• jässakas keha • lühikesed tundlad • hõredalt paiknevate harjastega keha • tegutsevad ainult päeval Paljunemine • kiire paljunemine • vaegmoone • vastseks vakl • munemine • Mõnedel liikidel on pulmalend ja teistel mitte. Eriti huvitav ja keerukas on surukärblaste pulmalend. Enne seda püüab isane mõne väikese putuka, et seda pulmalennu ajal emasele pakkuda. Vastutasuks pulmakingi eest saab emasega paaruda, ühtlasi päästab ta ka oma elu, sest pulmakingi puudumisel võib agressiivselt meelestatud emane isase enda ära süüa. Toakärbes Toakärbes on kõige tuntum kärbseliik, kes tegutseb ainult inimasulates, sest on kohastunud toituma inimese toidujääkidest, loomasõnnikust ja muudest jäätmetest. Toakärbsel on aastas mitu põlvkonda, muneb igale poole, kus vaid vastsetele on toitu. Kärbsed on tülikad ja ohtlikud, sest nad kannavad edasi phtlikke haigusi nagu näiteks
II MOODULI KONTROLLTÖÖ Ürgema needus Emane on investor, isane parasiit. Isase huviks on paaruda võimalikult paljude emastega. Emase huviks on paaruda parimate isastega. Emaste valikuvõimalused: · passiivne emased ei pea mitte midagi tegema, isased teevad selle valiku nende eest ära. Need on need isased, kes võitlevad omavahel, see, kes võidab, saab emase, ilma et ta peaks emase käest midagigi küsima · aktiivne avalik isased teavad, kes neist valituks osutuks varjatud teised isased ei tea, kes neist valituks osutuks Isaste võitlusvõtted:
osta tõumesilast tõuema ja kasvatada järglastest oma mesilas- kesaartel, ja nende hind on tarbeemade omast 3–4 korda kallim. Nende peredele emad järglastest saab mesinik endale kasvatada F1-emasid. Veel on tõumesilatest 2. osta munaraam, vageldada ja kasvatada sellest vajalikud emad võimalik osta 2–3 aasta vanuseid tõuemasid, keda on aasta või kaks kont- 3. osta paarumata emad ja lasta neil oma mesilas paaruda rollitud, hinnatud ja teada saadud nende järglaste (e. mesilaspere) omadu- Eestis on neist kõige levinum esimene variant: osta tõuema ja kasvatada sed. Selliseid emasid ostavad enamasti tõumesilad või juba teadlikumad tema järglastest uued emad. Kvaliteetsemate emade saamiseks on kasu- mesinikud, kellele on tähtis kvaliteetne materjal ja kindla peale minek. likum otsustada teise või kolmanda variandi kasuks, kuna siis saadakse
· Sugupoolte vahelise huvide konflikti algpõhjus. Isaste ja emaste erinevad huvid. Emas sugupooled toodavad suuri munarakke, isas organismid väikseid, odavaid seemnerakke, mida võimalik suurtes kogustes toota. Emas sugupool on investor ja isas pool parasiit, mis püüab levitada oma geneetilist informatsiooni emassugupoole arvelt see ongi ürgema needus. Isase huvi paaruda võimalikult paljude emastega. Emase huvi - paaruda vaid parimate isastega; panustada oma järglastesse võimalikult palju. Emased on defitsiidis, isased peavad emaste pärast võitlema. · Isassugupoole meetodid konkurentsis sigimispartnerite eest. Emaste valikuvõimalused. Isaste võitlusvõtted: 1)Macho-isased (tehakse a'la võitlus - võitja saab emase endale), 2),,Taluperemehed" (isased, kes kaitsevad mingit territooriumi, mis sisaldab emaste ja nende järglaste jaoks olulisi ressursse),
