Iga kutsikas saab kasvataja poolt kaasa oma sugupuu. 3. Omandiõigus läheb üle sel hetkel, kui on täidetud lepingu tingimus nr 4. 4. Lemmikloomaks müüdud kutsika puhul kohustub ostja looma 6-kuuseks saamisel kutsika veterinaari poolt suguvõimetuks tegema (steriliseerima/kastreerima). 5. Aretuseks müüdud emase kutsika paaritamisel toimub sobiva isase valik kasvataja/müüjaga kooskõlastatult. Aretuseks müüdud isast kutsikat võib kasvataja kasutada paaritamiseks ostja nõusolekul ja kokkulepitud tasu eest. 6. Kasvatajal/müüjal on eesõigus koer tagasi osta, kui ostja tahab loomast loobuda. 7. Ostja on kohustatud teatama kasvatajale oma elukoha aadressi või telefoni numbri muutumisest. 8. Probleemide tekkimisel võtab ostja kõige pealt ühendust kasvataja/müüjaga. 9. Lepinguliste tingimuste mittetäitmisel lahendatakse osapoolte vahelised lahkhelid vastavalt seaduses ettenähtud juhtudel ja korras.
Emise puhkeaja e. poegimise ja uuesti tiinestumise vahe peaks olema 4-6 nädalat. Kõige tõhusam viljakuse tõstmise vahend on söötmine. Poegitakse umbes 2x aastas ehk 24 põrsast aastas. Noored emised väheviljakad, kõige rohkem poegi 3-4. poegimisel. 2. Lühike tiinusperiood: 111-117 päeva. 3. Varavalmivus-päevad, mis siga saavutab teatud kehamassi ehk 100 kg, meie sigadel 6-7 kuud. Suguküpseks saavad tegelikult juba 4-5 kuuselt, kuid paaritamiseks valmis 8-kuuselt. 4. Kõrge tapasaagis – 75-85% 5. Sealiha kõrge toiteväärtus-sealiha suurema kalorsusega kui teised loomalihad 6. Hea söödaväärindus-sigadel 1kg kehamassi juurdetootmiseks kulub 3,5-4 sü. Jaaaaa 1ts sealiha tootmiseks alla 500 sü. 7. Sead on kõigesööjad-süsivesikute seedumine algab suus. Päevas moodustub 10-15L sülge, oleneb kas vedel või kuiv toit. Maos toimib pepsiin. Täiskasvanud seamagu mahutab kuni 8L vedelikku
Meelde !!! Kui emisepiima energiasisaduseks võtta 5 MJ/kg, siis saab 1 kg kehamassiga toota ligikaudu 4 kg piima. Sigadel on 12% keharsvasisaldust, kui emis on lahjem siis on jama majas. Lean sow syndrom (LSS). Lahja emise sündroom. 19. Imetavate emiste partsiaalsed tarbenormid (elatustarve, piimatootmistarbe kalkuleerimise meetodid). 20. Sugukultide söötmisnormide partsiaalne arvestus : elatustarve, kehamassi juurdekasvu tarve, reproduktsioonitarve ( energiakulu paaritamiseks, ejakulaadi energia). SUGUKULTIDE SÖÖTMISNORMID Elatustarve ligilähedane emistega 415 kJ KM 0,75 KEHAMASSI JUURDEKASVU TARVE 7-9 kuu vanuses hakatakse noori kulte kasutama ja nende kehamass on ~150 kg. Täiskasvanud suurt valget tõugu kult kaalub 300 kg, isegi 400 kg. Noored kuldid ei peaks väga kiiresti kaalus juurde võtma, see takistab noorte ja imetamisel lahjunud emiste paaritamist, muudab jalad nõrgaks.
