võim riigist. varakeskajal eestikeelne järglase Suure arust Konstantinoopoli piiskopi Rooma elanikud poliitiliste valitsejatega.Frangi autoriteedi ehk alad. autoriteetse 1077 pidi keskaegse vahel, sest vaimuliku ketserlike ilmaliku pooldajaid hierarhiat maailma käest populaarsed tulemusel erinevaid ajutise Saksa-Rooma piiskopkonna Otsustav keiser võimu olid: pühitsemine. asemikud paavstlusele ta oli hakkasid religioosset germaanlaste vastu. autoriteeti nimetus valitsusaeg ja olid Jumala maa keisririigis. kiriku teistest pärines sügavalt ristimine, vaimulik
· Linnaelu soikumine, kaubanduse allakäik. · Linnad toimisd kui administratiivsed ja usulised kekused. · Lääne-Euroopas naturaalmajandus: vajaliku valmistasid talupojad/käsitöölised. · Feodaalse killustatuse ajajärgul sügavaim madalseis. · Feodaalkorra kujunemine. Senjööri ja vasalli suhted. Kujunes lõplikult 11. saj. · Seisusi kolm: vaimulikud sõjamehed töötegijad · Katoliku kiriku pea: Rooma paavst. · Rooma esimene piiskop/paavstlusele alusepanija: apostel Peetrus. · Gregorius Suur. Valitsusaeg 590-604. Korraldas roomlaste suhteid langobardidega, juhtis Rooma linna kindlustamist. Rajas kloostreid, oli kristlaste vaimne juht, edendas ristiusu levikut paganate seas, avaldas teoloogilisi kirjutisi, korraldas liturgiat. Pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule Gregoriuse koraalile. Rõhutas paavstile kohast tagasihoidlikkust. Nimetas paavsti ,,Jumala sulaste sulane".
Karolingide võimu kulminatsioon oli Pippini poja Karl Suure valitsemisaeg. Aastal 771 taasühendas ta frankide alad, 774 vallutas Lombardia kuningriigi Põhja-Itaalias, 788 liidendas oma riigiga Baieri, 796 lõi Doonau tasandiku avaare, 801 tungis islamiusulise Hispaania aladele kuni Barcelonani välja ning 804 alistas pärast pikka võitlust Alam-Saksi. Paavst Leo III kroonis 800 Karl Suure roomlaste keisriks ehk Lääne-Rooma keisriks, tunnustades tema saavutusi ning poliitilist tuge paavstlusele. Kui suri Karl Suure poeg Ludwig I Vaga, kes oli keiser 814840), jagati keisririik 843 Verduni lepinguga viimase kolme poja vahel. Pärast lühikest taasühendatust aastatel 884887 ei olnud keisririigi lääneosa (tulevase Prantsusmaa kuningriigi) valitsejatel enam keisririiki. Keskaegne Prantsusmaa Next.svg Pikemalt artiklis Keskaegne Prantsusmaa
Karolingide võimu kulminatsioon oli Pippini poja Karl Suure valitsemisaeg. Aastal 771 taasühendas ta frankide alad, 774 vallutas Lombardia kuningriigi Põhja-Itaalias, 788 liidendas oma riigiga Baieri, 796 lõi Doonau tasandiku avaare, 801 tungis islamiusulise Hispaania aladele kuni Barcelonani välja ning 804 alistas pärast pikka võitlust Alam-Saksi. Paavst Leo III kroonis 800 Karl Suure roomlaste keisriks ehk Lääne-Rooma keisriks, tunnustades tema saavutusi ning poliitilist tuge paavstlusele. Kui suri Karl Suure poeg Ludwig I Vaga, kes oli keiser 814840), jagati keisririik 843 Verduni lepinguga viimase kolme poja vahel. Pärast lühikest taasühendatust aastatel 884887 ei olnud keisririigi lääneosa (tulevase Prantsusmaa kuningriigi) valitsejatel enam keisririiki.
Ristiusk ja kirik §12 Varakeskaja kiriku-ja vaimuelu Katoliku kiriku pea on Rooma paavst Pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja seega paavstlusele alusepanija apostel Peetrus Kuna ta asus riigi pealinnas, tegi see temast metropoliidi, kuid ei tõstnud teda teistest kõrgemale. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks. Gregorius Suur. Paavstide autoriteeti tõstis ka nende tihe liit Frangi valitsejatega. Pippin Lühikese annetusega 756. aastal sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Karl Suur seadustas muistne komme. (Kirikukümnis) Kiriku korraldus Kristlik maailm jagatud piiskopkondadeks.
