Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"paastuaega" - 13 õppematerjali

KONTROLLTÖÖ 10 KLASSILE-KESKAEG
2
docx

KONTROLLTÖÖ 10.KLASSILE: KESKAEG

KONTROLLTÖÖ 10.KLASSILE: KESKAEG Vasta järgmistele küsimustele põhjalikult ja argumenteeritult: 1. Mis olid ristisõdade sügavamad põhjused ja mis oli ajend? 2. Sõnasta rüütlieetika juhtmõte. 3. Milline oli ühiskonna suhtumine rüütliturniiridesse? 4. Miks võib öelda, et talupoegade ellusuhtumine oli konservatiivne? 5. Kuidas tekkisid keskajal pangad? 6. Iseloomusta paastuaega keskajal. 7. Miks võib öelda, et Innocentius III valitsusaeg tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke? 8. Kuidas suhtuti keskajal reliikviatesse? 9. Kuidas aadlikud kasvatasid keskajal oma tütreid? 10. Kuidas aadlikud kasvatasid keskajal oma poegi? 1.Sõdade ajandiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu. Sõjakäigud andsid võimaluse näidata paavstidel end kogu ristirahva juhina püha ürituse nimel

Ajalugu → Ajalugu
36 allalaadimist
Kristlikud sümbolid
4
odt

Kristlikud sümbolid

Vastavat värvi altari- ja kantslikatted on enamasti seda värvi, mis püha on parajasti käes või tulemas. Valge - on rõõmus värv. Seda värvi kasutatakse rõõmsatel pühadel Kindlasti jõulu aegu ja ka paastumaarjapäeval, mil Neitsi Maarjale Jeesuse sündi ette kuulutati. Roheline on elu , lootuse ja külvi värv. Rohelist on peetud ka igati teraapiliseks värviks. Tasub märgata kasvõi kevadeti tärkavat rohelist ja kuidas see inimeste meeltele mõjub. Seda värvi kasutatakse enne paastuaega. Must - meeleparanduse ja leina värv. Musta värvi kasutatakse Suurel Reedel, kõige suuremal leinapäeval kirikuaastas. Samuti tuhkapäeval - paastuaja alguse meeleparanduse päeval. Lilled. Lillede keel on universaalne, siiski nagu ka värvid võivad tähendada lääbes ja idas eri asju, nii ka lilledel võib olla mõlemas kultuuris oma tähendus. Roos - lill, mis on läbi aegade olnud sümbol erinevates religioonides.

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
Vastlapäev - referaat
10
doc

Vastlapäev - referaat

eelõhtu. Vastlapäevale järgneval päeval tuhkapäeval (nimetus tuleneb sel päeval tavaks olnud patustele tuha pähe raputamise riitusest) algas Suur Paast ehk Kristuse kannatusaeg. Sel ajal ei sööda loomseid toiduaineid ega kala, soovitav on pühenduda vaimsele tegevusele. Hiliskeskajal ja varauusajal oli vastlapäev kõikjal Euroopas suur pidu ja karneval (sõna ,,karneval" tähendab algselt ,,lihast loobumist" lad. carnisprivium, it. carnevale), sest enne pikka paastuaega taheti viimast korda korralikult süüa, juua ja pidutseda. Karneval oligi keskajal vastlate sünonüümiks. Vastla- ehk karnevalipidustused ületasid kestvuselt ja lõbustuste mitmekesisuselt kõiki teisi kirikukalendriga seotud pidustusi. Vastlad algasid nn väikese vastlapäevaga vastlapäeva eelse nädala neljapäeval. Suured vastlad algasid vastlapäeva eelsel pühapäeval ja kestsid vastlateisipäevani, mis tänapäeval on tuntud lihtsalt vastlapäevana.

