Paanikahäire Paanikahäire on üsna levinud psüühikahäire, mille keskne tunnus on paanikahoogude esinemine. Haigus esineb üldiselt noorematel inimestel ja sellega seondub ka teisi psüühikahäireid, nt depressioon ja üldistunud ärevushäire. Sümptomid Peamiseks sümptomiks on paanikahoog: ilma nähtava põhjuseta järsku tekkiv tugev ärevus- või hirmuseisund, millega seonduvad mitmed kehalised kaebused: südamepekslemine, käte värisemine, hingamisraskused, peapööritus, nõrkustunne, jäsemete tundetus, higistamine.
kust ahluofoobia põgenemine (hirm turvalisse pimeduse ees) kohta on ja aviatofoobia raskendatud - (hirm väljakud, lendamise kaubanduskes ees). kused, poejärjekorrad , lennukid, bussid, rongid, jne. Kuidas juba varajasest suurt rolli ärevushäirete, foobiate ja east, tavaliselt paanikahoogude tekkel. tekivad mõnest foobiad? traumaatilisest kogemusest. On Näiteks võib üldtunnustatud inimene, keda , et foobiad väiksena tekivad väliste hammustas sündmuste ja koer, karta sisemise seepärast eelsoodumuste alateadvusliku kombinatsioon lt terve elu il. Martin koeri. Seligman, Sotsiaalsetel kuulus foobiatel ja Ameerika agrofoobial on
F42 Obsessiiv-kompulsiivne häire Foobsete ärevushäirete ravi Kognitiiv-käitumuslik teraapia! Sotsiaalfoobia SSRId MAOId Benzodiasepiinid Beeta-blokkerid vajadusel Ravi mahajätmine 6-12 kuu jooksul sümptomite kadumisest Agorafoobia ravi SSRId Minimaalne toimiv annus Kui maksimaalse annusega pole toimet tuleb mõelda teiste antidepressantide peale TCA/TeCA või MAOI Benzodiasepiinid Ettevaatust kuritarvitamise tõttu Paanikahoogude vältimiseks lühitoimelist (alprazolam) Võib kasutada kuni SSRIde mõju avaldub. Hea ravivastuse puhul 9-12 kuud Paanikahäirete ravi Kognitiiv-käitumuslik teraapia SSRId TCAd Benzodiasepiinid Ei soovitata sõltuvus Raskesti ravile alluvatel juhtudel Generaliseeritud ärevushäire ravi Kognitiiv-käitumuslik teraapia SSRId ja SNId Estsitalopraam, tsitalopraam, sertraliin, paroksetiin, Venlafaksiin, duloksetiin Obsesiiv kompulsiivne häire
Tasakaalutuse ja/või nõrkustunne Iiveldus Pearinglus Kohisemine kõrvades Värvilised täpid silme ees või muud nägemishäired Suukuivus Sümptomite tugevus võib varieeruda kergest ebamugavustundest väljakannatamatu paanikahooni. Foobia tekkele aitavad kaasa: puudulik kustumine sünnipärane valmisolek õppimine mudelilt vältiva käitumise kinnitamine Agorafoobia Agorafoobia tähendab avarusekartust Põhiolemus hirm paanikahoogude ees Kardetakse olukordi, kus väljapääs on raskendatud (nt kaubamajad, restoranid, tunnelid, bussid, sillad jne) Kardetakse neid kohti eriti sellepärast, et need on kohad, kus paanika korral võib väljapääsemine olla raskendatud ja tekitada piinlikkust Levinumad kardetud paigad: Rahvarohked avalikud kohad Suletud või piiratud kohad Ühistranspordivahendid Kodus üksi olemine Tunnus Ärevus kodust või "turvalisest isikust" eemalolek Välditakse üksindust
(Bourne, 2007: 24) 5 1.3 LEVINUMAD FOOBIAD 1.3.1 Agorafoobia (avarusekartus) Agorafoobia on ärevushäiretest kõige levinum. Arvatakse, et erinevas raskusastmes agorafoobia all kannatab üks inimene kahekümnest või umbes viis protsenti kogu rahvastikust. Sõna agorafoobia tähendab avarusekartust. Depressiivne meeleolu lisandub tavaliselt just avaruskartusele (Kliinukum, 2008). Sellegipoolest on agorafoobia põhiolemuseks hirm paanikahoogude ees. Kui kannatatakse agorafoobia all, kardetakse olukordi, kus väljapääs võib olla raskendatud või kus pole võimalik abi saada, juhul kui peaks ootamatult paanikahoog tekkima. Võib juhtuda, et välditakse näiteks toidupoode või kiirteid, mitte niivõrd neile omaste tunnuste pärast, kuivõrd seetõttu, et need on kohad, kus paanika korral võib väljapääsemine olla raskendatud või tekitada piinlikkust. Hirm piinlikkustunde ees mängib põhirolli