12. varakeskaja kiriku- ja vaimuelu Paavstivõimu tõus Katoliku kiriku pea on rooma paavst Rooma esimene paavst – apostel Peetrus, pani aluse paavstlusele, algselt piiskop Keisri võimu nõrgenemine suurendas Rooma piiskopi tähtsust, põliselanikud nägid kiriku jõudu kui kaitset germaanlaste vastu Paavstide autoriteeti tugevdas Gregorius Suur, ta korraldas roomlaste suhteid langobardidega ja tegeles Rooma linna kindlustamisega, rajas kloostreid, tagas kirikule hea sissetuleku, levitas usku, kirjutas ja korraldas liturgiat, pani aluse ühehäälsele koorilaulule, tema autoriteet ulatus Inglismaale
RISTIUSU KUJUNEMINE KIRIKU JUHTIMINE AEG: 1 sajand 313 keiser Constantinus tunnistas ristiusu lubatuks. KOHT: Juudamaa , Rooma keisririik 381- Ristiusk kuulutati Rooma riigi riigiusuks. 381- Paavstlusele pani aluse apostel Peetrus Peapiiskop- suurema piirkonna kirikuelu juht. Piiskop- teatud piirkonna kirikuelu juht. Preester- vaimulik, kellel on sakramentide jagamiseõigus. Paavst- Roomas katoliku kiriku pea. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mille eesmärk on usklikele edasi anda jumalaarmu. Sakramentide õpetuse arendas välja Peetrus Lombardus. Sakramente on 7:
Aastal 771 taasühendas ta frankide alad, 774 vallutas Lombardia kuningriigi Põhja- Itaalias, 788 liidendas oma riigiga Baieri, 796 lõi Doonau tasandiku avaare, 801 tungis islamiusulise Hispaania aladele kuniBarcelonani välja ning 804 alistas pärast pikka võitlust Alam-Saksi. Paavst Leo III kroonis 800 Karl Suure roomlaste keisriks ehk Lääne-Rooma keisriks, tunnustades tema saavutusi ning poliitilist tuge paavstlusele. Kui suri Karl Suure poeg Ludwig I Vaga, kes oli keiser 814840), jagati keisririik 843 Verduni lepinguga viimase kolme poja vahel. Pärast lühikest taasühendatust aastatel 884887 ei olnud keisririigi lääneosa (tulevase Prantsusmaa kuningriigi) valitsejatel enam keisririiki. (1) ÜLDINE INFO RIIGI KOHTA Pealinn: Pariis Pindala: 550 000 km² Riigikeel: prantsuse keel Rahvaarv: 60,186 mln Riigikord: vabariik Riigipea: F. Hollande Peaminister: Jean-Marc Ayrault
Piiskoppideks ja abtideks said ilmalikud sõjamehed, kes hoolisid rohkem sõdimisest kui usuasjust. Samuti käis Rooma linna ja ümbruskonna ülikuperekondade vahel pidev võitlus paavstitooli üle. 2. Kiriklik korraldus: paavst (selle mõiste kujunemine), peapiiskopkonnad ja peapiiskopid, piiskopkonnad ja piiskopid, preestrid, visitatsioonid. (lk 85) Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja paavstlusele aluse panija apostel Peetrus. Evangeeliumi järgi oli Jeesus määranud ta kiriku rajajaks. Tegelikkuses oli Rooma piiskop algselt samasugune nagu teised, tema lihtsalt elas pealinnas. Piiskopi religioosset ja poliitilist võimu suurendas aga keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Roomas. Rooma põliselanikud nägid kirikus peamist ühendavat jõudu ja kaitsjat vaenulike germaanlaste vastu. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks ladina keeles papa, millest kujunes eestikeelne nimetus ,,paavst"