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
34 allalaadimist
Giovanni Boccaccio Dekameron
2
doc

Giovanni Boccaccio Dekameron

Kuna terve elu oli Ciappelletto olnud jumalakartmatu ning polnud elu sees pihil käinud, ei oleks ükski kirik tahtnud teda oma surnuaeda matta. Kuid Ciappellettol oli plaan- ta lasi vendadel kutsuda enda juurde hästi püha ja tubli munk ja lubas ise talitada nii, et kõik asjad aetakse korda. Niipea kui munk kohale jõudis, hakkas Ciappelletto kohe valetama, ta rääkis, kuidas ta ei olnud saanud juba nädal pihil käia, et ta teeb pattu suurustamisega, peab iga aasta 40 päeva paastuaega, kuidas ta on vaid hädas valetanud, ja kogemata, raha üle lugemata, liiga palju raha ostjalt vastu võtnud ja et ta oli väiksena kunagi oma ema sõimanud. Munk andis Ciappellettole kõik tema patud andeks, ja lubas talle, et ta maetakse kiriku surnuaeda. Kui toimus Ciappelletto matus, rääkis see sama munk, kui hea ja tubli kodanik oli surnu olnud. Lõpuks tormasid kõik Ciappelletto käsi ja jalgu suudlema, temalt rebiti riided seljast, ning kes sai tükikese, oli õnnega koos

Kirjandus → Kirjandus
179 allalaadimist
Rahvuskalendri tähtpäevade toidud
3
docx

Rahvuskalendri tähtpäevade toidud

Kardeti kartulite ja kapsaste ussitamist, piima riknemist jne. Sel päeval söödi: praetud sealiha, seapead kaalikalohkude ja porganditega, kartulitega keedetud soolakala, notti, silgukastet, odrajahukörti kartulitega. Tänapäeval ei tunta enam hirmu kartuli ja piima söömise ees, et see võiks riknema minna. Samuti ei sööda tänapäeval enam otseselt sellele päevale omaseid toite. Lihavõttepühad- (liikuvad pühad) kevadpühad olid rõõmupühad. Pärast paastuaega võidi jälle liha süüa. Sellest on pühade nimetuski ,,lihavõtted". Mõnes kohas toodi suur tükk liha lauale, teisel keedeti Suure Laupäeva õhtul vasikalihasülti, küpsetati vasikalihapraadi. Pühadelauale kuulusid varakevadel kättesaadavamad toidud, Ave Kiiber nagu kohupiim, magus kohupiim munaga (pasha), kohupiimapirukas, sai, praetud kala, silk sibulaga, piim, kohv,

Toit → Toitlustus
39 allalaadimist
Töö Munklusest
3
doc

Töö Munklusest

Askeetlik eluviis nõuab inimeselt palju. Ta peab kogu oma füüsilise ja vaimse jõu kaalule panema. Pidevalt üksinduses elava inimese psühholoogiat vaevavad depressioon ja troostitus. See võitlus mille keskel askeedid oma iseloomu kujundavad, koosnevad paljudest erinevatest reeglitest. On hakatud seda ka metoodiliselt korraldama. Pikkamisi kujunes välja askeetlike kommete ja reeglite kompendum. Loomulikult olid mungad ka need, kes kiriklikult ette nähtud paastuaega ja teisi kombeid püüdsid täita. Et aga kiriklikud paastuajad olid enesestmõistetavad, püüdsid askeedid paastukultuuri süvendad erinevate kommetega. Söödi näiteks ülepäeviti või iga kolme päeva tagant. Askeetide toit oli taimetoit. Vagadust ja pühendumist näitasid mõned askeedid asudes elama kivisammaste otsa. Need sambapühakud esindasid imetletud ja lugupeetud askeetide rühma. Kõige tuntum neist oli Siimeon Sambapühak, kes esimesena samba oma

Teoloogia → Usundiõpetus
5 allalaadimist
Brasiilia - referaat
10
doc

Brasiilia - referaat

arust väga ebaviisakas. Brasiillased ei joo kunagi pudelist, alati kasutavad klaasi. Kui sind kutsutakse Brasiilia koju, siis nad ootavad, et sa sööksid kõike väga palju. Kunagi ei tohi minna tühjade kätega kellelegi külla. Naised peaksid olema väga ettevaatlikud tehes meesklientidele või meeskolleegidele kingitusi. Tuleb hoiduda kinkimast midagi 6 numbriga 13 seotut (halb õnn), musta või lillat (meenutab paastuaega), nuge ( lõikavad läbi suhted) ja taskurätikuid ( seostatud pisaratega). Brasiilia kassidel on ainult seitse elu. Enamikel ehitistel on 13 korrust. Paberit ei visata WC-potti vaid selleks olevasse korvi. Wright vennad ei leiutanud lennuki; see oli Alberto Santos Dumont ­ brasiillane, kes elas Pariisis, Prantsusmaal. Brasiillased on kõige puhtamad inimesed maailmas. Nad võivad käia pesemas isegi 3 või 4 korda päevas