teine seda kõrvalt ei märka. Ärevushäire olemasolu jääb vahel isegi lähedastele inimestele arusaamatuks, , kuid mõned märgid siiski on. Näiteks inimesed, kes kannatavad paanikahäire all ja hakkavad kartma olukordi, kus paanikahoo risk on suur, võivad hakata soovima, et keegi nendega sellistesse kohtadesse alati kaasa tuleks. Paanikahäire Paanikahäire puhul kannatab inimene äkilise ärevustunde ja paanikahoogude all. Paanikahäire sümptomid võivad olla nii somaatilised kui ka psüühilised. Võib tekkida minestamistunne, rahutus, pingetunne, kergesti ehmumine, keskendumisraskused, pea läheb mõtetest tühjaks, kõrgenenud erutuvus ja ärrituvus, hirm minna hulluks või kaotada kontroll, surmahirm, derealisatsioonitunne- välised objektid on ebareaalsed või eemaloleku tunne - "vaatan kõrvalt". Somaatilistest e. kehalistest sümptomitest võivad esineda lämbumistunne, valu rindkeres,
liigutas end ja avas silmad ja küsis: ,, Mis toimub?". ,,Ei midagi," vastas Eduard teda püsti aidates. ,,Või hoopis ime: veel üks päev elada". (Coelho 1998) 1 Kokkuvõte Oma uurimuses olen käsitlenud mitmeid auhindu ja tunnustusi pälvinud maailmakuulsa kirjaniku Palulo Coelho elukäiku ning raamatu ,,Veronika otsustab surra" tegelasi ja tegevustikku. Raamatu tegevus toimus Ljubljanas Villete hullumajas, kus saavad kokku paanikahoogude all kannatav Mari, Zedka, depressiooni käes vaevlev Veronika ja skisofreenik Eduard ning selgub, et ainult oma elust ja surmast teadlikuks saamine teeb inimese terveks, terviklikuks ja elavaks. 1 Kasutatud kirjadus Coelho, Paulo 1988. Veronika otsustab surra. Tallinn: Kirjastus Philos. Laasik, Andres 2005. Veronika otsustab surra. http://kultuuriaken.tartu.ee/?event=1127127511 (21.01.2009) Euroopa kultuuride vahelised dialoogid 2008
Vanemate lahutused elatakse väga raskelt üle ja järjest rohkem on vanematel alkoholiprobleeme, mida lapsed varjavad ja häbenevad. ( http://www.tarbija24.ee/080208/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/310571.php ) Õpilastel esineb stressi ja depressiooni üha rohkem. Kergematel juhtudel saab neist üle vanemate ja sõprade abiga, kuid raskematel juhtudel vajatakse ravi, mis kestab aastaid. Üha enam satub lapsi arsti juurde, kellel on peavalu, ärevushäirete, paanikahoogude, kontsentratsiooniraskustega. Üks põhjustest võib ka olla keskkonna kiire areng. Stressist võibki tekkida depressioon, mis on veelgi hullem, kuna see võib viia juba enesetapuohuni. Kui inimene kannatab kroonilise pikaajalise stressi all, siis tema eluhoiak muutub väga negatiivseks ja pessimistlikuks. Sellest tuleneb ka küsimus kas see seisund võib kaugemas tulevikus põhjustada mõnda haigust? Pikaajaline stress võib olla raske haiguse põhjuseks. Sellega seletuvad paljud
Higistamine, suukuivus, sage urineerimine. Lihtfoobiad Hirm mingi kindla, tegelikkuses ohutu objekti ees (nt kõrgus, äike, loomad, pimedus, kinnised ruumid, kurja õppejõu ees). Elupuhune esinemissagedus ~11%. Ravis esiplaanil käitumisteraapilised võtted. Ravimeid kasutatakse harva (vahel Xanax, vahel aitab platseeboravim). Paanikahäire Keskseim tunnus on korduvate tugevate ärevushoogude (paanikahoogude) esinemine ilma ühegi ilmse põhjuseta. Tavaliselt ootamatu algusega südamekloppimisega, nõrkus, valu rindkeres, õhupuudus, surmahirm. Katkestatakse käimasoleva tegevused. Hood on ootamatud ja mitte progresseeruvad, kestavad minuteid. Esineb 1-6x sagedamini naistel. Diagnostilistele kriteeriumitele vastas mingil eluperioodil 0,4-2,9% küsitletutest. Sageli esineb perekonniti. Paanikahoog
Anorgasmia: menstruatsiooni ebakorrapärasus, enneaegne seemnepurse, higistamine, suukuivus, sage urineerimine. Lihtfoobiad Hirm mingi kindla, tegelikkuses ohutu objekti ees (nt kõrgus, äike, loomad, pimedus, kinnised ruumid, kurja õppejõu ees). Elupuhune esinemissagedus ~11%. Ravis esiplaanil käitumisteraapilised võtted. Ravimeid kasutatakse harva (vahel Xanax, vahel aitab platseeboravim). Paanikahäire Keskseim tunnus on korduvate tugevate ärevushoogude (paanikahoogude) esinemine ilma ühegi ilmse põhjuseta. Üldjuhul algab ootamatult südamekloppimisega, nõrkus, valu rindkeres, õhupuudus, surmahirm. Katkestatakse käimasolev tegevus. Hood on ootamatud ja mitte progresseeruvad, kestavad minuteid. Esineb 1-6x sagedamini naistel. Sageli esineb perekonniti. Sageli pöördutakse somaatilise meditsiini spetsialisti poole. Hirm hoo kordumise ees: ootusärevus. Vältiv käitumine. Sageli kaasneb agorafoobia avalike kohtade hirm.