7. Partenogenees ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev paljunemisviis, mille puhul emasorganism annab järglasi ilma sama liigi isassugurakkude osaluseta. 8. Apomiksis - õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest. Partenogeneesi erivorm on apomiksis diploidne rakk hakkab arenema organismiks. 9. Panmiksis e. vaba ristumine (random mating), populatsioonile omane ristumissüsteem, kus iga indiviid võib paaruda mis tahes genotüüpi omava vastassoost indiviidiga ning erinevate genotüüpidega indiviidide ristumiste sagedus oleneb ainult nende sagedusest populatsioonis (st. on juhuslik sündmus). 10. Isogaamsed organismid on organismid, millel emas- ja isasorganisme on fenotüübiliselt raske eristada. Sageli on gameedid ka ühesuurused ja sarnased, kuigi sooline diferentseerumine on toimunud. Paarumistüüp on geneetiliselt määratud ja sellega on seotud tavaliselt 1 lookus. Nt
Sigimisküpsus saabub karudel enamasti 46 eluaastal. Karude jooksuaeg kestab ligikaudu mai teisest poolest juulini. Jooksuajast "võtavad osa" lisaks isasloomadele indlevad emased. Siinkohal tuleb tähele panna asjaolu, et kaugeltki mitte kõik täiskasvanud emasloomad ei kuulu aastal X indlevate emasloomade hulka. Seda seepärast, et parasjagu pesakonda üleskasvatavatel emasloomadel indlust ei esine. Kuna karu on polügaamne liik, siis emased võivad jooksuajal paaruda mitme erineva isasega, samuti võib üks isane viljastada mitut emast. Peale viljastumist areneb embrüo blastotsüsti staadiumini ning jääbki emakas seejärel u. 5ks kuuks sellesse staadiumisse. Loote aktiivne arenguperiood kestab 68 nädalat ning algab u. novembris. Detsembri lõpust alates kuni u. jaanuari lõpuni sünnivad karudel pojad, kes on sündides max 500g raskused, pimedad ja abitud. Pesakonna suurus on 16 poega, enamasti 23 poega. Kevadeks on pojad u. 15 kg raskused
kasutamata. 3. Populatsioon Populatsioon on ühte liiki kuuluvate ja omavahel paarituvate isendite kogum teatud territooriumil. Isendid ristuvad üksteisega ja elava geograafiliselt samas kohas. Populatsiooni tunnused: võimelised iseseisvaks evolutsiooniks suhteline püsivus vaba paaritumine populatsioonis – panmiksis Panmiksis e. vaba ristumine, vabapaarumine (random mating), populatsioonile omane ristumissüsteem, kus iga indiviid võib paaruda mis tahes genotüüpi omava vastassoost isendiga. Hardy-Weinbergi tasakaaluseadus Alleeli ja genotüübisagedused on põlvkonniti konstantsed ja omavahel sõltuvuses. Seda juhul kui panmiktiline populatsioon on geneetilises tasakaalu seisundis. Geneetilist tasakaalu väljendatakse valemiga: p2+2pq+q2=1 p2 = AA (homosügootidesagedus) q2 =aa (homosügootide sagedus) 2pq = Aa (heterosügootide sagedus) kui 3 alleeli, siis: p2+ q2+ r2+ 2pq +2pr + 2qr = 1
sigimispartner. Viimasel juhul tuleks ju ühe emase kohta ressursse vähem kui esimesel juhul (eeldades, et ressursid jagatakse emaste vahel võrdselt). Meenutagem kollakõht-ümiseja näidet eelmisest peatükist. Kui aga territooriumid on erineva kvaliteediga? Sel juhul võib mängu tulla seitsmendast peatükist tuntud ideaalselt vaba jaotuse mudel. Kui partnerit juba omava isase territoorium on üle kahe korra parem kui vallalise isase oma, tasub emasel ressursside seisukohast paaruda "abielus" isasega, sest sellisel juhul tuleb ühe emase kohta ressursse ikkagi rohkem kui vallalise isase viletsal territooriumil. Sellist olukorda kirjeldav G. H. Oriansi poolt juba 1960. aastail esitatud polügüünia künnise mudel (joonis 9.6) vastabki oma sisu poolest täielikult ideaalselt vaba jaotuse mudelile. Jooniselt 9.7 selgub tõepoolest, et mida suurem ja tugevam on sisaliku Anolis garmeni isane, seda suuremat territooriumit ta omab ja seda rohkem on tal emaspartnereid