· Põldu ei tohi välja kurnata · Kõrgete saakide saamiseks tuleb mineraalväetisi panna · Mullaomaduste parandamiseks on ka lubiväetisel suur tähtsus SEAKASVATUS Seakasvatuse küsimust käsitleb C.R. Jakobson nii: ta soovitab arendada seakasvatust väikemajapidamises, kus juustu valmistada ei tasu. Ühtlasi märgib ta, et kohalikud maasead kasvavad väga aeglaselt. Seepärast soovitab ta kasvatada inglise sigu puhtalt või paaritamiseks kohalike maatõugu emistega.Inglise siga pidavat leppima kehvema toiduga ja läheb kiiremini rammusaks. Kohalikku maatõugu emiseid ei soovita ta hävitada, sest neil olevat väga maitsev liha. Piimalehmatõugude kohta arvab Jakobson nii, taludes tuleks kasvatada nii eesti maakarja kui ka angli karja, kuna anglerid on kuulsad piimalehmad, ked põhjamaadesse on viidud ja kes meie kliima ja toiduga hästi lepivad.
kuni 40 päeva vanuste põrsastega Põrsad, vanus üle 40 päeva 0,6 0,4 ja kaal kuni 30kg Emis 2,5 1,9 Kult 6 8 Kult, kui sulgu kasutatakse 12 - paaritamiseks Nuumsead kuni 50 kg 0,8 0,6 kuni 85 kg 1,1 0,8 kuni 110 kg 1,3 1,0 üle 100 kg 1,5 1,2 Allikas: Komisjoni määrus (EÜ) nr 899/2008 Laudas peab põrand olema sile, kuid see ei tohi olla libe. Vähemalt pool loomade poolt
kes on hea iseloomuga, kuulekad, rahuliku temperamendiga, kergesti õpetatavad, meeldiva välimusega ning spordihobusena suure liikumiskiiruse ja vastupidavusega. Puhasaretuse kasutamise puhul kuuluvad paaritatavad täkud ja märad samasse tõugu. Saadud järglased kasvatatakse üles sellele tõule kohastes tingimustes. Ristamine on hobusekasvatuses väga laialt levinud. Selle meetodi järgi kasutatakse eri tõugudesse kuuluvaid täkke kohalike märade paaritamiseks. Saadud ristandid on tavaliselt suuremad, töövõimelisemad kui kohalikud hobused, kuid samal ajal söötmis- ja pidamistingimuste suhtes nõudlikumad. Hobuste tõuaretuseks tuleb valida niisugused märad, kellest on võimalik saada ja üles kasvatada häid noorhobuseid. Sugutäkkudele esitatakse karmimaid nõudeid - ta peab täielikult vastama tõutüübile, peab kuuluma kõige sobivamasse aretuseks valitud tõugu, peab olema märadest parem, parandaja, ei tohi olla märade veresugulane
õlehekslitega. Sellise allapanumaterjali eeliseks on asjaolu, et see imab hanesõnnikust mitu korda rohkem niiskust kui õlgallapanu ja lisaks seob turvas hästi ka reogaase, ammoniaaki ja divesiniksulfiidi. Hanila külgedele soovitatakse ehitada solaariumid, mille pind peaks olema 1,5...2 korda suurem kui lindla pindala. Pool solaariumi pinnast peaks olema puhastatav ja desinfitseeritav (meie tingimustes betoneeritud). Solaariumidesse tuleb ehitada hanedele edukaks paaritamiseks voolava veega supluskanal (laius 1,5, sügavus 0,2...0,4 m). Kanali küljed olgu astmelised, et oleks kerge sealt väljuda. Liigid Holmogori haned Gorki haned Kubaani haned Hiina haned Emdeni haned Reini valged haned Itaalia haned Pommeri haned Käharsulgsed haned Ajalugu Haned tekkisid nähtavasti kesk-mionteesis, sest sellest ajast pärinevad vanimad leitud fossiilid. Vanimate leidude kohta on sageli raske otsustada, kas tegu on hane,
on ka parema viljastusvõimega. Jäära rinna värvimine (14 päeva üks värv ja siis vahetus heledamad ennem- ümberindlejad üles märkida. 2. Käestpaaritus. Indlev utt pannakse jääraga ühte sulgu, parim viljastusaeg 18-20 tundi inna algusest. Hommikul avastatud indlev utt lastakse ööseks sulgu. Paaritusgrupi suurus olenevalt jäära vanusest:Üldine rusikareegel 100 ute kohta peaks karjas pidama 3 jäära. Paarituskoormus (uttede arv ühe jäära kohta) sõltub paaritamiseks kasutatava jäära vanusest.Täiskasvanud jäärale arvestatakse 40-50 utte 1-2.a vanusele jäärale 30-40 utte Noorjäärale (minimaalselt 47-50 kg) 20-25 utte. Noorutt peab kaaluma enne 1. Paaritust Eesti tumedapealist tõugu 4750 kg Eesti valgepealist tõugu 4345 kg Sellise kehamassi saavutavad nad hilissügiseks Nooruttesid tuleb paaritada oktoobrist detsembrini. Paarituseelsed operatsioonid:· Söötmine mineraalsöödaga rikastatud jõusöödaga, kus 16 %
