docstxt/14565097325762.txt
signaali "1" nivoo -10,6V signaali "0" nivoo 10,6V aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo 36ms lõpuni mitu bitti selle aja jooksul edastati 9 signaali pilt Edastuskiirus (bit/s): s = 36ms = 0,04s Edastuskiirus(v) = 9 bit/0,04s = 250 bit/s Paarsuskontroll http://web.zone.ee/166734/Sidelabor%203/ 1/5 15.11.2016 Side labor 3 aruanne Mis muutus, kui Paarsusbitt muutis paarsuskontrolli viisiks väärtust. Enam ei ole seada Odd paarisarv bitte 3.2 Andmevahetus arvutite vahel nullmodemi abil Seadistus Seadistuse variant nr 9
Sümboli ASCII bitikood: 1001011 Sümboli ASCII bitikood edastamise järjekorras: 1101001 Signaali "1" nivoo: -6.3750V Signaali "0" nivoo: 6.0625V Aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo lõpuni: 30ms Mitu bitti selle aja jooksul edastati: 9 OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp- bitid ja andmebitid. Edastuskiirus (bit/s): Kulunud aeg: 30ms = 0,03s Bittide arv: 9 Vastus: 9bit / 0,03s = 300 bit/s 1.2 Sümboli edastamine, kui paarsuskontroll paaritu (Odd) Seadistus 300/7/O/2. Pildil on sama sümbol: K Millise biti väärtus muutus, kui paarsuskontrolli viisiks seada Odd: Paarsusbiti väärtus muutus vastupidiseks. 1.3 Paarsuskontrolli seadistus Antud on sümbol m ja selle sümboli pilt. Järjestikliidese seadistus on edastuskiirus 300 bit/s, 7 andmebitti, 1 paarsusbitt ja 2 stoppbitti) Milline on paarsuskontrolli seadistus, kui kõik bitid on edastatud vigadeta? Andmebittide väärtused: 1011011
signaali "1" nivoo 10,8 V signaali "0" nivoo -10,4 aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo 30,00 lõpuni mitu bitti selle aja jooksul edastati 9 signaali pilt Edastuskiirus (bit/s): Edastus kiiruse arvutus: 9bit/30ms=300(bit/s) Paarsuskontroll Mis muutus, kui Paarsus kontroll bit paarsuskontrolli viisiks seada inverteeris. Odd 3.2 Andmevahetus arvutite vahel nullmodemi abil Seadistus Seadistuse variant nr 1 Edastuskiirus 19200 Andmebittide arv 8 Paaritu Paarsuskontroll (odd) Stoppbittide arv 1 Puudub Voo juhtimine (none) Mõõtmised
Seadistus 300/7/E/2. OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp-bitid ja andmebitid. Liikme nimi: Alexander Boyko Valitud sümbol: c Sümboli ASCII bitikood: 01100011 Sümboli ASCII bitikood edastamise järjekorras: 1100011 Signaali "1" nivoo: -6,40 V Signaali "0" nivoo: 6,40 V Aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo lõpuni: 29,2 ms Mitu bitti selle aja jooksul edastati: 9 Edastuskiirus (bit/s): 9 bit / 29,2 ms = 308,2 bit/s Paarsuskontroll Seadistus 300/7/O/2. Mis muutus, kui paarsuskontrolli viisiks seada Odd: paarsus bitti väärtus muutus 3.2 Andmevahetus arvutite vahel nullmodemi abil Seadistus 9600/7/N/2. Valitud sümbol: c Sümboli ASCII kahendkood edastamise järjekorras: 1100011 Aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo lõpuni:600 us Mitu bitti selle aja jooksul edastati: 6 Edastuskiirus (bit/s): 600us = 0,0006s 6 bit / 0,0006s = 10000 bit/s 3.3 Faili edastus arvutite vahel järjestikliidese kaudu