tahtsid suurte rakkudega ühineda; aga suured rakud ei tahtnud väikestega ühineda (kuid väikestel on oma eelised kiiremad, kasvavad kiiremini jne) Toimud lõhestav valik väikesed rakud said ühineda vaid suurte rakkudega Heteroseksuaalsus · Emassugupool toodab suuri (muna)rakke (toitained, energia), isassugupool väikeseid (ainult DNA) · Emane on investor, isane on parasiit huvide konflikt o Isase huvi: paaruda võimalikult paljude emastega (odavad ja palju sperme) o Emase huvi: paaruda vaid parimate isastega (munaraku tootmine kallis) Emased on defitsiidis, isased on omavahel konkurendid Isaste võitlusvõtted · Macho-isased suured, tugevad ja võitlevad omavahel (põdrad) · ,,Taluperemehed" territoriaalsed isendid (lõvid) · ,,Rahamehed" nt linnud, kes annetavad kala pulmakingiks · Ilueedid nt paabulinnud
• asendustegevused - Näide: partide kosimiskäitumises tähtsal kohal olev nn tiivaküüduse puudutamine nokaga sarnaneb tavalise asendustegevusega (sulgede korrastamisega), mis ilmneb juhul, kui vastassugupool ei ilmuta piisavat vastuvõtlikkust ja kosimiskäitumine osutub pidurdatuks. Kuid miks võis selline liigutus evolutsioneeruda kosimisdispleiks? Isase lülitumine keset kosimist asendustegevusele võis emasele jätta mulje, et isane alles kõhkleb oma soovis temaga paaruda. Parasvöötme lindude lühikese sigimishooaja tõttu ei saa aga partnerivalikuga liiga kaua venitada, eriti kui kvaliteetseid partnereid napib. Seetõttu võis partide esivanemate isalindude niisugune kõhklemist väljendav käitumine muuta emase, kes kartis “kosilast” kaotada, isasele seksuaalselt vastuvõtlikumaks. Kuna see liigutus tasus järelikult isasele ära, soosis looduslik valik isendeid, kes tavatsesid seda liigutust teha veelgi silmatorkavamal moel kui teised
Miks valik seda ära ei kaota? Fisheri teooria eeldab päritavat varieeruvust isastele omase puude tunnuses; Pabulinnu näide. Emased valivad pikasabalisi, sest muidu oleks nende lühikesesabalised pojad (sest tunnus on päritav) paaritumisest tõrjutud. Emase (kes ei eelista pikka saba) järglased, (kellel pole pikka saba), ei leia partnereid, sest pea kõik muud emased eelistavad pika sabaga partnerit. Järelikult, kui lühisabalised paaruda ei saa, ehkki muudes tunnustes nad on tegijad, siis nad oma geene edasi ei anna ja mutatsioon, millel on pikkusest ükskõik, ei pärandu edasi ja kaob populatsioonist. 13. Miks peab (Zahavi händikäpi ehk Zahavi puude teooria järgi) isase tunnus (puue) olema kallis? Mida suurema puudega antud isane on, seda paremad alleelid peavad tal olema teistes lookustes, et ellu jääda, kokkuvõttes "valiva" emase järglaskond sellisest valikust võidab. Puude
Karjas tekib sageli klassiline hierarhia loomade vahel ja ressursid pole enam kõigile võrdsed. Eriti puudutab selline konkurents sigimispartnereid. Sageli saab karja kõige tugevam isane endale märksa rohkem sigimispartnereid kui teised. Sellised hierarhilised süsteemid on levinud näiteks punahirvedel, kus isased võitlevad positsiooni pärast karjas ja tugevamad saavad endale emastest koosneva haaremi. Edutud isased elavad väikeste karjadena või üksikult ja proovivad vahel ka emastega paaruda kui õnnestub see väga harva. Huntidel näiteks esinevad hoopis dominantsed emased, kes votavad suure osa karja sigivusest endale. Teiste emaste pojad, mis sünnivad niigi harva, hukatakse sageli domineeriva emase poolt. Nagu juba eespool mainitud kuldnokkadel, on grupieluviisist saadav kasu sageli eluperiooditi, aastaajati või paiguti erinevad. 50. Hõimuvalik ja egoistlikud geenid? Hõimuvalik on piltlikult öeldes teooria, kus tasub ennast ohverdada lähisugulaste eest.
annaabi.ee 
