tonnide viisi prügi, . Lausejätkud: A. sest see muutub mullaks ja siis saab sinna lilli istutada. B. voolab neist välja erinevaid mürgiseid aineid. C. mida inimesed on sinna jätnud. D. plastpudelite kogumine, prügiskulptuuride konkurss, plakatikonkurss, kirjatööde konkurss ja loovtöö ,, Eesti koolilaste metsapostkaart 2004" E
3.2Pakendiseadusest tulenevate nõuete täitmine kaupluses. Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitlemiseks, kättetoimetamiseks. Pakendite kasutamisest ei saa kauplustes üle ega ümber, kuna pakend on ka toote kaitsmiseks välis tegurite eest. AS Perel on kasutatud kilepakendeid, mis pakendatakse AS Pere Tootmises, kuid kaupluses kohapeal kasutatakse väikseid kilekotte, kuid soojade leivade ja saiade puhul kasutatakse paberkotte, kuhu pakitakse lahtine ja soe toode. AS Pere müügipunktis on saadaval külmad joogid, mis on pakendatud 0,5 ja 1,5 liitristesse pudelitesse, mille hinnad sisaldavad pandipakendi hinda. Lisaks külmadele jookidele on võimalus osta kaasa osta kuuma jooki, mis valatakse spetsiaalsesse termotopsi ja kaetakse plastik kaanega ja mahtuvus on 0,2 liitrit. 3.3Hügieen Kõik toidu käsitsemise alas töötavad inimesed peavad tagama kõrgel tasemelisikliku
just kallimaid ning selle võrra ka kvaliteetsemaid. Kui osta klassikalisi riideid pole vaja neid iga mööduva hooajaga moest välja minemise pärast välja vahetada ning saab jälle kokku hoida. Poekott Suureks teemaks on üles puhutud ka poekottide valik- kas kasutada kile- või paberkotti. Kottide juures on oluline jälgida nende vastupidavust, kuidas nad on valmistatud ning korduvkasutuse võimalusi. Paberkotte on erinevaid- nii pruune kui ka kiletatud piltidega kotte. Neid valmistatakse puidust saadavast tselluloosikiust ehk siis taastuvast toorainest. Siiski kulub seda väga palju ning tihti tähendab see lageraiet. Paberkottide tootmiseks kulub palju energiat- raie jaoks vaja minevad masinad, puidu töötlemine on keerukas ja kulukas protsess, transport. Kui tegemist on pruuni kiletamata paberkotiga võib seda peale kasutusaja lõppu kodus
· Siis võtab seifist rahakarbi vastava kassanumbriga ja sularaha paki · Seejäel võtab laualt sente, mis on pangast saadetud ja kirjutab summa vihikusse · Võtab kassa vihiku, rahakarbi, sularaha paki ja sendid ja läheb kassasse · Seal loeb üle paberraha ja sendid ning kontrollib kas summad klapivad, kui jah siis teeb kassas sularaha sissemakse, kui ei siis läheb kontorisse ja annab teenindusjuhile teada · Seejärel toob kassasse kile- ja paberkotte ja tsekilindi rulle · Siis kontrollib kas on vaja tuua suitsukappi suitsu, kui jah siis läheb suitsulattu ja toob vajaminevate suitsu plokid ja täidab suitsukapi ära. Kui ei siis võtab turvavärava eest ja istub kassasse ja hakkab tööle. 3.8. Kaupluse klienditeeninduse põhimõtted(eesmärk), klientide ettepanekute arvestamine, kaebuste lahendamine Kopli Õpperestoran
Müüja võttis mind vastu juba kui vanat tuttavat. Küsis, et kas nagu tavaliselt, või otsin miskit uut. Ütlesin, et üks osa tuleb nagu tavaliselt- teip, ning teiseks oleks mulle vaja väikest paberpakendit ning kirjutusribaga minigrippakendit. Kuid 100tk on mulle hetkel liiga palju. Et võtaks kumbagist 50tk. Kahjuks sedasi poolitamine oli nüüd ülemuste poolt keelatud, kuid ta tuli mulle vastu, paberkotte sain ikkagi soovitud koguse. · Positiivne- Müüja lähtus kliendi mugavusest, olles väga lahke ning kiire. Otsib võimalikke lahendusi, et kleint rahule jääks teenindusega. Peab oma kliente 10 meeles. Isegi väikest ,,small talk`i" pidades ei muutu müüja kunagi liiga familiaarseks, vaid kõne on signifitseeritud. 5. Viies külastus: Läksin poodi koos oma lapse ning Uktainast külla tulnud tädiga,
· Siis võtab seifist rahakarbi vastava kassanumbriga ja sularaha paki · Seejäel võtab laualt sente, mis on pangast saadetud ja kirjutab summa vihikusse · Võtab kassa vihiku, rahakarbi, sularaha paki ja sendid ja läheb kassasse · Seal loeb üle paberraha ja sendid ning kontrollib kas summad klapivad, kui jah siis teeb kassas sularaha sissemakse, kui ei siis läheb kontorisse ja annab teenindusjuhile teada · Seejärel toob kassasse kile- ja paberkotte ja tsekilindi rulle · Siis kontrollib kas on vaja tuua suitsukappi suitsu, kui jah siis läheb suitsulattu ja toob vajaminevate suitsu plokid ja täidab suitsukapi ära. Kui ei siis võtab turvavärava eest ja istub kassasse ja hakkab tööle. 2.7. Kaupluse klienditeeninduse põhimõtted(eesmärk), klientide ettepanekute arvestamine, kaebuste lahendamine Kopli Kohvik
Nii rahast kui ka keskkonnast hoolivad tarbijad seisavad sageli valiku eest, millist kotti eelistada. Tundub, et valiku tegemine on lihtne. Tegelikult on teemas palju peidetud aspekte, mida peaks jälgima. Kottide juures on oluline jälgida nende vastupidavust, elutsüklit tervikuna, rahalist kulukust ja korduvkasutuse võimalusi. 5.1 Paberkotid Esimesena võtame luubi alla paberkotid. Paberkotte on tänapäeval kõikvõimalikke kiletatud piltidega kotte, värvilisi kriitpaberist kotte, pruune kotte jne. Esimest korda võeti paberkotid kasutusele sajandeid tagasi. Teadaolevalt kasutati poekauba pakendamiseks paberkotti juba 1630. aastal. Tööstusrevolutsioon tõi kaasa paberkottide laialdasema leviku. Paberkottidele hakati valmistama kandilist põhja 19.sajandi keskel. 1872. aastal patenteeriti paberkottide tegemise masin. Kus kohast tulevad pruunid paberkotid?
annaabi.ee 