aega enam bütsantlaste keisri valitsemisaastate järgi, vaid läks üle oma aja arvestamise süsteemile. Ludwig Vaga poeg Lothar tühistas isa antud privileegid vaimulikele ning lasi koostada uue dokumendi Constitutio Romana, millega võeti vaimulikelt ära õigus vaid ise uusi vaimulikke valida, paavstid pidid keisrile vande ning igal aastal oma tegevusest ka aru andma. Võimutüli ajal Ludwigi ja tema poegade vahel surve paavstlusele leevenes ning esimest korda valis paavsti Rooma aadelkond. Paavst Sergius II (844 847) ajal sai alguse paavstlusele kiire langus, millele olid iseloomulikud simoonia ehk vaimulike ametite ostmise küsimus ja nepotism ehk onupojapoliitika. 880. aastatest kuni 1046 aastani ehk gregoriaanliku kiriku reformini kõneldakse Rooma kiriku pimedast ajast (Saeculum Obscurum). Paavstid vaheldusid kiiresti ning jagasid üksteisega maid sageli kriminaalsel teel. 8. Ottoonide-Saalide dünastia
või ladina maailma õpetuse ja juhtimise kasuks. _ al 9. saj võis Balkanil ja Ida- Euroopas leida nii ladina kui kreeka misjonäre, kes olid omavahel tülis. _ Euroopa tulevane kultuurimaastik sõltus sellest, kas mõni kuningas või rahvas valib rooma või kreeka kiriku._ Keset Euroopa kristlust hakkas aegamisi haigutama kirikulõhe Vaimulikud ordud * Institutsionaalseks luustikuks, millele ladina kristlaskonna kasvav eneseteadvus tugines oli peale paavstlusele ka täiesti uut tüüpi organisatsiooni, vaimulikud ordud, mis sündisid 11. sajandil ja arenesid välja 13. sajandil Perioodil 950 1350 võib eristada vaimulike ordude arengus nelja staadiumi. _ 1 Esimeses staadiumis, 10. sajandil, järgis suurem osa kloostreid ühist põhireglementi, mis oli pärit benediktlastelt ja kirjutas ette kloostrielu või sellesse suhtumise filosoofiat. Kõik kloostrid olid üksteisest sõltumatud, kloostris eneses oli abt kõige suurem autoriteet ning
Loki ( hiid), ohvritalitustel toodi ka inimohvreid. Hiljemalt III sajandist on kasutusele võetud ka ruunikiri, mis algselt koosnes 24 tähemärgist, hiljem 16. Need on väga lühikesed, piirdudes nimega. Meieni on jõudnud tekstid haua- ja mälestuskividel. Ruunid pidid ka hauarüüstajad eemale peletama. Ristiusu kirik varakeskajal Katoliku kiriku pea on Rooma paavst, pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja seega pani apostel Peetrus aluse paavstlusele. Talle oli Jumal andnud taevariigi võtmed ja määranud kiriku rajajaks. Keisrivõimu vähenemisel suurenes piiskopi osatähtsus. Kirikust nähti ühendavat jõudu. Paavsti autoriteedi suurenemisel oli kasuks Gregorius Suur. Ta oli sunnitud tegelema ka poliitiliste ja majanduslike tegevustega. Samas oli ka vaimne juht, rajas kloostreid ja tegi misjonitööd. Ta mõtles välja ka koorilaule. Paavsti autoriteeti tõstis ka tihe liit Frangi valitsejatega
Võimalik, et nt vendid kummardasid tegelikult pühakuid, aga ei allunud kirikule ja seega kirjeldati neist paganatena. Pole teada, kas eestlaste hiiekultus pärineb antiikkirjandusest või on reaalne. Me tunneme ainult teoloogide kirjeldusi, aga need on väga keerulised pole kindlasti talupoeglikud. Polnud oluline, mis reaalselt usus toimus (kombed jms), kui kirik seda kontrollis. Ketserlus oli avalik kiriku vastu astumine, millel olid ka sotsiaalsed aspektid. Paavstlus Ideoloogiline alus paavstlusele on Jeesuse sõnad, et Peetrus on kalju, millele ta rajab enda kiriku. Varakeskajal oli paavstidel vaatamata prestiizile vaid lokaalne tähendus. Idas olid eelkõige tähtsad patriarhid, germaanlased olid suuresti ariaanlased. Paavst tähtsus sõltus sel ajal suuresti tema isikust. Nt Gregorius Suur oli õpetlane ja misjonäride tegevuse juht, kes rajas uusi piiskopkondi. Paavst oli Rooma linna isa, selle valitsemine oli aga raske, kuna tegelik juhtimine oli aadli käes
annaabi.ee 