Turism → Turismimajandus
29 allalaadimist
Usud ja Toidukultuur
36
odp

Usud ja Toidukultuur

ülestõusmise üle surnuist ning laulame kõik koos kiituselaulu Jumalale, kes on armastus. Ja me teame, et armastus ei sure iialgi. Ning nii nagu Issand on meid armastanud kuni surmani, nii kanname ka meie edasi tema armastust siin maailmas oma igapäevases elus, et rõõmusõnum Temast võiks levida üle kogu maailma. Hää Lugeja, soovime Sullegi Pirita kloostri õdede ja sõprade poolt vaimselt rikkalikku paastuaega, et see oleks aeg, mil otsime ja leiame iseend ning oskame leida Issandat ka seal, kus arvasime kõrbe valitsevat. Teeme ruumi Issandale meie südames ja elus ja koos Temaga lõpuks rõõmustame ka armastuse võidu üle, mis võidab ärka kurja ja patu ning kanname seda rõõmusõnumit edasi oma igapäevases elus ja töös. Budism Budismi 4 põhitõde: On olemas kannatus kannatusel on põhjus (ihad ja soovid)

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
23 allalaadimist
Kõrgkeskaeg
5
doc

Kõrgkeskaeg

Vabastatud paavstust võid olla: haiguses, vaesuse vms tõttu, (st. olukorras, kus polnud võimalus toitu valida) vabastuse andsid veel raske töö ja ametikohustuste täitmine, eksisteeris ka vanuseline piir: alla 21aastase, samuti väa vanade suhtes see norm ei kehtinud. Paastutoidud: kalaja taimeroad. 1491. a andis paavst korralduse, millega lubas paastu ajal süüa mune ja piimatoite. Õlu ja vein. 1525. aastal langes (ordumeister) Wolter von Plettenbergi külaskäik Tallinna paastuaega ­ asjaolu, mis sundis pidusöögil küll serveerima ainult kalatoite, kuid kaugeltki mitte kärpima tarbitava alkoholi kogust. Karskusesse või mõõdukusse alkoholi tarbimisel suhtuti keskajal tunduvalt väiksema respektiga kui paastumise. 27.Linnakirjandus (fabliood, Rebaseromaan) Linnakirjanduses domineerisid vastupidiselt teatrile ilmalikud motiivid. Värsivormilised lühilood ­ fabilood ­ pilasid erinevalt inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid.

Ajalugu → Ajalugu
50 allalaadimist
Nimetu
17
doc

Nimetu

suureneb järsult ka nende osa saarma toidulaual ­ lühiajalisel kuni 80­90%. Talvel sööb saarmas peamiselt konni ja kalu. Jõevähk on saarma toidus olulisel kohal eelkõige vähirikastel veekogudel. Peale nende lähevad toiduks veeputukad, keda leidub isegi 30­ 50% kõikidest proovidest, kuid nende toiteväärtus on väike. Kevadel, veekogude vabanedes algab kaladel ja konnadel kudemisaeg. Talvituskohtadest välja tulnud konnad ongi saarmale pärast paastuaega esimene ja algul ka peamine toit (kohati 90­95 % kõigist söödud toiduliikidest). Kevade edenedes avarduvad liikumis- ja 12 toitumisvõimalused, siis muutub saarma toidusedel rikkalikumaks ja hakkab üha enam sarnasema suvisega (Laanetu, 2010). Talvel sööb saarmas peamiselt konni ja kalu. Peale nende lähevad toiduks veeputukad,