klaviatuuril trükitu. Mõõtmiseks ühendasime ostsillograafi mõõteotsiku klemmplaadil klemme Rx ja Tx ühendava juhtme külge. Ostsillograafi maandusjuhtme aga klemmplaadi klemmi kirjaga G külge. Pärast ostsillograafil seadistamist ("CH1 menu" ja "Coupling DC" ning vertikaal 1 ruut=....mV, horisontaal 1 ruut=....µs.), seadistasime ka programmis Tera Term järjestikpordi seaded(menüü Setup --> Serial Port) selliselt, et edastuskiirus oleks 300 bit/s, andmebittide arv 7, paarsuskontroll Even, stop-bittide arv 2. Iga brigaadi liige valis Lisa 1 olevast tabelist sümboli (tähe) milles ühtede arv oleks paaris. Ostsillograafi kasutades salvestasime selle sümboli edastuse liidesel. Ühel edastatud sümbolitest mõõtsime ära signaali ,,1" ja ,,0" nivood ning sümboli edastamiseks kulunud aja. w ja even: Jooniselt on näha, et alguses antakse stardibitt ( S 0), seejärel seitse infobitti (1110111)
[ ? Tase 3 bittide põimimine ja paarsusbitid (põhimõte: bittide hajutamine ketaste vahel) Tase 4 plokkide põimimine ja paarsuskontroll (põhimõte: faili -TCP UDP -RTCP RR- 26.RTSP. (mmt09.pdf) -( infobitte sisaldavate plokkida jaotamine ketaste vahel) -RTCP BYE- Real Time Streaming Protocol- ),(
Annabki infot edasi on-off valgusega (1-0). Suures kaablis võib tulla ette moonutusi, sest kiirel on mitu teed. Mitu erineva värviga kiirt saab ka korraga läbi minna - kiirus ja mahutavus on suured. raadiokanal - nt bluetooth, raadio, wifi, ei pea kasutama juhet, vaid läbi õhu lähevad lained, painduvad Maa kumeruse järgi ja peegelduvad ioniseeritud õhukihilt või satelliidilt. Pealtkuulamise oht! Asünkroonne andmeedastus. RS-232 liides ja selle põhiparameetrid. Nullmodem, paarsuskontroll. RS232 on ühenduse strandard, mis määrab põhiparameetrid: Kiirus, Andmebitte, Paarsuskontroll, Stopp-bitte, Voo juhtimine. Null modem ühendab kaks seadet ilma vahepealse modemita kasutades RS-232 liidest. Korraga vähe bitte: saadetakse startbitt – nüüd hakkab edastus. Siis mõned andmebitid ja siis kontrollbitid. Paarsuskontroll – kas on paarisarv 1sid või on mõni bitt sassi läinud, võimaldab tabada bitivigu. Teenindamisest keeldumise tõenäosus, Erlangi valem.
võrguoperaatori vahel, eeldades võrdset jaotust? Igaüks saab ülesse (915 – 890) / 3 MHz = 25/3 MHz ja alla (960 – 935) / 3 = 25/3 MHz ühendusest. Sagedused saab GSM tabelist võtta. 3. Valige sidekanali seaded ning leidke vajalik bitikiirus sidekanalist, tagamaks start/stopp meetodil järjestikliidese kaudu failiülekande, milles on 1000 sümbolit ning ülekandeaeg 1 sekund. 1 startbitt, 2 stoppbitti, paarsuskontroll even, sümbolis 7 bitti. 1+2+1 + 7 = 11 bits 1000 * 11 = 11000 b/s 4. Riigis X jaotatakse 3G FDD sagedusala 5 operaatori vahel. Milline on igale operaatorile eraldatav sagedusala, kui jaotus operaatorite vahel on ühtlane. Jagame sagedusala operaatorite arvuga ja vähendame tulemust esimese lairibasammu kordseni. Sagedusala = 60, lairibasamm 5 ja operaatoreid 5. 60 / 5 = 12 5 on siin operaatorite arv.
UTP – unshielded twisted pair STP – shielded twisted pair CAT – kategooria näitab kvaliteeti. Mida suurem on number, seda parem on kaabel – suurem riba laius, läbilaskevõime, hind. 13 Fiiberoptiline kaabel Raadiokanal 14. Asünkroonne andmeedastus. RS-232 liides ja selle põhiparameetrid. Nullmodem, paarsuskontroll. Põhiparameetrid – kiirus, andmebittide arv, paarsuskontroll, stoppbittide arv, voo juhtimine. Nullmodem on kommunikatsioonimeetod, mis on otseselt ühendatud kahe seadme vahele kasutades RS-232 kaablit. Korraga saadetakse vähe bitte – saadetakse startbitt (algab edastud), siis mõned andmebitid ning siis kontrollbitid. Paarsuskontroll – kas on paarisarv ühtesid või on andmed vigased, võimaldab tabada bitivigu. 15. Teenindamisest keeldumise tõenäosus, Erlangi valem.
kinnituseks andmeid vastu saatma (peab olema kahepoolne suhtlus, et kas ikka jõudsid vajalikud bitid kohale). Peale selle on veel vaja määrata pakettide vormingud ja suurused jms. 6) Vigade avastamine ja parandamine – siin määratakse ära, mida teha vigadega ja siis kui nendega enam hakkama ei saada. Pidevalt kontrollitakse kas kohale jõudnud paketid on korras või mitte. Lihtsamal juhul arvutatakse kontrollsumma (paarsuskontroll). Kui pakett jõudis vigaselt kohale, öeldakse et „saada pakett uuesti“ 7) Voo kontroll – seda on vaja selleks, et mitte ülekoormata vastuvõtjat saates andmeid kiiremini kui need ära töödeldakse. Näiteks inimkett, kui üks on aeglane, siis tema juurde tekib hunnik ja asi jääb toppama. Arvutid suhtlevad pidevalt omavahel ja annavad teada ala „nüüd läks veits kiireks“ jne.
kettast teha ühe loogilise salvestusseadme, mis on ka töökindlam, suurem, odavam või kiirem kui üks suur seade. RAID idee on see et pannes kokku mitmeid odavaid kettaid saadakse parem tulemus kui ühe suure kettana. Veakindlus langeb. Kasutatakse liiasust, vea korral parandus või uus ketas. 1. RAID-0 ühe ketta rikke = andmete kaotus 2. RAID-1 identne info mitmele kettale 3. RAID-2 bittidena jaotus. Hammingi VPK 4. RAID-3 baitidena paarsuskontroll 5. RAID-4 plokkidena 6. RAID-5 plokkidena, paarsus hajutatud 7. RAID-6 plokkidena, kontroll mitmele kettale SSD mälu on nagu suur mälupulk, mis on ehitatud arvuti sisse. Valmistamiseks FLASH tehnoloogiat. SSD kõvaketastega võrreldes kiiremad ja vaiksemad. Töökindlamad, kergemad. Kallimad ja mahult väiksemad. Paralleelarvutid (SISD, SIMD, MIMD, MISD) Mitme korraga töötava ALU-ga. SISD (single instruction single data) järjestiktöötlusega arvuti,
01100010 -> 10011101. Vastuvõtja poolel kontrollitakse, kas pakett on vigane nii, et liidetakse kõik baidid (jällegi rekursiivse ülekandega) ja checksum. Vastuses ei tohi olla ühtki 0-i. 11000111 (1. bait) +00010101 (2. bait) +10000101 (3. bait) +10011101 (checksum) 11111111 (kui siin on mõni 0, siis pakett jõudis vigasena kohale) Kanalikihis on mitmeid meetodeid kasutusel vigade avastamiseks. 1. Paarsuskontroll (Parity Check) - loetakse üle, kas kaadris (kanalikihi paketis) on paaris- või paaritu arv bitte ning vastavalt sellele seatakse paarsusbitt (Parity Bit) üheks või nulliks. Vastuvõtja poole peal peab kogu kaadris olevate ühtede arv olema alati (kui paarsuskontroll on Even) paaris (kui arvestada ka paarsusbitti).Kui paarsuskontroll on Odd, siis on
bitiveaks Digitaalse edastuse kvaliteedi näitajana kasutatakse bitivigade suhte nimelist suurust: BER (Bit Error Rate) BER näitab kui suur osa edastatud n bitist võeti vastu vigaselt: BER = ne/n (ne = vigaselt vastu võetud bittide arv) Bitivigade suhe on pöörvõrdeline signaal-müra suhtega vastuvõtja sisendis. Ehk mida tugevam on signaal võrreldes müradega, seda harvemini tehakse ekslike otsuseid 36. Veatuvastus kontrollsumma abil, paarsuskontroll Kõige lihtsam meetod vigade tuvastamiseks on kontrollsumma kasutamine. Kontrollsumma, nagu nimigi ütleb, arvutatakse edastatavate andmete liitmise teel. (Väiksemate andmehulkade korral liidetakse andmed kokku bitthaaval mooduliga kaks, suuremate korral tehakse liitmist tavaliselt ühe või mitme baidi kaupa, kasutatav moodul sõltub liidetavate baitide arvust) Paarsuskontroll on lihtsaim ja levinuim kontrollsumma kasutamise viis.
Ühele või mitmele kettale salvestatakse veaparanduskoodi lisajärgud. Veaparanduskoodi kasutamisega püütakse vähendada ketaste massiivi hinda võrreldes RAID 1 info dubleerimisega. Kui tekib viga ühelt kettalt lugemisga, siis veaparanduskoodi abil saab seda korrigeerida. RAID 3 andmed jagatakse baitidena ketaste vahel ja ühte kindlat ketast kasutatakse paarsusinfo salvestamiseks. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse baitide kaupa ketaste vahel. Tehakse paarsuskontroll ja selle info läheb kindlale kettale. RAID 4 info salvestatakse plokkidena eri ketastele. Kõik kettad on sõltumatud ja nende poole saab pöörduda samaaegselt. Kõikide plokkide paarsusinfo on salvestatud eraldi ühele kettale. Pidev pöördumine paarsusketta poole võib piirata kiirust. RAID 5 info salvestatakse plokkidena ja kasutatakse paarsuskontrolli nagu RAID 4, aga paarsusinfo on nüüd jaotatud ketaste vahel, mis vähendab
kusjuures andmebittide arv varieerub sõltuvalt valitud tööviisiisist 5-st kuni 8-ni. Peale selle lisatakse tavaliselt igale sõnale veel üks bitt paarsuskontrolliks. Kui kasutatakse paarisarvulisuskontrolli (even parity check), siis see bitt asetatakse ühte, kui on vaja teha 8-bitises koodisõnas ühtede arv paarisarvuks. Kui aga kasutatakse paarituarvulisuskontrolli (odd parity check), siis see bitt viiakse ühte juhul, kui ühtede koguarv ülejäänud koodisõnas pole paaritu arv. Paarsuskontroll on siiski kõige elementaarsem veaavastamismeetod ja uuemates modemites kasutatakse palju keerukamaid veaavastus- ja korrigeerimisalgoritme. Asünkroonsete modemite puhul puudub edastatavates andmeüksustes eriline takteeriv (sünkroniseeriv) signaal, mis määraks iga biti täpset ajalist paiknemist. Sünkroniseerimiseks kasutatakse stardibitti, mis vastuvõtjas käivitab taktgeneraatori, mille ajastus on aga sõltumatu saabuvate andmebittide tegelikust kordumissagedusest.
Vigade avastamine ei saa kunagi olla 100% töökindel, sest alati eksisteerib tõenäosus, et ikkagi mingi pakett on riknenud. Kui kanalid on piisavalt töökindlad, siis vigade avastamise peale ei ole mõtet suurt ressurssi kulutada. Vigade avastamise põhimõte on see, et paneme liiasusega informatsiooni juurde, arvutades selle lähtudes andmetest ning siis on võimalik hinnata, kas pakett tuli korralikult kohale või mitte. Vigade avastamise võimalused: 1) Paarsuskontroll See saab olla kas ühesuunaline või kahesuunaline. Ühesuunalise puhul bitijadale pannakse üks bitt otsa, mis ütleb kas ühtede arv on paaris või paaritu. Juurde lisatav bitt on 0, kui ühtede arv on paaritu ja bitt on 1, kui ühtede arv on paaris. Kui üks bitt moondub, siis me avastame vea, kui kaks bitti moonduvad, siis me ei avasta viga. Samuti 3, 6 ja 8 biti moondumise korral ei avasta. Kahesuunalise puhul võetakse arvesse nii vertikaalsed, kui ka horisontaalsed bitid.
töömoodus. Asünkroonse töömooduse korral algab järjekordse sümboli edastamine juhuslikul hetkel. Sümboli üksikud bitid kantakse üle sünkroonselt kindlate ajavahemike T järel. Joonisel 2.34 on osa ühe sümboli edastamise protokollist (saadetise vorming). Üks sümbol Start D0 D1 DN Paarsusbitt N = 5, 6, 7 või 8 Paarsuskontroll Stopp võib ka puududa Joonis 2.34. Saadetise vorming asünkroonsel järjestikedastusel Jõudeolukorras on liinis signaali nivoo kõrge. Saadetise alustamiseks väljastab saatja kõigepealt kindla kestusega madala nivooga stardisignaali. Sellele järgnevad andmebitid D0, D2....Dn ja mõningates süsteemides ka paarsuskontrolli bitt. Saadetis lõpeb stoppsignaaliga, millel on alati kõrge nivoo
annaabi.ee 