esinemine veel psüühikahäire olemasolu, kuid on kindlasti märgiks sellest, et tuleks tähelepanu suunata oma vaimsele tervisele ja heaolule. Paanikahoog võib tekkida inimesele täiesti ootamatult ,,kui välk selgest taevast" või vallanduda mingi kindla olukorra, ärritaja, vaimse seisundi mõjul; paanikahood võivad esineda ka une ajal. Reeglina algavad paanikahood hilises teismeeas või kahekümnendates eluaastates. Paanikahoogude ja paanikahäire tekkimisel ei ole ühte kindlat põhjust, tavaliselt on vaja mitut kokkulangevat tegurit, mille hulka kuuluvad keemilise tasakaalu häired peaajus, stressi tekitavad sündmused ja pärilikkus. (Paanikahäire, http://peaasi.ee/) Sotsiaalärevus on väga laialt levinud, kuid kuni see elu otseselt segama ei hakka, ei saa seda häireks pidada. Sotsiaalfoobiaks võib nimetada seisundit, kus hirm olukorra ees, kus
korratakse protseduuri, kuni lõpuks jõutakse kõige tugevamat hirmu tekitava stiimulini. Protseduuri aluseks on nn vastutingituse ehk algselt hirmu tekitanud stiimulile lõõgastuse ja stiimuli kontrollitavuse tundega reageerimise kujundamine. Patsiendil keelatakse vältivate reaktsioonide sooritamine, sest nende korral pole süstemaatilise desensibiliseerimise protseduur tõhus. Paanikahoogude kujunemine Paanikahooge käsitletakse ärevushäiretena ja neid iseloomustavad kehalised sümptomid, surmahirm ning kontrolli kadumise hirm. Sarnaselt Grayle väidab Barlow (1988), et paanikahood on tingitud võitle-või-põgene reaktsioonid. Barlow jagab ärevuse kaheks ärevaks ootuseks ja hirmuks. Hirmu juhib alarmreaktsioon ehk võitle-või-põgene reaktsiooni esimene staadium, mil aktiveeritakse sümpaatiline NS. Selle vastandina on äreva ootuse korral tegemist BIS poolse juhtimisega
koheselt lähenevast füüsiliselt või vaimsest hädaohust Kui kalduvus tõlgendada aistinguid ohtlikuna, tekib kogu aeg ülivalvsus i. Hakkab hommikul kohe pulssi ja kehatemperatuuri mõõtma ii. Vältimiskäitumine iii. Turvalisuskäitumine 6. Mille poolest erinevad paanikahäire ja üldistunud ärevushäire Paanikahäire tekib suvalisel hetkel, käib hooti. Paanikahäire ja paanikahood on intensiivsemad. Paanikahoogude vaheline aeg on rahulik ja sümptomitevaene, üldistunud ärevushäirel kogu aeg muretsemine. 7. Mis eristab posttraumaatilist stressihäiret teistest ärevushäiretest - PTSD tuleb meenutades vana sündmust nt helid, kohad, sündmused (veteranidel ilutulestik) 8. Nimetage obsessiiv-kompulsiivse häire tunnuseid. Sundmõtted - Korduvad või pidevad mõtted, impulsid või kujutlused mis tundivad stereotüüpsel viisil
minema või kaotatakse enesevalitsus. Need hood kestavad tavaliselt 5-10 minutit. Sellist atakki ei pruugi esile kutsuda mingi konkreetne sündmus, tavaliselt tuleb see nagu välk selgest taevast. Paanikahood võivad esineda ka inimestel, kes pole depressioonis, kuid umbes 50% paanikahäire all kannatajaist vaevlevad ka depressiooni käes. Olgu märgitud, et selliseid sümptomeid põhjustavad ka mõned teised haigused. Paanikahoogude puhul peaks kõigepealt pöörduma arsti poole, et välistada muud variandid. Konkreetse depressioonitüübi määramine on vajalik asjakohase ravi valimiseks. Suur hulk inimesi on rängas depressioonis ega saa mingit ravi. Samuti on palju neid, kes saavad küll ravi, kuid vale ravi (vt peatükk 14). Seepärast on tähtis, et te teaksite
annaabi.ee 