karjas ainult heade tõuomadustega puhtatõulist sugupulli; Suveperioodil peab loomadele olema piisavalt karjamaasööta; Talveks samuti kvaliteetset sööta; Lihaks realiseeritavaid noorpulle sööta sünnist alates tugevalt; Igalt lehmalt tuleb saada igal aastal vasikas; Laudad puhtad, kuivad ja valgusküllased; Loomi kohelda rahulikult Möödalaskmised Lihaveisekasvatusega alustamisel ei tutvuta enne mõne teise farmiga, et sealt kogemusi omandada; Ei kasutata emasloomade paaritamiseks puhtatõulist sugupulli; ristandpullidel on jõudlusnäitajad tagasihoidlikumad; Lihaveiseid on ostetud liiga palju, neile ei jätku sööta ja juurdekasv tagasihoidlik; Igal aastal kasutatakse uut tõugu pulli, teadmata, mida sellega saavutada tahetakse; Vasikaid ei võõrutata õigeaegselt- tekib suguluspaarituse oht; Ei grupeerita vanuserühmade järgi, mis põhjustab söötade ebaratsionaalse kasutamise; Poegimisi ei jälgita
peenvillatõugudest (korrideil), samuti pikavillatõud (linkoln), viljakad tõud (soome maalammas), mägi-alade tõud (walesi mägilammas) 2. Kombineeritud tõud e. kahesuunalised tõud (dual purpose breeds) Tõud, keda kasutatakse nii emas-kui isastõuna. Tavaliselt ristatakse neid emastõugudega, kelle ristanduttedelt saadakse lihatallesid (dorset, kolumbia, eesti tumedapealine ja eesti valgepealine) 3. Isastõud (ram breeds Tõud, kelle tõu isasloomi kasutatakse paaritamiseks emastõugudega, et saada pooleverelisi, heade lihavormidega lihatallesid. Nendel lammastel on parimad lihavormid, kõrgeim lihajõudlus, parim liha kvaliteet ( teksel, suffolk, oksforddaun) 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) Tüüp Lihalambad Lühivilla Hampshire Oxford 17
viljakad tõud (soome maalammas), mägi-alade tõud (walesi mägilammas Welsh Mountain) 2. Kombineeritud tõud e. kahesuunalised tõud (dual purpose breeds) Tõud, keda kasutatakse nii emas- kui isastõuna. Tavaliselt ristatakse neid emastõugudega, kelle ristanduttedelt saadakse lihatallesid (dorset, kolumbia (Columbia), eesti tumedapealine ja eesti valgepealine) 3. Isastõud (ram breeds) Tõud, kelle tõu isasloomi kasutatakse paaritamiseks emastõugudega, et saada pooleverelisi, heade lihavormidega lihatallesid. Nendel lammastel on parimad lihavormid, kõrgeim lihajõudlus, parim liha kvaliteet (teksel (Texel), suffolk, oksfordaun (Oxford Down)) Tüübi järgi Horlacheri (1927) järgi. Lihalambad Lühivilla hämpsiri (Hampshire) oksfordaun (Oxford Down) sropsiri (Shropshire)
Suhteliselt lühike tiinusperiood 3 kuud, 3 nädalat ja 3 päeva (111-117 päeva). Tiinust pikendab A-vitamiini puudus ja karotiini puudus. Varavalmivus sead saavutavad noores eas nii füsioloogilise kui ka majandusliku küpsuse. Varavalmivust väljedatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi (peekoninuumal 100 kg, mille saavutab 6-7 kuuga). Füsioloogiline suguküpsus saabub sigadel vahel juba 4-5 kuuselt (sobiv vanus paaritamiseks on siiski 7-8 kuud) Kõrge tapasaagis 75-85%. See oleneb toitumisest ja kehamassist. Raskematel ja paremas toitumuses sigadel on tapasaagis suurem 16 KALAKASVATUSE ERIALA Sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused sealiha on peenekiuline, lihaskimbud parajalt rasvaga läbikasvanud, mistõttu on ta kulinaarselt kõrgesti hinnatav. Sobib hästi
annaabi.ee 