Varia → Kategoriseerimata
7 allalaadimist
Kirjanduse eksam 10-klass
16
doc

Kirjanduse eksam 10. klass

Kuna terve elu oli Ciappelletto olnud jumalakartmatu ning polnud elu sees pihil käinud, ei oleks ükski kirik tahtnud teda oma surnuaeda matta. Kuid Ciappellettol oli plaan- ta lasi vendadel kutsuda enda juurde hästi püha ja tubli munk ja lubas ise talitada nii, et kõik asjad aetakse korda. Niipea kui munk kohale jõudis, hakkas Ciappelletto kohe valetama, ta rääkis, kuidas ta ei olnud saanud juba nädal pihil käia, et ta teeb pattu suurustamisega, peab iga aasta 40 päeva paastuaega, kuidas ta on vaid hädas valetanud, ja kogemata, raha üle lugemata, liiga palju raha ostjalt vastu võtnud ja et ta oli väiksena kunagi oma ema sõimanud. Munk andis Ciappellettole kõik tema patud andeks, ja lubas talle, et ta maetakse kiriku surnuaeda. Kui toimus Ciappelletto matus, rääkis see sama munk, kui hea ja tubli kodanik oli surnu olnud. Lõpuks tormasid kõik Ciappelletto käsi ja jalgu suudlema, temalt rebiti riided seljast, ning kes sai tükikese, oli õnnega koos

Kirjandus → Kirjandus
69 allalaadimist
Nimetu
31
doc

Nimetu

Kuna terve elu oli Ciappelletto olnud jumalakartmatu ning polnud elu sees pihil käinud, ei oleks ükski kirik tahtnud teda oma surnuaeda matta. Kuid Ciappellettol oli plaan- ta lasi vendadel kutsuda enda juurde hästi püha ja tubli munk ja lubas ise talitada nii, et kõik asjad aetakse korda. Niipea kui munk kohale jõudis, hakkas Ciappelletto kohe valetama, ta rääkis, kuidas ta ei olnud saanud juba nädal pihil käia, et ta teeb pattu suurustamisega, peab iga aasta 40 päeva paastuaega, kuidas ta on vaid hädas valetanud, ja kogemata, raha üle lugemata, liiga palju raha ostjalt vastu võtnud ja et ta oli väiksena kunagi oma ema sõimanud. Munk andis Ciappellettole kõik tema patud andeks, ja lubas talle, et ta maetakse kiriku surnuaeda. Kui toimus Ciappelletto matus, rääkis see sama munk, kui hea ja tubli kodanik oli surnu olnud. Lõpuks tormasid kõik Ciappelletto käsi ja jalgu suudlema, temalt rebiti riided seljast, ning kes sai tükikese, oli õnnega koos

Kirjandus → Kirjandus
18 allalaadimist
Eesti kultuurilugu
85
rtf

Eesti kultuurilugu

Neid pulki oli harilikult mitu, üks kasteti sisse ja pandi hanguma, siis kasteti jälle teine, jne. Esiti tõmmati taht natuke rasvaga üle, et ta kõvemaks läks ja kergem sisse kasta oli. Kasteti nii mitu korda, kuni soovitatav jämedus kätte sai." Vastlapäev Miks vastlapäev juba ammustest aegadest nii eestlastel kui ümberkaudsetel rahvastel rohkem meelelahutuste kui töödega seoses on, tuleb küllap teadmisest, et peagi saabub kevad. Katoliku kirikukalender aga kuulutab pikka paastuaega. Vastlapäeva nimetuski viitab paastumisele (vrd. saksa k. fasten ­ paastuma). Paastuaeg tõi kaasa lihatoitudest loobumise (siit tuleneb nimetus lihaheitepäev ­ liha "heideti ära". Enne lõbustusteta paastuaja saabumist tasus seda enam meelt lahutada. Talurahvas pidas lugu liulaskmisest põhjendusega: mida pikem liug, seda pikemaks kasvab suvel lina. Tavanditoiduks olid oa- või hernesupp ja seajalad, paljudes piirkondades karask, hilisemal ajal pannkoogid, veel hilisemal ajal, 20

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
129 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun